Otsustama, millise alaga soovid tegeleda. Järgmiseks tutvuma autosport.ee lehel vastava ala määrustiku ja tehniliste tingimustega. Kui midagi jääb segaseks, kontakteeru vastavat ala kureeriva alakomiteega. Kontaktid leiad autosport.ee lehelt.

Võimalused sõltuvalt vanusest. Kõige noorem osaleja saab olla kuue-aastane kardispordi Cadet klassis, vanuse lisandudes võimaluste arv kasvab. Head võimalust autospordiga alustamiseks pakuvad Talendid Rajale ja Noored Roolis võistlussarjad.

Saab. Kõige lihtsam viis proovimiseks on sõpradega hobikardivõistluse korraldamine. Lastel on võimalus osaleda sarjades, mis ei eelda tehnika ja varustuse olemasolu, näiteks eelpool nimetatud Talendid Rajale ja Noored Roolis. Täiskasvanul on võimalus auto rentida mõnelt tiimilt. Kõige täpsemini suudavad edasi aidata alakomiteed, sest võimalused erinevad alade lõikes.

Võistlejalitsents. Selle taotlemise tingimused alade lõikes mõnevõrra erinevad, kuid üks on ühine – autospordi reegleid tuleb tunda. Kui need selged, saab litsentsi soetada autosport.ee lehelt.

Lastele ja noortele on odavaim võimalus Talendid Rajale ja Noored Roolis sarjad, mis ei eelda võidusõidutehnika olemasolu. Kui osaleda oma sõiduvahendiga, siis autospordi rahvaalad, kus saab osaleda tänavasõiduauto või kergelt modifitseeritud tänavasõiduautoga.

On kaks teed: osta valmis võidusõiduauto või ehitada/lasta ehitada see tänavasõiduautost. Kui soetada uus ja valmis võistlusauto, on kõik lihtne, kui kasutatu, siis tuleb lisaks alles jäänud ressursile kindlaks teha, kas auto vastab harrastatava ala hetkel kehtivatele nõuetele. Auto ehitamisel tuleb täpselt järgida vastava ala tehnilisi tingimusi, sest hilisemad ümbertegemised võivad osutuda väga kalliks. Nõu oskavad anda alakomiteed ja tehnikakomitee.

Kui endal igasugune kokkupuude puudub, tasub uurida alakomiteedelt klubide ja autoehitajate kontakte. Ühtset „infoliini“ ei ole, sest eri alade nõuded ja ehitamise põhimõtted on väga erinevad, piltlikult öeldes, see mis on hea dragsterile ei pruugi sobida veobagile. Küsida tasub pigem rohkem kui vähem, sest eksimuste parandamised põhimõttelistes küsimustes võivad osutuda väga kulukaks.

Nõuded varustusele on aladel erinevad ning neid kirjeldatakse iga ala dokumentides. Eesti varustusemüüjad on abivalmid ja tunnevad autosporti, kindlasti tasub nendega nõu pidada. Sama eseme hind võib mõistagi olla eri kauplustes erinev ja vabalt võib juhtuda, et saate komplekti kokku ostes asjad mitmest eri kohast.

Eri aladel on kulud väga erinevad, väga palju sõltub, kui palju tuleb auto ehitamises, hoolduses ja remondis töid tellida ja kui palju saab võidusõitja ise teha. Üks asi on varustada oma igapäevauto põhjakaitsega ja osaleda sellega rahvarallidel, teine sõita tippralliautoga Eesti meistrivõistlustel. Ega paremat moodust sellele küsimusele vastamiseks ei ole kui püüda prognoosida oma kulusid autospordile ja võrrelda sissetulekuga. Ja arvestada, et tegelikud kulud on prognoositust niikuinii suuremad.

Tänavasõit ja sportlik sõit on tõesti erinevad. Esmalt tuleb end kurssi viia auto dünaamika algtõdedega, sealt edasi sportliku sõidu ABC-ga ja valitud ala spetsiifikaga. Internet annab selleks palju võimalusi, aga taas tasub uurida alakomiteedelt, kas ja kes pakub koolitusi. Ilmselge, et rallikoolitus erineb driftikoolitusest ja need mõlemad omakorda kiirendusspordi õpetusest. Oskused tulevad ja kinnistuvad läbi praktika liikluseks suletud radadel – treeningkilomeetritelt ei maksa kokku hoida.