KIIRENDUS

KIIRENDUSE UUDISED

Kalender

Võistluskalender 2023
22.aprill – driftitreening ja igamehekiirendusvõistlus Avalaks 2023 Piibe maanteel
16. juuli – American Beauty Car Show kiirendusvõistlus Kiltsil

Eesti meistri- ja karikavõistlused 2023

1. ETAPP – TRF.44 TARTU DRAG RACE 2023 – 03.06.2023 (v. a. mootorrattad)
Korraldaja: TRF.44
Koht: Räpina mnt algus, Tartu
Võistlusdistants: 1/8
Võistlusklassid: EKV, EMV, RWYB

2. ETAPP – AMEERIKA AUTO EDRA NATIONALS 2023 – 30.06.2023-02.07.2023
Korraldaja: EDRA
Koht: Haapsalu Kiltsi lennuväli
Võistlusdistants: 1/4
Võistlusklassid: EMV, EKV, RWYB, EDRS, Baltic CUP
Lisainfo: Facebook

3. ETAPP – SPEEDEST GLASSDRIVE RACING – 29.07.2023
Korraldaja: Mermalen OÜ
Koht: Ülenurme Tartu lennuväli
Võistlusdistants: 1/4
Võistlusklassid: EMV, EKV, RWYB
Lisainfo: speedest.ee, Facebook

4. ETAPP – WILDCARDS DRAG RACE – 19.-20.08.2023
Korraldaja: MC WILDCARDS
Koht: Haapsalu Kiltsi lennuväli
Võistlusdistants: 1/4
Võistlusklassid: EKV, EMV, RWYB, Baltic CUP
Lisainfo: võistluse kodulehekülg

Võistluskalender 2022:

I etapp 4. juuni 2022 TRF.44, Tartu linnavõistlus
II etapp 18. juuni 2022 EDRA, Kiltsi lennuväli (JÄÄB ÄRA)
III etapp 8.-10. juuli 2022 EDRA Nationals 2022, Kiltsi lennuväli
IV etapp 23. juuli 2022 Speedest, Tartu Ülenurme lennuväli
V etapp 27.-28. august 2022 EDRA Finals 2022, Kiltsi lennuväli

Infomaterjalid
Infomaterjalid
 
  • Junior Bracket (J/BR) – Bracket-klass autodele. Noorteklass (12-18a). Võistlusdistants 1/8 miili. Ajalimiit on 8.900-13.600. Klassi tähis J/BR.
  • Junior Dragster (J/DR) – Noorteklass (8-18a).  Võistlusdistants 1/8 miili. Klassi indeksite vahemik 7.90 kuni 13.60 sekundit. Klassi tähis J/DR.
  • Pro ET (PET) – Bracket klass autodele. Ajalimiit 1/4 miilil on 9.000-14.999 (1/8 miilil 5.75–9.60) sekundit. Klassi tähis PET.
  • Street (ST) – Indeksklass tänavasõiduautodele. Klassi kiireim ajaindeks 1/4 miilil on 13.900 (1/8 miilil 8.88) sekundit. Klassi tähis ST.
  • Street A (ST/A) – Indeksklass tänavasõiduautodele. Klassi kiireim ajaindeks 1/4 miilil on 12.900 (1/8 miilil 8.230) sekundit. Klassi tähis ST/A.
  • Street B (ST/B) – Indeksklass tänavasõiduautodele. Klassi kiireim ajaindeks 1/4 miilil on 11.900 (1/8 miilil 7.300) sekundit. Klassi tähis ST/B.
  • Super Street (SST) – Indeksklass tänavasõiduautodele. Klassi kiireim ajaindeks 1/4 miilil on 10.900 (1/8 miilil 6.900) sekundit. Klassi tähis SST.
  • Super Gas (SG) – Autode indeksklass. Kiireim ajaindeks 1/4 miilil on 9.900 (1/8 miilil 6.300) sekundit. Klassi tähis SG.
  • Super Comp (SC) – Heads-up indeksklass autodele. Kiirem ajaindeks 1/4 miilil on 8.900 (1/8 miilil 5.700) sekundit. Klassi tähis SC.
  • Outlaw (OL) – „Backhalfitud“ kereautod ja toruraamil autod. Kiirem ajaindeks 1/4 miilil on 7.500 (1/8 miilil 4.500) sekundit. Klassi tähis OL.
  • Street Bike (SB) – klass tänavasõidu mootorratastele.
  • Pro Bike (PB) – piiramatud modifikatsioonid lubatud.
  • Bike Bracket (BB) – Bracket-klass tänavasõidu ja modifitseeritud mootorratastele.
Litsentsiinfo autodele
  • Super Comp ja Outlaw klassidel nõutav EAL sõitjalitsents.
  • Pro ET, Street, Street A, Street B, Super Street ja Super Gas klassidel nõutav EAL rahvaspordi võistlejakaart.
  • Junior Bracket ja Junior Dragster klassis on vajalik omada EAL noortelitsentsi. 
Litsentsiinfo mootorratastele
  • Street Bike, Pro Bike ja Bike Bracket klassidel nõutav EMF sõitjalitsents.

Litsentse annab välja võistlusmootorrataste omanikele/kasutajatele/juhtidele Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon (EMF)

 
Kiirenduse ABC ja kiirenduse terminoloogia ja kiirendamise protseduur
 
Mis on drag race?

Drag Race on kiirendusvõistlus, mis peetakse spetsiaalsel kiirendusrajal või selleks kohandatud maanteelõigul või muul asfalteeritud sirgel. Starditakse paarikaupa paigalt ja sõidetakse kindlaksmääratud distants, mis on veerand miili ehk 402.33 meetrit. Võistluse jooksul stardivad sõidukid paaris, igast sõidust elimineeritakse kaotanud sõiduk ja võitnud sõitja sõidab järgmise sõidu teise paari võitjaga kuni alles on jäänud üks sõitja.

Stardile eelneb üldjuhul burnout. Eesmärgiks rehvide soojendamine ja puhastamine pidamise parendamiseks ning rajale kummijuttide jätmine, et saavutada parema haardega pind.

Sõitjad stardivad elektroonilise seadme järgi, mida kutsutakse tavaliselt „kuusepuuks“ või „puuks“, kuna sellel on rida värvilisi tulesid. Stardiks sõidab sõiduk esimese andurini, ehk pre-stage’i – süttib esimene väike tuli. Sõitja liigub edasi järgmise andurini ehk stage’i, mis tähendab, et ta on stardijoonel – süttib teine väike tuli. Kui mõlemad sõidukid on stage’is ehk täpselt stardijoonel, „kuusepuu“ aktiveeritakse. Mõlemad sõitjad keskenduvad „puule“. Olenevalt režiimist, süttivad kolm kollast pirni kas koos või järjest ja 0,005 sekundi pärast roheline.

Startimine enne rohelise tule süttimist toob kaasa tavaliselt kohese elimineerimise, pealtvaatajad näevad siis „puul“ punase tule süttimist.

Mõlema raja sõitjatele mõõdetakse reaktsiooniaega, 60-jala aega, lõppaega ja lõppkiirust. Üldjuhul võidab see, kes esimesena üle finišijoone jõuab.

 

Mis on bracket racing?

Bracket (handicap) Race’is tuleb võimalikult täpselt sõita konkreetne aeg ning sellest kiiremini sõitmine tähendab kaotust. Selles klassis sõidetakse täpsuse peale. Võitjaks tuleb see, kes suudab stabiilselt täpselt ühte aega sõita ja häid reaktsiooniaegu võtta.

Eliminaatoris starditakse paarikaupa ja kummagi võistleja dial-in’ide vahe määrab nende omavahelise handycap’i – võistleja dial-in on 11.000 kuni 16.000 sekundi piirides vabalt valitav. Sõitja valib selles vahemikus aja, millega ta usub, et tema sõiduk ületab finišijoone. Nende aegade ehk dial-in’ide vahe määrab võistlejate omavahelise handycap’i, mille järgi seadistatakse „puu“, ehk aeglasemale autole antakse roheline tuli dial-in’i aegade vahe võrra varem.

Kui sõitja sõidab kiiremini, kui tema määratud dial-in’i aeg, siis nimetatakse seda break out’iks ning sõitja diskvalifitseeritakse ja teine sõitja võidab sõidu automaatselt. Samuti elimineeritakse sõitja, kui „puul“ süttib punane tuli, ehk sõitja stardib enne rohelist tuld.

Terminoloogia

Drag Slick – spetsiaalselt võidusõiduks toodetud, ilma mustrita ja erisegust rehv. Slickid tagavad hea pidamise ainult kuival ja puhtal rajasillutisel.
Indeks – võistlusklassi kiireim ja aeglaseim ajalimiit. Klassi indeksid määrab tavaliselt reegleid koostav ja kinnitav organisatsioon.
Line Up – suletud ala, mis jääb stardikaare taha. Selles alas pannakse paika paarid, kes kellega järgmises sõidus kokku läheb.
Waterbox – paari meetrine märg ala peale stardikaart. Waterboxis burnouti alustamise põhjuseks on see, et rattad lihtsamalt ringi käima saada ning paremini rehvile kogunenud prügi maha pesta.
Burnout – enne starti lastakse selleks ettenähtud kohas rattad rajakattel hooga ringi käima. Eesmärgiks on soojendada rehve, et parandada pidamist. Ühtlasi jätab selline tegevus rajakattele kihi sooja sulanud rehvi, mis parandab pidamist veelgi. Kolmandaks põhjuseks on see, et enne starti tuleb rehvid saada puhtaks tolmust ja muudest võõrkehadest, mis rehvile sattunud on.
Pre-Starter – rajakohtunik, kes juhendab stardikaare alt tulevad autod waterbox-i ning annab võistlejatele loa burnout-iks
Starter – rajakohtunik, kes annab võistlejatele loa alustada stagemisega ehk asuda joonele ning käivitab „kuusepuu“. Starter seisab kahe raja vahel ning enamasti on ta stardijoonele kõige lähemal olev kohtunik.
Kuusepuu/puu – Stardifoor. Asub enamasti umbes 15 m stardijoonest, kahe raja vahel. Kõik stardid kaasaegses kiirendusspordis antakse puuga.
Pro Tree – tegemist ühe stardirežiimiga, mida kasutatakse kõrgemate ja professionaalsete võistlusklasside puhul. Selles režiimis süttivad stardifooril korraga kõik kolm amber light-i ning seejärel, 0.4 sek hiljem roheline.
Soprtsman tree – stardirežiim, kus süttivad 0.5 sek vahega ükshaaval, ülevalt alla, amber light-id ning seejärel roheline.
Amber light – stardifoori kollased tuled.
Pre Stage – foori kõige ülemine valge tuli, mis näitab, et võistleja on stardijoonest umbes kümnekonna sentimeetri kaugusel. Pre Stage-is olevale võistlejale starti ei anta.
Stage – nüüd põlevad stardifooril mõlemad ülemised valged tuled. See annab võistluse starterile märku, et võistleja on stardijoonel paigas ja valmis startima. Kui ei ole tegemist soolosõiduga, peavad enne stardi andmist olemas Stage-is mõlema raja võistlejad.
Deep Stage – kui võistleja veereb üle stardijoone nii kaugele, et fooris kustub Pre Stage-i tuli, on võistleja Deep Stage-is. Sellisest asendist võib startida, kuid on suur oht saada siit vale start, ehk võtta punane tuli.
LBTA (Left Before Tree Activated) – võistleja lahkub stardijoonelt enne, kui starter jõuab ajavõtusüsteemi aktiveerida. Ei eelsõitudes ega finaalides LBTA korral mingit tulemust kirja ei saa.
Red Light/punane tuli – võistleja lahkub stardijoonelt enne, kui on süttinud roheline tuli. Kvalifikatsioonisõitudes saab võistleja tulemuse kirja (v.a. bracket klassid). Eliminaatrorisõitudes tähendab punane tuli automaatset kaotust.
Timeslip – tavaliselt tšekiprinerist välja lastud paber, mille saab iga võistleja peale oma igat sõitu. Timeslip-i peal on kirjas kõik võimalikud ajad ja kiirused, mida kasutatav ajamõõdusüsteem mõõta võimaldab.
ET (Elapsed Time) – aeg, mis kulub auto stardist liikuma hakkamisest kuni lõpujoone ületamiseks.
RT (Reaction Time) – aeg, mis mõõdetakse stardifooril rohelise tule süttimisest auto liikuma hakkamiseni.
Speed Trap – kiirendusspordis mõõdetakse võistlusmasina kiirust mitmest raja punktist. Kiiruse mõõtmiseks ei kasutata ei radarit, ega muud laiemalt tuntud kiirusmõõtevahendit, vaid kiirus arvutatakse selle järgi, kui kiiresti masin läbib kahe, teineteisest 20 meetri kaugusel oleva anduri vahelise vahemaa. Seda 20 meetri pikkust andurite vahet nimetataksegi Speed Trap-iks.
Kvalifikatsioonisõit – võib nimetada ka eelsõiduks. Kvalifikatsioonisõitudega pannakse paika see, kes finaalsõitudes millisel eliminaatori tabeli positsioonil asetseb. Kvalifikatsioonisõidus läheb arvesse ainult ET, ehk reaalselt sõiduks kulunud aeg. Kvalifikatsioonisõidus võib võtta punase tule, tulemuse saab võistleja kirja sellest hoolimata.
Eliminaatori tabel – tabel, mis pannakse kokku kvalifikatsioonisõitude põhjal. Igast elimintaatori sõidust langeb üks võistleja välja ning võitja läheb edasi järgmisesse ringi. Ja seda seni kui on järgi ainult üks, ehk võitja. Eliminaatori tabeleid on kahte sorti:
*Sporstman Ladders
*Progressive Ladders
Eliminaatori sõit – selles sõidus selgitatakse välja, kes liigub eliminaatori tabelis edasi järgmisesse ringi. Eliminaatori sõidus liidetakse RT ja ET, mis tähendab seda, et siin on vaja võtta ka äärmiselt hea reaktsiooniaeg. Punane tuli eliminaatorisõidus tähendab kaotust. Kui punase tule võtavad mõlemad võistlejad, läheb edasi see, kumb vähem varastas, ehk kelle negatiivne reaktsiooniaeg on kõige lähemal 0,000 sekundile.
DNQ (Did Not Qualify) – võistleja ei kvalifitseerunud.
Holeshot – olukord, kui sõit võidetakse puhtalt tänu reaktsiooniajale.
Dial In – enamasti kasutatakse seda Bracket tüüpi võidusõidus. Tegemist on ajaga, mille määrab sõitja ise ning millele peab ta ka võimalikult lähedale sõitma. Oma määratud Dial In-st kiiremini sõitmine, tähendab automaatselt kaotust.
Brakeout – väljendit kasutatakse ainult Bracket tüüpi võidusõidus. Tegemist on olukorraga kui võistleja on sõitnud kiiremini oma enda määratud Dial In-ist. Eesti keelne vastand on „lõhki sõitma”

Lõppkiirus

Tutvustus

One Mile Challenge on sõiduautodele mõeldud lõppkiirusvõistlus, mille sisuks on saavutada paigaltstardist maksimaalne kiirus 1-miilisel (ca. 1609 m.) distantsil. Starditakse eraldistardist ja igal võistlejal on kaks katset, millest parem läheb arvesse. Sealjuures mõõdetakse lõppkiirust lisaks finishijoonele ka 1/2 miili (ca. 805 m.) tähise juures, kuid seda ei arvestata lõpptulemuste arvestuses.

Viimased kümmekond aastat on võistlus toimunud Haapsalu kandis Kiltsi lennuväljal, kuid ajalooliselt näiteks ka Tapa lennuväljal. Ürituse juured ulatuvad aastasse 2001, kui võitis James Herne Porche 951-l tulemusega 235 km/h, 2017 aastal saavutas Roul Liidemann Dodge Viper GTS-il kiiruseks juba 362 km/h. Tänaseks juba 19. korda toimuvale võistlusele on oodata ka kiireid välisesinejaid Soomest, Rootsist, Lätist, Leedust, Venemaalt jne.

Aastast 2009 on Eestis kõik ühe miili lõppkiirusvõistlused korraldatud Eesti Audi Klubi poolt.

Lingid

Võistluse reeglid: http://www.onemile.ee/?lang=et&page=reeglid
Võistluse reeglid ENG: http://www.onemile.ee/?lang=en&page=rules

Võistluse tulemused: http://www.onemile.ee/?lang=et&page=tulemused
Võistluse tulemused ENG: http://www.onemile.ee/?lang=en&page=results

Lisainfo: http://www.onemile.ee/
Lisainfo ENG: http://www.onemile.ee/?lang=en

Rekordid

Rekordid

Kiirendusrekordid (1/4 miili)

NimiET (sek)SõidukVõistluse nimiKohtAeg
Veljo Einberg7,679Top Mule MustangAmeerikaAuto EDRA Finals 2022  Kiltsi lennuväli   28.08.2022
Deivid Urbus           8,642Suzuki Hayabusa Turbo  Glassdrive EDRA Finals 2020Kiltsi lennuväli30.08.2020

Lõppkiirusrekordid (1/4 miili)

NimiLõppkiirus (km/h)SõidukVõistluse nimiKohtAeg
Veljo Einberg         294,81Buick Grand NationalSpeedest Legends 2017Pärnu lennuväli29.07.2017
Nils Laur278,95Kawasaki ZX12RBHRA Dragrace, EMV II etapp 2013Kiltsi lennuväli13.07.2013

Lõppkiirusrekordid (1 miil)

 Nimi

Lõppkiirus (km/h)

SõidukKohtVõistlus

Üldarvestus

Aleksandr Ljahh 402 km/hNissan Skyline GTRKiltsi lennuväliOne Mile Challenge 2020
Naiste arvestusRenata Hatšaturjan319 km/hAudi S8Kiltsi lennuväliOne Mile Challenge 2020 
Diiselautode arvestusErgo Viisma296 km/hMercedes Benz C220dKiltsi lennuväliOne Mile Challenge 2016

KIIRENDUSKOMITEE

Kaarel Oras

  • Komitee esimees
  • kaarel@edra.ee
  • +372 51 88 500

Tanel Kodusaar

  • Alakomitee liige
  • tanel.kodusaar@gmail.com
  • +372 53 039 002

Maarja Litau

  • Alakomitee liige
  • maarja@edra.ee
  • +372 53 229 074

Riivo Sinijärv

  • Alakomitee liige
  • riivo@uscar.ee
  • +372 56 52 234

Harri Lillevars

  • Alakomitee liige
  • h.lillevars@gmail.com
  • +372 56 217 544

Kristjan Veedler

  • Alakomitee liige
  • kristjan@edra.ee
  • +372 53 960 111