SPORDIALAD | DISCIPLINES

Aasta: 2021

Rahvusvaheline Autoliit (FIA) nimetas Eesti rallidel pikka aega vabatahtlikuna töötanud Karin Julge 2020. aasta parimaks võistluste sekretäriks.

Samuti valis Eesti Autospordi Liit (EAL) Karin Julge aasta vabatahtlikuks. “Karin on Eesti autospordis asendamatu inimene,” ütles liidu spordidivisjoni juht Kuldar Sikk. “Lugesin kokku – eelmisel aastal oli ta ametis 15-l võistlusel. Ja mis eriti oluline, sära on tal alati silmis. Rahvusvaheline tunnustus on erakordne, eriti kui arvestada, et FIA võistlustel tegutseb tuhandeid vabatahtlikke.”

Karin Julge tegutses esimest korda võistluse sekretärina 2007. aastal Läänemaal toimunud rahvasprindil, 2010. aasta Tallinna rallil oli ta esimest korda ametis Eesti meistrivõistlustel.

“Olin Tallinna rallil ajakontrollpunkti kohtunik, edasi tegutsesingi selles ametis, kuni ühel hetkel kutsuti Viru rallile sekretäriks,” sõnab ta. “Sellesse ametisse olengi jäänud. Abistan võistluskeskuses ja hoian paberimajandust korras. Teen ka võistlusjuhendeid ning jälgin ja kinnitan võistlejate registreerumist.”

Alates 2007. aastast on Karin Julge kaasa teinud 126 võistlusel.

Jäärasõidu Eesti karikavõistlused avanud võidusõidul Valgamaal Korijärvel osales 121 võistlejat.

Noorteklassis võitis Marten Saar (Volkswagen Golf II), teine oli Marko Muru (Nissan Micra) ja kolmas Andri Kutsar (Ford Fiesta). “See oli mulle kuues talvine võistlus. Eelmisel päeval startisin ka Otepää rahvasprindil,” rääkis 13-aastane Marten Saar. “Sõidurütmi leidsin jäärajal hästi, kuid mõnes kurvis oleksin võinud natuke rahulikumalt võtta, kaldusin trajektoorilt liiga välja.”

Kui noorte seas pidi Marko Muru leppima teise kohaga, siis täiskasvanute klassis 2WD-sport, kus sõidetakse piikrehvidega võidusõiduautodega, saavutas ta Honda Civic Type-R-iga esikoha.

Teiste klasside võitjad: Jaanika Torop (naised; VW Golf), Dauri Demant (esivedu; VW Golf), Rainer Umbleja (tagavedu kuni 2000 cm3; Toyota MR2), Jüri Hinsberg (tavavedu üle 2000 cm3; Toyota MR2), Kristo Saar (4WD mini; Subaru Justy), Raik-Karl Aarma (4wd, Mitsubishi Lancer Evo VI), Ranno Bundsen (4wd sport; Mitsubishi Lancer Evo), Johannes Kasemaa (krosskart 125 cm3), Rait Sööt (krosskart 650 cm3), Karl-Markus Sei (krosskart Xtrem; Speedcar Xtreme).

„Korraldusmeeskond tänab Korijärve ümbruse elanikke mõistva suhtumise ja kaasabi ees,” sõnas sarja läbiviiva Eesti Autospordi Liidu rallikrossikomitee esimees Mati Kask. „Eriti suur tänu Kuritse kinnistu peremehele Kaupo Kutsarile hoolduspargi ettevalmistamise eest.”

Jäärajasõidu karikavõistlused jätkuvad 13. veebruaril Võrtsjärvel.

Paul Aron võistleb tänavu taas Prema Powerteami koosseisus ja Tristan Viidase uus meeskond on Rutronik Racing.

Aron võistles mullu ART Grand Prix meeskonnas, kuid 2019. aastal samuti Prema Powerteamis vormel 4 autoga. 17-aastase vormelisõitja tänavuseks sarjaks on Formula Regional European Championship by Alpine, kus sõidetakse vormel 3 klassi autodega.

“Olen selle võimaluse eest nii tänulik, et ei leia sõnu. Suur rõõm on olla tagasi Prema Powerteamis, see meeskond on mulle justkui teine perekond. Vormel 4 hooaeg õnnestus meil hästi ja olen kindel, et neil on kõik olemas, et 2021. aasta kujuneks edukaks,” rääkis Aron pressiteate vahedusel.

Hooaja esimene võidusõit toimub 24. aprillil Belgias Spa-Francorchampsi rajal.

Tristan Viidase varasem meeskond oli Black Falcon, kus ta sõitis Mercedes-AMG GT4-ga, Rutronik Racingus on võistlusautoks Porsche 911 GT3 R ning meeskonnakaaslasteks Romain Dumas, Julien Andlauer ja Tobias Müller. Võistlussarjaks on NLS (Nürburgring Langstrecken Serie), mille kõik etapid, nagu nimestki aimata, sõidetakse Nürburgringil.

Esimene võistlus on kavas 27. märtsil.

6. veebruaril alustab hooaega Eesti Autospordi Liidu rahvasprindi karikasari, mille esimese etapi starti Otepää valla teedel on oodata 150 võistlejat.

Algselt oli A1M Otepää rahvasprindi korraldaja S.M.A. Racing seadnud võistlejate ülempiiriks 125, kuid suurendas seda 150-le. „Arvan, et kui piiri poleks, oleks huvilisi 180 ringis,” rääkis võistluse juht Marko Koosa. „Samas ei ole nii suurt võistlejate hulka võimalik vastu võtta. Võistluspäev veniks liiga pikaks.”

Otepää rahvasprint sõidetakse 1+1 formaadis, ehk kahel kiiruskatsel, mida kõik võistlejad läbivad kolm korda. „Võistlejaid ootab korralik talvine rada, teekatteks on jää ja lumi ning servades kõrguvad lumevallid,” sõnas Koosa. „Korralik talv annab võimaluse lubada starti ka piikrehvidega autod – rada peab spetsiaalrehvidele vastu.”

Eesti Autospordi Liidu rahvaspordi alakomitee juht Argo Nurs toob tänavuse aasta suurima muutusena välja krosskartide liitmise karikasarjaga. „Krosskartidega sõitjad on startinud rahvasprintidel ka varem, kuid külalisklassina, tänavu saavad nad punkte nagu kõik teised,” rääkis Nurs. Mõningaid konkurentsi ühtlustavaid muudatusi tehti autode klassides.

Rahvasprindi populaarsuse põhjusena toob Nurs välja võistluste arvu ja suhteliselt madala osalemiskulu. „Mitmed rallisõitjad osalevad rahvasprintidel, sest rallisid toimub meil vähe, aga sõidusoov on suur. Mõnegi teise alaga võrreldes on rahvasprintidel osalemine soodne, paljud sõidavad oma kulu ja kirjadega, toetajaid otsimata.”

A1M Otepää rahvasprint on Covid-19 meetmete tõttu publikule suletud, võistlejatele kehtivad mitmed piirangud ja erinõuded.

EAL rahvasprindi karikavõistluste kalender:

6. veebruar – Otepää
27. veebruar – Viru
17. aprill – Haapsalu
1. mai – Viimsi
22. mai – Hiiumaa
3.-4. juuli – Narva
8. august – Laitse
21. august – Kohila
4. september – Saaremaa
25. september – Tehvandi

Raplamaa rahvaralli raames sõidetud noorteralli Eesti meistrivõistluste avaetapi võitsid nooremas vanuserühmas Marten Ojapõld / Rauno Rohtmets (Honda Civic) ning vanemas Tony Schwarzstein / Mehis Kiiver (Honda Civic).

Kuni 16-aastaste klassis järgnesid ajaga 43.12,1 lõpetanud Ojapõllule / Rohtmetsale Joosep Planken / Taavi Lassmann (Honda CRX) kaotusega 26,2 sekundit. Kolmanda koha saanud Kert Tammoja / Peeter Tammoja (Honda Civic) kaotasid võitjatele 1.38,7.

„Üldiselt olen rahul, kuid mõned väiksemad vead tulid samuti sisse,“ rääkis Ojapõld. „Rütmi leidsin hästi, rada oli huvitav.“

17-18-aastaste klassis olid Schwarzstein / Kiiver võidukad ajaga 42.37,8, Markus Tammoja / Marek Tammoja (BMW 316i) kaotasid neile 1.32,2 ning Markus Laurimaa / Ardo Mürkhain (VW Golf) 2.15,1.

“Mõni katse tuli hästi välja, mõni veidi kehvemini. Olud vaheldusid ja kunagi ei teadnud, kui libe võib ühes või teises šikaanis olla,” sõnas Schwarzstein. “Äge ralli oli, mulle meeldis.”

Ralli ajal valitsesid kerged plusskraadid ja teedel leidus nii lund, kiilasjääd kui kruusa. Šikaane kasutatakse rahvarallidel ohutuse huvides kiiruse piiramiseks. 23. jaanuaril toimunud võistluse ametlike tulemuste avaldamine viibis käesoleva nädala reedeni karistuste täpsustamise tõttu.

Rahvaralli karikavõistluste etapi üldvõidu võtsid Are Uurimäe / Tanel Paut (Subaru Impreza STI), kes olid ka nelikveoliste autode klassi parimad. Teistes klassides olid võidukad: Kristjan Hansson / Juhan Oks (VW Golf GTI), Gert Virves / Enri Tiitson (BMW 318), Hardi Sarv / Sulev Sarv (Mitsubishi Colt), Taaniel Tigas / Kenneth Sepp (Mazda MX-5), Tiina Ehrbach / Karmo Karelson (VW Golf) ja Sander Klaus / Martin Udusalu (VAZ-2101).

Võistlusele startis 127 ekipaaži, kellest lõpptulemuse sai 101.

Esmakordselt Eesti autospordi ajaloos selgitatakse tänavu Eesti meistrid e-autospordis.

Eesti Autospordi Liidu (EAL) juhatuse esimees Janis Kaal sõnas, et virtuaalne autosport on tänaseks omandanud professionaalse spordi mõõtmed nii meil kui mujal maailmas ja saanud osana autospordist Rahvusvahelise Autoliidu (FIA) ametliku tunnustuse juba paar aastat tagasi.

„Üha realistlikumaks muutuv sõidukogemus ja autospordi mõistes väga madal kulu on suurepärast kasvupotentsiaali pakkuv kombinatsioon, mida EAL ei saa ega tohigi märkamata jätta,“ sõnas Kaal. „Kaasates e-autospordi mõtleme ühtaegu juba sellele, kuidas pakkuda loogilist arenguredelit e-autospordist reaalsesse võidusõitu nii nagu see mujal maailmas juba edukalt rakendunud. Virtuaalne võidusõit on suurepärane viis autospordi tutvustamiseks ja massidesse viimiseks.“

Eesti Autospordi Liidu juurde moodustatud e-autospordi alakomiteed asus juhtima ala kauaaegne eestvedaja Hannes Ross. „Soovisime saada e-autospordile Eesti meistrivõistluste staatust ja ametlikumat vormi ning Eesti Autospordi Liidul oli samuti huvi e-autospordi vastu,“ rääkis Ross. „Meie huvid kattusid.“

Meistritiitlid antakse välja virtuaalses ringrajasõidus kahes klassis, GT-autod ja vormelid, ning rallikrossis ja rallis. „Alustame ringrajasõiduga, ralli ja rallikrossi meistrivõistlused käivitame mõnevõrra hiljem,“ sõnas Ross. „Eesti meistrivõistlused on kohaliku e-autospordi tipp, lisaks korraldame väiksemaid karikasarju, kus on hea alaga tutvust teha ja harjutada.“

Ross ütleb, et virtuaalsetel ringrajavõistlustel on sageli 30-40 osalejat, rallidel isegi 200 ringis. „Rallidel on osalejaid rohkem, kuna osalemise aeg pikem – kiiruskatseid võib läbida pikema aja jooksul. Ringrajasõidus on kõik nagu päris võistlusel, sõit algab kindlal kellaajal ja vältab teatud arvu ringe,“ rääkis Ross. „Kaasa löövad ka mitmed tuntud autosportlased. Raimo Kulli näiteks mitte ainult ei osale, vaid kuulub ka ala juhtkonda, paljud kardisõitjad tegelevad ka e-autospordiga.“

E-autospordi ringrajasõidu Eesti meistrivõistluste esimene etapp sõidetakse 7. veebruaril Dubai rajal. Ringrajasõidus on kavas on üheksa etappi radadel üle maailma. Lisainfo: www.simracing.ee

Kui tavaliselt toimuvad Eestis ringrajal võistlused lumeta kuudel, siis superkrossi käesoleva hooaja avastart tehakse Audruringil juba jaanuaris.

„Kui rajaolud lubavad, saavad võistlejad kasutada naastrehve, kui asfalt on väljas, tuleb sõita lamellrehvidega,” rääkis sarja korraldava klubi Erki Sport juht Eiki Eriste. „Võistlus toimub 31. jaanuaril Audruringi lühemal versioonil.”

Superkrossi eripäraks on kolme autospordiala kombineerimine – jäärajasõit, kross ja ringrajasõit. Kaks etappi kuuest peetakse talvistes tingimustes, kaks krossiradadel ja kaks asfaldil. „Sarja võitmiseks peab oskama sõita väga erinevates oludes,” lisas Eriste.

Tänavuse hooaja eripärana saab superkrossidel osaleda ka tänavasõiduautodega. „Need on lubatud vaid eraldistardist sprindisõitudel. Ühisstartides osalevatel autodel on nõutav turvapuur ja muu täiendav ohutusvarustus,” selgitas Eriste.

Esimene superkross toimus 1992. aastal, mil võisteldi Pärnu südalinnas 400 meetri pikkusel ringil. Sari laienes peagi täiemõõdulistele radadele ja võidusõidud toimusid Eesti eri paigus. Möödunud aastal osales superkrossis 106 võistlejat.

Superkrossi kalender:
31. jaanuar – jäärada, Audruring
28. veebruar – jäärada, Pärnumaa
25. aprill – autokross, Pärnumaa
23. mai – autokross, LaitseRallyPark
29. august – ringrajasõit, Audruring
26. september – ringrajasõit, Audruring

Tõnis Kasemets saavutas koos meeskonnakaaslase Bruce Hamiltoniga klassivõidu IMSA Prototype Challenge´i avaetapil Daytonas.

Kasemets ja Hamilton (Wulver Racing; auto Ligier JS P3) võitsid klassi LMP3-2, kus kasutatakse eelmise põlvkonna LMP3 kategooria autosid. Üldjärjestuse seitsmenda kohaga lõpetanud Wulver Racingu paar edestas mitmeid moodsama ja kiirema LMP3 autoga sõitjaid.

“Meil oli võidusõit võidusõidus,” rääkis Kasemets IMSA pressiteenistuse vahendusel. “Meile piisanuks vaid oma grupi sõitjate alistamisest, kuid tahame anda alati endast parima ja sõitsime maksimumile.”

Sarja järgmine etapp sõidetakse 17.-20. märtsini Sebringis.

Eesti Autospordi Liidu egiidi all toimub mitmeid võistlusi, mis ei kuulu Eesti meistrivõistluste arvestusse, kuid on harrastajate seas väga populaarsed. Üheks neist on laupäeval Raassilla rajal algav Tarvastu karikasari, mis kuulub ka Lõuna-Eesti karikavõistluste arvestusse.

Tarvastu karikasarja võistlused koosnevad ühis- ja eraldistardist sõitudest, möödunud aastal oli osalejaid neil vastavalt 72 ja 131. 

„Ühisstardist sõitudel peab auto vastama täiendavatele turvanõuetele, kuid sprindiklassides saab osaleda tavalise tänavasõiduautoga,” rääkis Peeter Peek sarja korraldavast Tarvastu Motoklubist. „Soeta autospordiliidust litsents, osta kiiver ja võidki oma tavaautoga sprindis startida. Kiirus ei kasva suureks ja rada on muuski mõttes ohutu.”

Uuendusena on tänavu jagatud tagaveoliste autode klass kaheks, võrdsustades nii eri võimsusega autodel sõitjate võimalusi võidule. „Osalejate sekka on lisandunud palju võimsa mootoriga BMW-sid, mille vastu oli nõrgemate autodega raske saada,” sõnas Peek. „Muudatus klassides lisab motivatsiooni startida ka tagasihoidlikuma võimsusega autol.”

Tarvastu sarjas sõidetakse viis kuni kaheksa etappi reeglina Raassilla rajal. Lõuna-Eesti karikasari koosneb lisaks Tarvastu võistlustele veel Piiroja karikasarja etappidest ja Aluvere ringil toimuvatest võistlustest. Igal rajal läheb punktiarvestusse kaks võistlust.

19.01.2021. Alates käesolevast aastast võistlevad noored rallisõitjad taas Eesti meistritiitlile. Ühtlasi on tegemist noortele kõige odavama võimalusega autosporti sisenemiseks.

Noorte meistrivõistlused toimuvad Eesti Autospordi Liidu (EAL) rahvaralli karikavõistluste raames, mille esimene etapp on kavas 23. jaanuaril Raplamaal. Osalemise muudab odavaks asjaolu, et startimiseks sobib tavaline tänavasõiduauto, kuid on loodud ka võimalus eriettevalmistusega võistlusautoga sõitmiseks.

Mitmel varasemal aastal võistlesid noored rahvaralli karikasarjas oma klassides, kuid meistritiitlit välja ei antud. „Eesti meistritiitel lisab noortele motivatsiooni ning sarjale kaalu,” rääkis EAL rahvaspordikomitee esimees Argo Nurs. „Rahvarallide kiiruskatsed on lihtsamad ja lühemad kui n-ö suures rallis ning kiirused väiksemad, sobides hästi algajale võidusõitjale.”

Noorte meistrivõistlustel saab üldjuhul startida alates 12. eluaastast. „Mõistagi on noor roolis vaid liikluseks suletud lisakatsetel, liikluses juhib autot täiskasvanud kaardilugeja,” lisas Nurs.

Rahvaralli raames toimuv noorteralli on heaks ettevalmistuseks, millelt liikuda edasi näiteks ralli Eesti meistrivõistluste osana toimuvale Estonian Junior Challenge´ile.

Hooaja avaetapile registreerus kahes klassis 23 noort, kuid ühtekokku pani end rahvarallile kirja 130 ekipaaži, mis on ka maksimaalne osalejate arv. „Huvi on väga suur – osalejate limiit täitus 12 tunniga,” rääkis Nurs. „Mõningaid täiendusi tegi alakomitee ka rahvaralli tingimustes, nii näiteks annavad uued võistlusklassid võrdsemad võimalused eri veoskeemidega autode kasutajatele.”

Alakomitee esimees lisas, et 23. jaanuaril toimuval hooaja avavõistlusel kehtivad mitmesugused piirangud ja erinõuded nakkusohu vältimiseks.

Rahva- ja noorteralli esialgne kalender:
23. jaanuar – Raplamaa rahvaralli
20. veebruar – Pandivere Talv
5. juuni – Lääne–Eesti rahvaralli
09-10. juuli – Kihelkonna rahvaralli
18. september – Läänemaa rahvaralli
5-6. november – Hiiumaa rahvaralli