Täna lahkus meie hulgast rallisõitja Raivo Sareal (21.01.1946 – 26.01.2022).
Nooremale põlvkonnale vähem teada rallisõitja osales autorallidel juba aastast 1974, viimased stardid tegi ta 1988. aastal.
Raivo Sareal saavutas kolm autoralli absoluutvõitu: koos Toonart Rääskiga võideti 1976. aasta Tehumardi autoralli, 1983. aasta augustis aga Tartu ralli ning kuu aega hiljem Paide ralli. Viimasel kahel oli kaardilugejaks Heiki Laud, osaleti 7. klassis, ehk väiksema töömahuga autol.
1981. aastal tulid Raivo Sareal / Ülo Ennok Eesti meistrivõistlustel 7. klassis ehk kuni 1300cm³ autodel pronksmedalile, 1983. aastal saavutasid samas klassis hõbemedali. 1985. aastal tuli Sareal EMV pronksile koos Johannes Sikuga, masinaklass oli sama.
Paljudele rallisõpradele tuttava, 1985. aastal ilmunud Eli Kaldma raamatu “Rallirajal” esikaanel ilutseb just Sareali / Ennoki foto aastast 1981.
Praeguse hetke Eesti parim kardisportlane Markus Kajak alustab hooaega sel nädalavahetusel sõidetaval WSK Champions Cup sarja avavõistlusel Itaalias South Garda kardirajal.
Teist aastat järjest Eesti parimaks kardisportlaseks valitud Markus Kajaku läinud hooaeg oli edukas igal rindel. Koduses Olerex Eesti meistrivõistluste sarjas krooniti ta meistriks koguni kahes klassis korraga: debütandina kiireimas KZ2-klassis ning meistritiitli kaitsjana klassis OK. Hooaja lõpu tugevad esitused nii maailmameistrivõistlustelt ning teistelt kõrgetasemelistelt üksikvõistlustelt andsid meie tulevikulootuse osas selge veendumuse, et tee edasi saab olla üksnes Euroopas võistlemine. Nii keskendub Kajak edaspidi just maailmameistrivõistlustele ning Euroopa meistrisarjale.
Tänavust hooaega alustab Kajak aga Itaalias South Garda kardirajal sõidetaval WSK Champions Cup avavõistlusel, kus on nelja võistlusklassi 198 võistleja seas ainus eestlane. KZ2-klassis võistleva Kajaku eesmärgiks on aga koht esikolmikus, mis läinud hooaja esitusi arvestades on igati reaalne.
“Eesmärk on lõpetada poodiumil, kuid kindlasti saab see raske olema. Perfektset kardi- ega mootoriseadet pole me veel leidnud, kuid proovime hetkel kõike, et kvalifikatsiooniks valmis olla,” ütles Kajak pärast esimesi vabatreeninguid.
WSK Champions Cup’l võistleb Kajak Rootsi tiimi Ward Racing ridades. Hilisemad hooaja tiitlivõistlused teeb ta aga kaasa juba Tony Kart tehasemeeskonnas, mille liikmeks oli juba eelmisel aastal.
Kolmapäeval algas Rally Estonia kodulehel www.rallyestonia.ee WRC Rally Estonia 2022 rallipasside müük. Kunagi varem Rally Estonia ajaloos pole rallipasside müük alanud enne jõule, mis annab rallisõpradele võimaluse täiendada jõuluvana kingikotti väga oodatud kingitusega.
Nii möödunud kui tänavusel aastal olid FIA autoralli MM-võistluste etapi Rally Estonia rallipassid isikustatud ja pealtvaatajad said ettemääratud programmi alusel külastada maksimaalselt kuni 8 pealtvaatamisala, ent 2022. aastal tagab rallipass pääsu 4 võistluspäeva jooksul kõigile 24 kiiruskatsele ja üle 60 pealtvaatamisalasse omal vabal valikul.
WRC Rally Estonia 2022 publikualad jagunevad kolme kategooriasse, mis on oma asukohalt, suuruselt ja kaubanduslike lisade poolest erineva iseloomuga – AREEN, ALA ja PEALTVAATAMISKOHT.
AREEN
• Suur tasuta parkimisala koos reguleerijatega
• Looduslik mäenõlv või nähtavuse parandamiseks korraldaja poolt püstitatud tribüün
• Suur LED-ekraan koos helivõimenduseega WRC+ ALL LIVE ülekande jälgimiseks
• Toitlustus
• Sportlandi suur fännipood
• Lisa mobiilimastid levi- ja andmesideühenduse tagamiseks
• Muud tegevused ja atraktsioonid
ALA
• Tasuta parkimisala reguleerijatega
• Ralliraadio ja helivõimendus live-ülekande kuulamiseks
• Toitlustus
• Sportlandi väike fännipood
PEALTVAATAMISKOHT
• Teeäärne parkimine ilma reguleerijata
• Rallikatsega paralleelselt kulgev vähemalt 500 m pikkune pealtvaatamiskoht
WRC Rally Estonia 2022 rallipassid jagunevad kolme vanuse ja hinnaklassi vahel:
• Võimaldab ligipääsu kõikidele pealtvaatamisaladele kõikidel ürituse toimumise päevadel.
Rally Pass JUNIOR – 15€
Mõeldud lastele ja noorukitele vanuses 7-12 eluaastat. Võimaldab ligipääsu kõikidele pealtvaatamisaladele kõikidel ürituse toimumise päevadel.
Rally Pass KIDS – 5€
Mõeldud lastele vanuses 0-6 eluaastat. Võimaldab ligipääsu kõikidele pealtvaatamisaladele kõikidel ürituse toimumise päevadel.
E-poest ostetud WRC Rally Estonia 2022 rallipasside toimetamine Omniva pakiautomaatidesse algab alates 02.02.2022. Jõuluvana kingikotti saavad poetada kõik Rally Estonia rallipassi soetajad efektse ja personaliseeritud kaardi.
Tarmo Hõbe, Rally Estonia kommertsdirektor: „Esmakordselt Rally Estonia ajaloos on rõõm, et saame rallipasside müügiga alustada juba enne jõule ning seeläbi pakkuda võimalust jõuluvana kingikotti täiendada atraktiivse kingitusega rallisõbrale. Loomulikult on tegemist toreda kingitusega ka sünnipäevaks või muuks tähtpäevaks. Rally Estonia kodulehel www.rallyestonia.ee on väga mugav igal hetkel ost sooritada ning ühtlasi minutitega vormistada ja väljastada efektne Rally Estonia rallipassi personaliseeritud kaart. Teadmata täna, kas ja millised piirangud on vajalikud 2022 juulis, tasub rallipass osta esimeste seas, ainult nii saab kindlustada rallile pääsu. Rallipass tagab pääsu 4 päeva jooksul kõikidele kiiruskatsetele ja pealtvaatamisaladesse omal vabal valikul. Meeldetuletuseks – 2021 aastal sai kokku külastada kuni kaheksat pealtvaatamisala. Lisaks ei ole seekord rallipass nimeliselt ega isikukoodiga isikustatud ehk kui plaanides peaks tekkima muudatusi, siis on võimalik rallipass loovutada kellelegi teisele. On hea võimalus juba varakult veel vana aasta sees planeerida südasuvine nädalavahetus Lõuna-Eestis koos pere, sõprade ja tuttavatega, nautides maailma autospordi tippsündmust ning kaunist Eestimaa loodust.“
Rally Estonia on kolmandat aastat järjest FIA autoralli MM-sarja etapiks. WRC Rally Estonia 2022 sõidetakse hooaja seitsmenda osavõistlusena 14.-17. juulil Tartu, Otepää, Elva, Kanepi, Kambja, Peipsiääre ja Mustvee valdade teedel. Ralli võistlus- ja meediakeskus asuvad Tartus, Eesti Rahva Muuseumis ja selle territooriumil ning stardi- ja finišipoodium asub Tartu kesklinnas Raekoja platsil.
Rahvusvaheline Autoliit (FIA) tuletab sõitjatele meelde ohutusrihmade kasutamist. Alati enne võistlust peavad võistlejad esimese sammuna kinnitama korrektselt ohutusrihmad, sest need on sõitja peamised kaitsevahendid avarii korral.
Kindlustamaks, et ohutusrihmad pakuvad optimaalset kaitset, peavad sõitjad järgima FIA Spordikoodeksis Lisa J ja/või võistluste tehnilistes reeglites esitatud ohutusrihmade installatsiooni ja kasutamise eeskirju.
Sõitjad (ja ka kaardilugejad rallis) vormel-, sport- ja kereautodes peavad enne võistlust veenduma, et ohutusrihmad on õiges asendis vältimaks raskeid või surmavaid vigastusi.
Võistluste ametnikud võivad sõitjat ja/või kaardilugejat keelata võistlusel osalemast juhul kui ohutusrihmad pole korrektselt paigaldatud. Võistleja saab veenduda ohutusrihmade korrektses asendis järgides allpool esitatud võtteid:
1. Ohutusrihmade päästiku korrektne asend puusa ja reite ülaosa suhtes
Puusavööd peavad tihedalt ümbritsema painet reite ülaosa ja vaagnavöö vahel. Mingil juhul ei või puusavöö ümbritseda sõitja kõhtu.
2. Ohutusrihmade kinnituspunktid
On äärmiselt oluline, et ohutusrihmade kinnituspunktid vastaksid FIA Spordikoodeksis ja/või võistluste tehnilistes reeglites esitatud nõuetele.
Ohutusrihmasid ei tohi kinnitada istmete või istmekinnituste külge. See on vajalik, et sõitja ei lendaks autost välja koos istme ja ohutusrihmadega juhul kui avarii korral istme kinnituspunktid purunevad. Tuletame sõitjatele meelde, et ohutusrihmad tuleb kinnitada vastavalt FIA Spordikoodeksis Lisa J ja/või võistluste tehnilistes reeglites soovitatud geomeetria kohaselt, mis on esitatud alltoodud punktis 5.
3. Ohutusrihmade vööde kulgemine
Õla-, puusa- ja jalgade vahelised vööd peavad istet läbima selleks ettenähtud kohtades kindlustamaks, et nad kinnituvad korrektselt õlgadele ja puusadele ning hoiavad neid võimalikult laial pinnal.
Tuleb jälgida, et rihmad läbiks avasid istmetes vabalt ega hõõrduks vastu teravaid servi vältimaks rihmade kangakoe kahjustusi.
4. Vaba ruum ohutusrihmade päästiku ümbruses
Vältimaks sõitmise ajal ohutusrihmade tahtmatut avanemist peavad sõitjad veenduma, et roolimisel oleksid käed piisaval kaugusel vabastussüsteemi päästikust. Rooli keeramisel 180 kraadi võrra vasakule või paremale peavad käed asetsema päästikust alati ohutus kauguses.
5. Ohutusrihmade paigaldus
Ohutusrihmad tuleb alati paigaldada vastavalt FIA Spordikoodeksi Lisa J ja/või võistluse tehnilistes reeglites esitatud nõuete kohaselt jälgides samas alltoodud geomeetrilisi kinnituskohti ja rihmade soovitatavaid kaldenurki.
6. Ohutusrihmade pingutamine
FIA ohutusega tegeleva osakonna uuringud on näidanud, et ohutusrihmade korrektne pingutamine aitab oluliselt vähendada raskete vigastuste riske ning HANS pea- ja kaelatoe nõuetekohast funktsioneerimist. Seetõttu peavad sõitjad alati veenduma, et ohutusrihmad oleksid korralikult pingutatud.
7. Ohutusrihmade ning HANS pea- ja kaelatoe vastastikune toime
Eesmise kokkupõrke korral hoiab HANS pea ja kaelatugi sõitja pead ülejäänud keha suhtes normaalses asendis vähendades sellega koormust peale ja kaelale. Kindlustamaks, et HANS pea- ja kaelatugi pakub sõitjale maksimaalset kaitset, on oluline, et ohutusrihmad oleks paigaldatud vastavalt FIA poolt soovitatud HANS / Hybrid ja Hybrid Pro paigaldusjuhistele.
Tõnis Kasemets on ainus Eesti autosportlane, kes jõudnud Põhja-Ameerika tippvormelisarja ning osalenud kuulsatel Daytona 24-tunni ja Sebringi 12-tunni sportautode võistlustel. Autospordist pole Kasemets loobunud tänaseni ja veelgi enam, see toob lauale ka igapäevase leiva.
Tõnis, viimati intervjueerisin sind 15 aastat tagasi, kui olid jõudnud ChampCar vormelisarja (tänane Indycar Series) ja osalenud viiel etapil. Mis sai aga unistusest sarjas kanda kinnitada?
Kahjuks lõppes see minu jaoks kiirelt ja peamiseks põhjuseks oli raha. USA-s on tihti nii, et kui sa alustad, siis paljud inimesed aitavad ja toetavad. Aga kui sa lõpuks jõuad kuhugi välja, siis kõik väiksed toetajad arvavad, et nad on oma töö teinud ja lõpetavad toetamise. Nad arvavad, et sa oled jõudnud tipptasemele ja et nüüd tulevad suursponsorid, nagu mingi a la Coca-Cola või McDonalds ja aitavad sind edasi. Päriselus see aga nii ei toimi ja neid väikseid toetajaid on jätkuvalt vaja. Eks siis õpid ka tundma, kes on su tõelised sõbrad.
Mainisid tookord, et veel üheks sinu unistuseks oli oma tiimi asutamine ja sellega tipptasemel, Indycar sarjas osalemine.
Seni pole veel unistus täitunud, aga meeskond on olemas ja viimastel aastatel olemegi IMSA sportautode sarjas osalenud oma tiimiga, milleks on Wulver Racing. Kogu süsteem on olemas – meeskond, veokid jms. Kas me kunagi Indycar sarja jõuame või ei, eks see paistab, aga päris võimatu see ka pole.
Tõnis Kasemets 2006. aastal ChampCari sarjas.
Kuigi ChampCar sarjas jätkata polnud võimalik, oled sa tänaseni kõik need aastad siiski võidu sõitnud, hoolimata sellest, et oled juba 47-aastane. Pisik on ikka veres?
Ma ei tea isegi, kas see sõitmine iseenesest on enam minu jaoks nii oluline, aga see on nagu iseenda kontroll, kas sa saad ikka veel hakkama. Igal aastal on vajadus ennast kontrollida, kas ma püsin veel tipptasemel või ei. Samas tegelen veel palju muude asjadega – tiim võtab oma aja, õpetan ja juhendan noori võidusõitjad jne. Aga on hea, kui pääsed kümmekond korda aastas rooli taha erinevate autodega, ja kui sa kihutad veel esimeste hulgas ning vahel teed veel kuskil mõne rajarekordi, siis tead, sinus on veel see kiirus olemas. Kuigi jah, vanus ja kondid annavad endast vahel märku.
Vahepealsetel aastatel on sul võimalus olnud osaleda ka kuulsatel Daytona 24-tunni ja Sebringi 12-tunni sõitudel. Mis tunne seal tihtipeale erinevatest sarjadest pärit maailmakuulsate võidusõitjatega võidu kihutada on olnud ja mis mulje jäänud?
Mina olen suhtunud asja nii, et kestvussõidus pole sul vaja midagi viie minutiga tõestada. Sa pead tegelikult sõitma 90 protsendiga ja hoidma tehnikat, mis minu jaoks on mõneti stressivaba. Iseenesest pakub mulle seal huvi see strateegia ja tiimitöö pool – kuidas inimesed omavahel läbi saavad, kuidas insenerid asju lahendavad, kui asjad muutuvad iga poole tunni tagant ja mis selle kõige lõpptulemus 24 tunnise võistluse järel on. Köögipool ehk meeskonna ja autode ettevalmistamine huvitab mind tänapäeval rohkem.
Tõnis Kasemets võistleb IMSA Prototype Challenge´i sarjas.
Viimased aastad oled osalenud sarjas, mis kannab nime IMSA Prototype Challenge, kus kihutatakse ühesugustel LMP3 klassi sport-prototüüpidel. Mida see sari endast kujutab?
Kõik tiimid saavad tehasest ühesugused autod, aga seadistamise võimalused suured. Auto kiirus ja sarja rahaline pool on igati paigas ning see toob palju huvilisi.
Oled jaganud autot meeskonnakaaslase Bruce Hamiltoniga ja ülemöödunud aastal olite kokkuvõttes kuuendad, aga tänavu lõpetasite kümnendana. Kuidas ise tänavuse hooajaga rahule jäite?
Ma arvan, et Bruce pole endaga rahul. Ta on minust vanem, aga sooviks veidi kiirem olla. Kunagi lapsepõlves Watkins Gleni rajal F1 autosid kihutamas näinud Bruce elab täna oma lapsepõlveunistust. Viimasel etapil Atlantas olime 17 auto hulgas kaheksandad, mis oli ju iseenesest hea tulemus.
Tõnis Kasemets (paremal) ja Bruce Hamilton.
Samas sa ise oled sõitnud välja võistluste kiireimaid ringe ja Sebringis püstitasid LMP3 klassi autode rajarekordi.
Tookord oli tõesti kiirus hea ja võisin enda tempoga rahule jääda.
Sa oled tänaseni ainuke Eesti autosportlane, kes jõudnud USA tippvormelisarja ja osalenud kuulsatel sportautode võistlustel. Miks sinu meelest pole rohkem eestlasi USA võidusõidumaailma pürginud, kuhu nii mõnedki Euroopast pärit noored võidusõitjad siirdunud, ja kus tihti näeme ka näiteks endisi F1 sõitjaid võistlemas?
Asjal on kaks poolt. Ühest küljest saavad noored võidusõitjad USA-s sama raha eest vähem testida kui näiteks Euroopas. Ja samas saab ka ehk vähem võistelda. Aga me oleme kutsunud Eesti tulevikulootusi meie juurde proovima – oleme Ralf Aronit kutsunud ja ka Jüri Vipsi. Ühel hetkel oleks ka peaaegu Mick Schumacher meie juurde testima tulnud. Võib-olla on vahemaa – kodust siiski kaugel – saanud üheks põhjuseks, miks ei tulda. Samas näiteks makstakse USA-s võistlustel auhinnarahasid, mis Euroopas puuduvad.
Euroopas on näiteks F3 ja F2 sarjades kulud minu meelest käest ära läinud – F3 sarjas maksab heas tiimis hooaeg umbes miljon eurot ja F2 sarjas juba 1,5 miljonit või enamgi. Kas USA-s samal tasemel näiteks Indy Lights (vastab F2 sarjale) ja Indy Pro (vastab F3 sarjale) on noore jaoks odavam osaleda?
Võrreldes ka dollari ja euro kursse, siis on USA-s kindlasti odavam. Kui oled väga hea sõitja, siis Indy Lights heasse tiimi pääsed umbes miljoni dollari eest. Samaväärses F2 tiimis pead maksma umbes 1,8 miljonit dollarit. Tipptasemel on Euroopas kindlasti kallim, aga madalamal tasemel, kus alustatakse (Euroopas näiteks F4 ja Formula Regional), on jällegi ehk USA-s veidi kallim. Eesti vormelisõitjad, kes on Euroopas mingile tasemele jõudnud, võiks kindlasti Ameerikas proovida, sest tavaliselt on nad andekad ja lööksid seal läbi. Hea meelega aitaks, kui keegi oleks valmis proovima.
Kunagi Euroopas noore autosportlasena alustades oli sinu unistuseks autospordis läbi lüüa ja ennast selle alaga ära elatada. Nüüd ju tegelikult on su unistus mingil moel täitunud – sul on oma tiim, sõidad võidu, treenid noori, töötad teistes tiimides võistlusinsenerina – kas elatadki ennast autospordiga ära?
Jah, kogu sissetulek on pärit autospordist. Mõneti ulmeline, meenutades kui raske kunagi noore võidusõitjana alustada oli, aga kindlasti olen rahul, et saan ainult autospordiga tegeleda.
Rein Luik
Fotod: Wes Duenkel / Wulver Racing, ChampCar Series
Täna sõideti Hispaanias Campillose kardirajal maailmameistrivõistlused klassides OK ja OK-Junior. Maailmameistriteks krooniti neis klassides vastavalt soomlane Tuukka Taponen ja jaapanlane Kean Nakamura Berta. Kajaku saavutus on aga üle aastakümnete parim Eesti kardisportlase tulemus MMil. /Muudetud, esialgselt oli Kajaku koht 9. kuid esivoolundi karistus lükkas ta 13. kohale./
Eestit oli Campillose rajal esindamas neli kardisõitjat: klassi OK sõitjad Markus Kajak, Carmen Kraav (mõlemad Ward Racing) ja Robin Särg (Novalux Srl) ning klassis OK-Junior võistelnud Mark Dubnitski (DPK Racing). Eestlastest kõrgeimal kohal lõpetanud Kajak startis täna hommikusse viimasesse eelsõitu, hoides jätkuvalt virtuaalset finaali seitsmendat stardikohta. Eelsõidu stardis sattus ta aga stardisaginas kokkupõrke ohvriks ning langes stardirivi lõppu.
“Eelsõidus sattusin stardis kahe kardi vahele ning tegin spinni, see andis finaaliks 13. stardikoha. Finaali alguses oli järjekordne rike mootoriga ning kukkusin esimesel ringil peaaegu 20 kohta, seejärel proovisin endast maksimumi anda ning võimalikult ette ennast sõita,” ütles Kajak.
Kajaku tulemus on üle mitme aastakümne parim, mille Eesti kardisportlane maailmameistrivõistlustel saavutanud ning väärib vabalt võrdlust Marko Asmeri 2000ndate alguse esitustega. Euroopa meistrivõistluste arvestuses on aga jätkuvalt parim 2018. a Euroopa meistriks kroonitud Paul Aroni saavutus.
Samuti klassis OK võistelnud Robin Särg ja Carmen Kraav lõpetasid oma esimesed maailmameistrivõistlused vastavalt 56. ja 64. kohal. Kuivõrd finaali pääsevad osalema esimesed 36 võistlejat, piirdus nende esimene suurem tiitlivõistlus eelsõitudega. Klassis OK-Junior võistelnud Mark Dubnitski jaoks oli Campillose MM samuti esmakordseks kogemuseks. Paljuski kogemuste hankimiseks kujunenud võistluse lõpuprotokolli jäi Dubnitskile 79. koht.
Campillose MM-i kui kardispordi aasta tippsündmust jäädakse meenutama ka kui võistlust, kus vaatamata rohketele võidusõidutraditsioonidele võitsid alles oma esimesed maailmameistritiitlid nii Soome kui Jaapan.
Sel nädalavahetusel sõidetakse Campillose kardirajal Hispaanias klasside OK ja OK-Junior tänavuse hooaja maailmameistrivõistlused. Eesti kardisportlastest on maailma kardispordi paremiku seas stardis Markus Kajak, Carmen Kraav, Robin Särg ja Mark Dubnitski.
Algselt Brasiilias toimuma pidanud, kuid COVID-viiruse tõttu Euroopasse toodud maailmameistrivõistlused on kardimaailma aasta tippsündmus. Campillose kardiraja jaoks on see esmakordseks võimaluseks võõrustada CIK-FIA tiitlivõistlusi. Andmaks suhteliselt lühikese etteteatamisaja tõttu võistlejatele võrdsemaid tingimusi, sai valik Hispaania raja kasuks tehtud peamiselt just seetõttu.
Tänavuste otseveoliste klasside maailmameistrivõistluste 185 võistlejat jagunevad 5 kontinendi ja 44 riigi vahel ning enim on sõitjatega esindatud võõrustajamaa Hispaania (23). Eesti võidusõitjaid on stardis neli. Mõlema klassi stardinimekirjas on esindatud kogu maailma kardispordi eliit, kellest nii mõnedki juba täna F1 tiimide noortetiimide liikmed.
Klassis OK on suurfavoriidiks kahekordne Euroopa meister itaallane Andrea Kimi Antonelli (KR Motorsport Srl). Eelmisel aastal vigastuse tõttu Portugalis Portimão kardirajal sõidetud MM-l katkestama pidanud Antonelli on Mercedes-AMG F1 tiimi noorteprogrammi liige. Läbi aegade edukaima F1 tiimi noorsõitjaks on muuseas ka 2018. a kardispordi Euroopa meister Paul Aron.
Ferrari noorteakadeemiat esindab soomlane Tuukka Taponen (Tony Kart Racing Team), Red Bulli oma britt Arvid Linblad ning McLareni toetatud esinumber on ameeriklane Ugo Ugochukwu (mõlemad KR Motorsport Srl). Tasub meenutada, et just McLareni F1 tiimis sõidab hetkel 2014. a otseveoliste eliitklassis maailmameistriks kroonitud Lando Norris. Klassis OK võistlevad eestlastest Markus Kajak, Carmen Kraav (mõlemad Ward Racing) ja Robin Särg (Novalux Srl).
Klassis OK-Junior on favoriidiks valitsev maailmameister ning tänavu ka Euroopa meistriks kroonitud britt Freddie Slater (Ricky Flynn Motorsport). Äärmiselt mitmekülgne Slater on tuntud kui kiire sõitja mis tahes rajal ja mis tahes oludes, kuid vastu tuleb astuda meeletule konkurentsile. Junior-arvestuse viimaste aegade tuntuim maailmameister on tänane Ferrari F1 sõitja Charles Leclerc. Klassis OK-Junior on Eestit esindamas Mark Dubnitski (DPK Racing).
Mida arvavad Eesti sõitjad?
Markus Kajak: “Eelmisel nädalavahetusel tegime tiimiga (samal rajal toimunud võistlusel Champions of the Future – toim) tugeva esituse ning usun, et oleme algaval MM-il parimas löögihoos. Rajaolud on mõne päevaga siiski üpris palju muutunud, kuid kohanema peavad kõik – seega pole see probleemiks.”
Carmen Kraav: “Siiani läheb kõik plaanipäraselt, kogume kiirust ja leiame aina paremaid seadeid kardile. Rada on libedam kui eelmisel nädalavahetusel. Ilmast rääkides lubab võistlusteks vahepeal ka vihma. Ma arvan, et see võib eestlastele kasuks tulla, aga pole kindel. Eks me näe. Testvõistlusel rikkusid hea tulemuse intsidendid eelsõitudes, mille tulemusena polnud võimalust finaalikoha eest heidelda. Tihtipeale satud lihtsalt süütuks kannatajaks, kuid nii see kardispordis juba kord on.“
Robin Särg: „Rada on äge ja väga meeldib mulle. Oleme siiani tegelenud peamiselt tehnikaga ja õppinud rada tundma. Palju on abiks sellest, et Lenzokarti tehasetiim Novalux on mulle ju aastaid tuttav ja koostöö nendega seetõttu väga ladus. Eks esimesed trennid kuluvad paljuski kohanemisele, kuid loodetavasti kulgeb kõik sujuvalt ning suudan konkurentidele eelsõitudes kõva lahingu anda ja finaali jõuda.”
Mark Dubnitski: “Töötame tiimiga, proovime erinevaid raame, vaatame ja korrigeerime minu sõidujooni. Oleme tiimiga saanud palju tööd teha ning võib öelda, et see töö on andnud tulemuse – MM saab kindlasti olema parem, kui eelvõistlus oli.”
Maailmameistrivõistlustel Campillose kardirajal Hispaanias sõidetakse täna ajasõidud, laupäeval eelsõidud ning pühapäeval finaalid.
Tradehouse OÜ annab juba üheksandat aastat välja 20 000 euro suuruse Noorsportlase Stipendiumi.
Tradehouse Noorsportlase Stipendiumi taotlemine 2021. aastaks on avatud ning taotlusi saab esitada kuni 7. novembrini. Stipendiumi eesmärk on toetada kuni 26-aastaste noorsportlaste ettevalmistust ja osalemist kohalikel ning rahvusvahelistel võistlustel. Stipendiumifond on ka tänavu kokku 20 000 eurot.
Kandideerimiseks on noorsportlasel vaja esitada järgmised dokumendid:
– videotutvustus;
– kaaskiri;
– põhjendama toetuse vajalikkust (sh programm, kulude jaotus, sportlastee ja seniste saavutuste kirjeldus);
– hooldusõigusliku isiku nõusolek stipendiumi taotlemiseks alla 18-aastase taotlejate puhul;
– vähemalt üks soovituskiri treenerilt, spordiklubilt või alaliidult.
– täiendavalt võib esitada lisadokumente (esitlus, treeningkava, trennikaaslase soovitus jms).
Igal aastal on laekunud enam kui 100 avaldust rohkem kui 30-lt spordialalt.
Eelnevatel aastatel on stipendiumi pälvinud mitmed end juba tänaseks tõestanud sportlased, kaasaarvatud ka sel aastal Eestile olümpiakulla toonud epeenaiskonna vehklejad: Julia Beljajeva, Katrina Lehis ja Erika Kirpu. Lisaks veel paljud teised noored, kelle suuremad saavutused on alles ees.
Kui eelmisel aastal olid Tarvastu karikasarja korraldajad sunnitud ilmastikuoludest tingituna koduse Raassilla raja kasutamisest viimase etapi korraldamisel loobuma, siis käesoleval aastal oli see juba teadlik valik. Oli ju eelmise aasta katsetus ringrajal saanud osalejatelt hea tagasiside.
Pühapäeval, 24.oktooril saigi võistlus teoks ning kokku oli kogunenud 102 võistlejat. Neist 36 rahvakrossi ja 66 sprindi klassides. Eriti populaarsed on just esiveoliste krossi- ja sprindiklass, kus võistlejaid oli vastavalt 18 ja 20. Hommikune karge ilm oli raja kohati jäätanud ning muutis võidukihutamise esimestes voorudes jäärajasõidule sarnaseks ning piruetitamist tuli tihti ette.
Rahvakrossi klasside parimad
Esivedu: 1. Toomas Lõhmus, 2. Alar Allik, 3. Robin Allik.
Superfinaal: 1. Marko Muru, 2. Toomas Lõhmus, 3. Maiko Tiits.
Sprindiklasside parimad olid: Toivo Uusna, Marko Muru (esivedu ja noored), Kristiina Schneeberg, Johanna Murd, Marten Teppan, Kristjan Priilinn ja Maiko Tamm.
Korraldajate ütluste kohaselt lõpetatakse sari piduliku ühisüritusega. Selleks ajaks lüüakse kokku ka punktid ning parimad saavad võidukarikad.
Sellel nädalavahetusel sõideti Ungaris autoralli Euroopa meistrivõistluste (ERC) seitsmes etapp. Ken Torn / Kauri Pannas kindlustasid sellel ERC Juniori arvestuse EM-tiitli.
ERC Junior klassis M-Sport Poland meeskonna all võistlevatele Ken Tornile ja Kauri Pannasele oli see hooaja viiendaks stardiks. Võistlus sai alguse reede õhtul, kui avakatsena sõideti 2,4 km pikkune publikukatse, millel Torn / Pannas näitasid Ford Fiesta Rally3 autol absoluudi 20. aega. Kuna ERC Junior klassis sel korral eestlastel konkurente polnud, siis käiski peamine heitlus võimalikult kõrgele absoluutkohale.
Võistlus jätkus laupäeval kuue kiiruskatsega, millest hommikuse ringi jooksul läbiti kolm. Eestlased näitasid päeva teisel katsel absoluudi 13. aega ja said lõunapausile 14. kohalt.
Kui katsete esimene ring kulges eestlastel probleemivabalt, siis teise ringi avakatsel purunes parem esimene rehv. Kuna katse lõpuni oli sõita jäänud veel 4 km, siis otsustasid Torn / Pannas katse lõpuni sõita. Katse võitjatele üle minuti kaotanud eestlased kukkusid üldarvestuses koha võrra ja jätkasid 15. positsioonil. Järgnevana ootas eest võistluse pikima katse korduvläbimine, millel pikkust 23,50 km. Ka sel katsel ei olnud eestlastel õnne, sest nende võistlusautol lakkas töötamast roolivõimendi ja nii tuli sõita järgnevad 18 kilomeetrit. Kuigi katse võitjale kaotati taas tehniliste probleemide tõttu üle minuti, siis üldarvestuses õnnestus eestlastel positsioon säilitada. Ülesõidul suutsid eestlased auto enam-vähem töökorda seada ja lõpetasid keerulise laupäeva 15. positsioonil.
Ungari ERC etapi viimasel võistluspäeval ootas ees seitse kiiruskatset, millest Torn / Pannas said kahjuks läbida vaid avakatse mõned kilomeetrid. Siis pidid eestlased Ford Fiesta Rally3 auto purunenud generaatori rihma tõttu raja äärde parkima ja võistluse katkestama.
Kuigi katkestamine ei kuulunud Ken Torni / Kauri Pannase ja M-Sport meeskonna plaanidesse, siis sellest hoolimata said eestlased raja ääres ja hiljem juba hooldusalas tähistada tänavust klassi ERC Junior Euroopa meistritiitlit. Kui möödunud aastal võitsid eestlased ERC3 ja ERC3 Junior Euroopa meistritiitlid esiveolise Ford Fiesta Rally4 autoga, siis sel aastal võistlesid Autosport Team Estonia liikmed nelikveolisel Ford Fiesta Rally3 autol. Kuigi Ungaris pidid saarlased tehniliste probleemide tõttu katkestama, siis viiest tänavu sõidetud etapist on eestlased võitnud kolm ja olnud korra teised.
Ken Torn: „Ralli oli üsna sündmusterohke. Oli oodata, et saab olema väljakutse ja seda ta ka oli. Ralli ise siin Ungaris oli äge, kuid väga nõudlik. Kahjuks oli meil see nädalavahetus tehnilisi probleeme ja võistlus jäi plaanitust lühemaks. Probleemidele vaatamata suutsime Ungaris meistritiitli kindlustada ja oleme selle üle väga rõõmsad. Tahan tänada M-Sport Poola meeskonda, kes meie selle ERC hooaja võimaldasid ja tänud Kaurile suurepärase töö eest. Suurimad tänud ka kõigile toetajatele ja kaasaelajatele. Loodetavasti saame nelja nädala pärast Kanaaridel hooajale ilusa punkti panna.“
Kauri Pannas: „Sellest rallist võiks raamatu kirjutada, sest sündmusi, mida meenutada, oli palju. Kahjuks polnud see meie nädal, kuid saime palju targemaks. Võtame kõik õpitu ja kogetu endaga kaasa, et tulevikus olla veel paremad. Ühinen Keni tänusõnadega M-Sport meeskonna ja kõigi toetajate ning pöidlahoidjate osas. Tahan omaltpoolt tänada ka Keni, kes on üks vinge mees ja kahe viimase aasta koostöö on lõppenud Euroopa meistritiitlitega.“
Autoralli Euroopa meistrivõistluste (ERC) viimane etapp sõidetakse 18.-20. novembrini, kui ees ootab 45. Rally Islas Canarias.
