Kiirendus

Kiirendusspordi Eesti karikavõistluste kavva kuulub tänavu noortele mõeldud spetsiaalautode klass Junior Dragster. Ka on kiirendusspordi eestvedajatel ettepanek politseile.

Junior Dragster on umbes neli meetrit pikk ja ligikaudu 200 kg kaaluv redelraamil auto, millel kasutatakse ühe või kahe silindriga mootorit. Osaleda saavad 8 kuni 18aastased sõitjad, võisteldakse kaheksandikmiilil bracket-süsteemis. Viimane tähendab, et sõitja teatab enne starti kohtunikele aja, millega ta arvab end võistlusdistantsi läbivat ning püüab seda aega rajal korrata. Kes lähemale saab, võidab, kes on oma nimetatud ajast kiirem, diskvalifitseeritakse. Väljalangemissõitude stardiprotseduuris arvestatakse sõitjate öeldud aegadega ja kiirema aja prognoosinud sõitja stardib vastavalt hiljem. Lubatud aegade vahemik on 7,9 kuni 13,6 sekundit kaheksandikmiilil.

Kiirendusspordi Eesti karikavõistlustel sõidetakse üheksas ja meistrivõistlustel neljas autode ja mootorrataste klassis. „Valik algab väikese võimsusega autodele mõeldud noorteklassidest ning ulatub mitu tuhat hobujõudu arendavate Outlaw klassi sõidukiteni,“ ütleb Eesti Autospordi Liidu kiirenduse alakomitee liige Kain Kivissaar. „Nii saavad sõitjad liikuda samm-sammult järjest kiirematele autodele.“

Kivissaar lisab, et populaarne on lühendiga RWYB tähistatav klass – Run What Ya Brung (ingliskeelsest slängist: sõida sellega, millega kohale tulid) ja tähendab, et startida saab tehniliselt korras igapäevaautoga.

„Paratamatult leidub alati neid, kes soovivad tänaval illegaalselt kiirendada, kuid tihtipeale ei mõelda tagajärgedele. Tulge parem rajale, võtke kontrollitud risk, võistlustel on tagatud ümbritsevate inimeste turvalisus, kohal on ka alati päästeteenistus ja tuletõrje. Ameerika Ühendriikides pakutakse kiirendusvõistlustel võimalust näiteks endiste politseiautode vastu kiirendada. Politseinikud on programmi raames ehitanud politseiauto ümber ja käivadki legaalsetel üritustel pakkumas võimalust nendega võistelda. Miks mitte proovida seda Eestiski? Võib-olla aitaks politseiga võidusõitmise võimalus mõnegi Eesti tänavakiirendaja võistlustele tuua.“

Eesti kiirendusspordi peamise probleemina toob Kivissaar välja tipptasemel raja puudumise. “Põhiliselt toimuvad võistlused Kaitseliidu loal Haapsalus Kiltsi lennuväljal, võisteldud on mitmel teiselgi kasutuses ja maha jäetud lennuväljal. Sõita neil saab, aga maailma tipptasemel raja puudumine on murekoht. Eestis on tippsõitjaid ja- autosid, kuid paraku pole neil raja puudumise tõttu võimalik sõita Eestis samal tasemel, mis mujal maailmas. Andres Arnover näiteks käib võistlemas üle maailma ja on ka maailmarekordi omanik, kuid kodumaal peab piirduma näidissõitudega – siinsed raja ei võimalda väga kiire ja võimsa auto tegelikke võimeid näidata. Alakomitee teeb probleemi lahendamiseks tööd, sest korraliku raja puudumine hakkab pidurdama ala arengut.

Kiirendushooaja algus sõltub viiruspiirangutest. „Proovime kõigele vaatamata nautida pikka ja vägevat hooaega,“ lisab Kivissaar.

Eesti Autospordi Liit (EAL) otsustas Autosport Team Estonia 2021 koosseisu.

EAL otsustas suurenda Team Autosport Estonia algselt planeeritud 12 sportlaselt 15-le. Võistkonda kuuluvad: Gregor Jeets (ralli), Kaspar Kallasmaa (kart), Risto Kappet (e-sport), Egon Kaur (ralli), Kendra Kingo (kiirendus), Carmen Kraav (kart/ringrada), Siim Leedmaa (kart), Janno Ligur (rallikross), Mia-Mariette Pankratov (kart), Kauri Pannas (ralli), Roland Poom (ralli), Oliver Randalu (drift), Ken Torn (ralli), Tristan Viidas (ringrada) ja Robert Virves (ralli).

Võistkond suurenes kandideerimisavalduse esitanud kolme naissportlase võrra. “Konkreetsel juhul soovis võistkonda pääseda kolm tüdrukut, kes tegelevad kardispordi, ringrajasõidu ja kiirendusspordiga. Oma otsusega soovime julgustada teisigi naisterahvaid tegelema autospordiga, see on ühtaegu osa Rahvusvahelise Autoliidu (FIA) tänasest poliitikast,“ sõnas EAL juhatuse esimees Janis Kaal.

Võistkonna kohtade jagamiseks erinevate autospordialade vahel määras EAL esmalt aladele kvoodid. „Lähtusime eelkõige ala panusest Eesti saavutussporti ja hindasime taset rahvusvahelises konkurentsis,“ rääkis Kaal. „Pelgalt neist kriteeriumitest lähtudes pidanuks lõviosa kohtadest kuuluma autorallile, kuid soovides hoogustada pürgimist rahvusvahelisele areenile kõigil autospordialadel, piirasime me autoralli osakaalu maksimaalselt 50 protsendiga võistkonna kohtade koguarvust.“

EAL juhatus koostas võistkonna nimelise koosseisu koostöös liidu alakomiteedega. „Tugev konkurents muutis otsustamise väga keeruliseks,“ rääkis EAL spordidivisjoni juht Kuldar Sikk. „Arvestasime komiteede ettepanekuid, sportlaste saavutusi ja hindasime võimalikku potentsiaali rahvusvahelistel võistlustel. Üldiselt öeldes eelistasime sportlasi, kes võistlevad rahvusvahelisel areenil sihiga tõusta autospordi kõige kõrgemasse tippu.“

Lisaks võistkonnale koostas EAL ka Autosport Team Estonia 2021 kandidaatide nimekirja, kuhu kuuluvad: Mark Dubnitski (kart), Martin Juga (rallikross), Kaspar Kasari (ralli), Marko Muru (rallikross), Martin Rump (ringrada), Silver Simm (ralli), Mihkel Norman Tults (drift), Mattias Vahtel (ringrada), Ao Vaida (drift), Ragnar Veerus (kart) ja Andri Õun (autokross).

„Ühtpidi on tegemist varunimekirjaga, näiteks kui keegi põhinimekirja sõitjatest loobub, saab sealt tõusta Autosport Team Estoniasse. Samas saavad kandidaadid kasutada oma staatust läbirääkimisel sponsoritega ja muus kommunikatsioonis. Sisuliselt on ju tegemist riigi koondise kandidaatidega, mis kinnitab nende kõrget sportlikku taset,“ lisas Sikk.

Kokku sai EAL Autosport Team Estoniasse 47 sooviavaldust, mille esitajatest 15 pääses võistkonda ja 11 kandidaatide nimistusse. „Need, kes tänavu ei kvalifitseerunud, ei peaks meelt heitma. Loodame, et pandeemia taandub, sportlased saavad teha rohkem rahvusvahelisi starte ning kandideerivad järgmisel aastal uuesti,“ rääkis Sikk. „Tänan kõiki, kes sooviavalduse saatsid ja kinnitasid sellega, et seavad autospordis kõrgeid sihte.“

Autosport Team Estonia 2021 eesmärk on tunnustada ja abistada eelkõige noorsportlasi, kes osalevad või plaanivad osaleda autospordi tiitlivõistlustel ambitsiooni ja potentsiaaliga saavutada medalikohti. Võistkonna liikmed saavad tasuta rahvusvahelise litsentsi ja võimaluste piires toetab EAL rahaliselt nende osalemist tiitlivõistlustel. Autosport Team Estonia on osa Eesti Olümpiakomitee Eesti tippspordi rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamise nimel rajatud Team Estonia süsteemist.

Eesti Autospordi Liit otsustas pandeemia tõttu traditsioonilise auhinnagala ära jätta, kuid valis 2020. aasta parimad sellest hoolimata.

Eri alade parimateks osutusid liidu alakomiteede valikul:

Parim rallipaar: Ken Torn / Kauri Pannas. Autoralli Euroopa meistrid.

Parim ringrajasportlane: Jüri Vips. Red Bulli ja AlphaTauri F1 tiimide varusõitja, FIA (Rahvusvaheline Autoliit) superlitsentsi omanik.

Parim rallikrossisportlane: Andre Kiil. Eesti ja Balti meister krosskartidel.

Parim kardisportlane: Markus Kajak. Eesti meister võistlusklassis OK näitas väga head vormi ka maailmameistrivõistlustel.

Parim off-road sportlane: Hardo Mere. Eesti off-road karikavõistluste klassivõitja; Poolas peetud raske Rallye Breslau klassi teine.

Parim driftisportlane: Oliver Randalu. Pro-klassi Eesti meister.

Parim kiirendussportlane: Lauri Kuriks. Outlaw-klassi tänavusel Eesti karikavõitjal täitus 20. võistlushooaeg.

Parim veoautosportlane: Toomas Repp. Veoautokrossi Liqui Moly Eesti meistrivõistluste võitja GAZ-53 klassis.

Parim rahvasportlane: Karl-Kenneth Neuhaus. Rahvasprindi karikavõistluste klassivõitja ning rahvaralli karikasarja kolmanda koha omanik debüteeris oktoobris autoralli Eesti meistrivõistlustel.

Parim korraldaja: Urmo Aava ja Rally Estonia korraldusmeeskond. Autoralli maailmameistrivõistluste etapi korraldamine Eestis.

Parim spordikohtunik: Karin Julge. FIA nimetas Karin Julge 2020. aasta parimaks võistluste sekretäriks ja EAL valis aasta vabatahtlikuks.

Rändkarikad läksid nende sportlaste valdusse:

Karl Siitani nimeline rändkarikas aasta parimale rallimeeskonnale ja parima tulemuse eest välisvõistlustel autorallis (antakse välja alates aastast 1968) – Ott Tänak ja Martin Järveoja.

Igo Rätsepa nimeline rändkarikas “Parim seeriaauto ringrajal” (antakse välja alates aastast 1988) – Martin Rump.

Ants Seileri nimeline rändauhind “Parim vormelisõitja rahvusvahelisel areenil” (antakse välja alates aastast 1989) – Jüri Vips.