Eesti Autospordi Liit

Nädalavahetusel sai driftihooaeg Riias Bikernieki rajal täishoo sisse: algasid Eesti, Livonia ja Balti meistrivõistlused ning jätkusid Eesti karikavõistlused.

Klassidele Semipro ja Pro oli Riias toimunud võistlus Eesti, Läti ja Eesti ühissarja Livonia ning Balti meistrivõistluste esimene etapp, Street-klassile Eesti karikavõistluste teine etapp.

Pro-klassi poodium oli rahvusvaheline, esindatud olid kõik Balti riigid. Võitis leedulane Donatas Macpreiksas, teine oli lätlane Valdas Vindžigelskis ja kolmas eestlane Ao Vaida. Kvalifikatsiooni võitis Kevin Pesur.

Vihm muutis Pro-klassi ajaks raja märjaks, mis tegi sõidud keeruliseks. Ärevaim moment oli Kristjan Salmre eksimus tandemsõidus, mille tagajärjel juhtus kokkupõrge Jako Pinoga.

Semipro-klassis hõivasid poodiumi eestlased. Võitja Kristo Päästel astus esimest korda poodiumi kõige kõrgemale astmele. Teise koha saanud Michel Reiljan tegi debüüdi oma uue võistlusautoga, millega näitas juba treeningutel häid sõite. Kolmas oli Ragnar Viinapuu. Kvalifikatsiooni võitis Läti sõitja Aleksandrs Murajs teine oli Kristo Päästel.

Street klassi üldarvestuses võitis Eesti sõitja Sergei Šestopalov Läti driftijate Harijs Bildartsi ja Igors Vozņakovskise ees. Eesti karikasarja arvestuses oli poodiumi kõrgemail astmel juba esimesel etapil häid sõite näidanud, kuid neljandal kohal lõpetanud Šestopalov. Martin Ojaste sai teise koha ja eelmise aasta üllataja Henri Sulkinoja kolmanda. Kvalifikatsiooni võitis lätlane Normunds Kampe, parim eestlane oli Martin Ojaste.

Kerli Mängel

Reedel ja laupäeval, 13. – 14. maini sõideti Raplamaal, Märjamaa ja Rapla valla teedel autoralli Terminal Oil Eesti meistrivõistluste 3. etapp – Rapla Ralli 2022. Võistlusele startis kokku 82 ekipaaži nii Eestist kui ka välismaalt. Võistlejaid ootas ees 475,84km ralliradu, millest 12 kiiruskatset moodustas 102,70km.

Rapla ralli üldvõidu ja ühtlasi ka EMV2 klassivõidu kindlustasid omale kohe esimesest katsest juhtima asunud ja väga head kiirust näidanud Priit Koik – Kristo Tamm (Ford Fiesta R5 MKII), kellele on see ühtlasi ka karjääri esimeseks absoluutarvestuse võiduks. Hõbedase 2. koha nimel käis pingeline heitlus kuni viimase kilomeetrini, kuid sel korral väljusid sellest lahingust võitjatena Gregor Jeets – Timo Taniel (Škoda Fabia Rally2 EVO), kes viivad koju ka EMV2 klassi 2. koha, kaotades Koik – Tammele kokku 8.2 sekundit. Absoluutarvestuse ja EMV2 klassi poodiumi kolmada astme hõivasid aga leedulased Vladas Jurekevicius – Aisvydas Paliukenas (Škoda Fabia Rally2 EVO), kaotades ralli võitjatele 15.1 sekundit.

EMV1 klassi arvestuses kindlustasid esikoha Roland Murakas – Kalle Adler (Ford Fiesta), kellele järgnesid Martin Absalon – Jakko Viilo (Ford Fiesta Proto), kaotades klassi liidritele 41.7 sekundit. Kolmandaks platseerusid Audi S1 masinal sõitnud Margus Murakas – Rainis Nagel (Audi S1), kaotades nooremale Murakale kokku 7 minutit ja 55.1 sekundit.

EMV3 klassis Ford Fiesta Rally3 masinal ainsa ekipaažina startinud kohalik rallipaar Kaspar Kasari – Rainis Raidma tulid vaatamata mõningatele tehnilistele probleemidele edukalt lõpuni ja kindlustasid sellega omale EMV3 klassi esikoha.

Juuniorite ehk EMV4 arvestuses tegid kübaratriki ja võtsid tänavuse hooaja teise EMV võidu Jaspar Vaher – Marti Halling (Ford Fiesta Rally4), võites ühtlasi ka 2022. aasta Junior Challenge’i esimese etapi, edestades Patric Enok – Rauno Rohtmetsa (Ford Fiesta Rally4) 1 minuti ja 24.7 sekundiga. Ülinapilt jäid klassi kolmandaks Joosep-Ralf Nõgene – Kauri Pannas (Ford Fiesta Rally4), kes kaotasid Enok – Rohtmetsale vaid 0.9 sekundit ja klassi võitjatele 1:25.6.

EMV5 ehk 4WD E12 klassi kiireim võistluspaar oli Timmu Kõrge – Erki Pints (Mitsubishi Lancer EVO10), kelle edu teisele kohale platseerunud Allan Popovi – Aleksander Prõttšikov (Mitsubishi Lancer EVO9) ees oli peale viimast katset 44.1 sekundit. Nelikveoliste EMV5 klassi kolmanda koha kindlustasid omale Raik-Karl Aarma – Alo Vahtmäe (Mitsubishi Lancer EVO8), kes jäid klassi liidritest maha 1 minuti 50.6 sekundiga.

Alati põnevat heitlust pakkuvas EMV6 klassi parimateks olid sel korral Toomas Vask – Andrus Toom (BMW M3). Teisele kohale sõitsid ennast Raiko Aru – Allar Heina (BMW 1M), kes kaotasid Vask – Toomile 1 minuti 27.5 sekundit. Klassi kolmandale kohale platseerusid aga Tarmo Lee – Tõnu Nõmmik (BMW 320), kaotades liidritele 1:44.3.

EMV7 ehk 2WD – R3, A7, N3, E10 autode arvestuses tegid kiireimat sõitu Olavi PajuRaul Kask (Renault Clio), kelle edu teisele kohale tulnud Raigo Vilbiks – Hellu Smorodin (Honda Civic Type-R) ees oli ralli lõpus 10.5 sekundit. Klassi kolmanda koha võitles välja ekipaaž Robert Kikkatalo – Robin Mark (Opel Astra), jäädes klassivõitjatest maha 26.3 sekundit.

EMV8 ehk E9 arvestuse kiireim ekipaaž oli Karel TölpSander Siniorg (Ford Fiesta R2), kes edestasid Oskar Männamets –  Holger Enokit (Citroen C2 R2 Max) 34.6 sekundiga ja kolmandaks tulnud Siim NõmmeIndrek Hioväin (Honda Civic) 1:47.9.

EMV9 ehk veokaklassi arvestuses võtsid kindla võidu ekipaaž Tarmo Silt – Raido Loel (GAZ 51), kes edestasid teisele kohale tulnud Rainer Tuberik – Raido Vetesina (GAZ 51) 25.4 sekundiga. Kolmandale kohale platseerusid aga vennad Veiko ja Toivo Liukanen (GAZ 51), kaotades võitjatele 2 minutit ja 2.0 sekundit.

Autoralli Terminal Oil Eesti meistrivõistluste sarja järgmine etapp sõidetakse juba 14. – 17. juuli Rally Estonia raames Lõuna-Eesti teedel.


Absoluutarvestuse kümme parimat:

1. Priit Koik – Kristo Tamm (Ford Fiesta R5 MKII) 54:38.5

2. Gregor Jeets – Timo Taniel (Škoda Fabia Rally2 EVO) +8.2

3. Vladas Jurekevicius – Aisvydas Paliukenas (Škoda Fabia Rally2 EVO) +15.1

4. Timmu Kõrge – Erki Pints (Mitsubishi Lancer EVO10) +1:12.0

5. Roland Murakas – Kalle Adler (Ford Fiesta) +1:44.2

6. Allan Popov – Aleksander Prõttšikov (Mitsubishi Lancer EVO9) +1:56.1

7. Martin Absalon – Jakko Viilo (Ford Fiesta Proto) +2:25.9

8. Raik-Karl Aarma – Alo Vahtmäe (Mitsubishi Lancer EVO8) +3:02.6

9. Kaspar Kasari – Rainis Raidma (Ford Fiesta Rally3) +3:16.5

10. Toomas Vask – Andrus Toom (BMW M3)  +3:21.4

Autoralli Terminal Oil Eesti meistrivõistluste sarja teine etapp Rapla ralli sõidetakse 13. – 14. maini Raplamaa teedel. Võistlust on võimalik jälgida ka Delfi TV vahendusel.

Võistlejatel tuleb kahe võistluspäeva jooksul läbida kokku 12 kiiruskatset, millest 6 on korduvad. Raja pikkuseks on planeeritud 463,06 kilomeetrit, millest lisakatsed moodustavad 102,98 kilomeetrit, kusjuures ligemale 24% kogu võistlustrassist sõidetakse asfaltkattega teedel.

Rapla ralli on ühtlasi hooaja esimeseks etapiks ka Estonian Junior Challenge’i arvestuses sõitvatele ekipaažidele. Viiest etapist koosneva sarja auhind on stipendium osalemiseks autoralli Euroopa 2023. aasta meistrivõistlustel ERC4 Junior kategoorias M-Sport Poland tiimi Rally4 klassi autol.

„Tänavune võistlustrass sisaldab tuttavaid lõike eelmisest aastast, kuid ees on ootamas ka täiesti uusi katseid. Suuremateks väljakutseteks saavad tõenäoliselt olema ralli esimene kiiruskatse, mis on oma olemuselt väga tehniline ja võtab kindlasti naha märjaks ka kõige kogenumatel. Huvitav saab olema ka punktikatse, mis sõidetakse peaaegu täies ulatuses asfaltkattega teel,” ütles Rapla ralli korraldustiimi liige Henri Rump.

“Võistlustele on startimas 82 ekipaaži nii Eestist kui ka välismaalt. Põnevust peaks jaguma igasse võistlusklassi ja poodiumikohtade nimel on oodata tulist lahingut,” lisas Rump.

Pealtvaatajad on Rapla rallile igati oodatud. Ühe pääsme maksumuseks on 20€ ja alla 12-eluaasta pääseb kiiruskatsetele tasuta, lisaks on võimalik soetada ka pääsmeid katse põhiselt hinnaga 10€. Rallipassi saab omale soetada ka hoolduspargis (Tallinna mnt. 3, Rapla) asuvast müügipunktist ja kiiruskatsete pealtvaatamiskohtadesse viivatelt juurdepääsuteedel asuvatest müügikohtadest. Lisaks saab pileti eelmüügist soetada www.piletikeskus.ee lehelt.

Otsepildis on nähtavad kuus kiiruskatset:

Reede:

SS2 RAPLA LINN 1 (1,38 km) 18:56
SS4 RAPLA LINN 2 (1,38 km) 20:41

Laupäev:

SS5 KABALA 1 (7,35 km) 09:07
SS7 KABALA 2 (7,35 km) 11:03
SS10 RASSIOTSA 1 (15,27 km) 14:31
SS12 RASSIOTSA 2 Power Stage (15,27 km) 17:07

Misso rallikrossirajal sai laupäeval alguse Liqui Moly Eesti autokrossi meistrivõistluste suvine hooaeg.

Võistluste juhi Erko Sibula sõnul oli võistlus igati kordaläinud: “Ilm oli ilus ja päev sujus suuremate probleemideta.”

Kevadiselt päikeselist võistluspäeva alustasid taaskord eelsõidud, kus põnevat vaatamist jätkus jällegi kõikidesse võistlusklassidesse. Esmakordselt said teineteisega mõõtu võtta ka eelmise hooaja viimasel etapil katsetatud SSV-maastikusõidukid. Seekord küll mitte ühisstartidena, vaid sprindiformaadis sõitudena. 

GAZ-51/52 klassivõidu võttis taaskord Veiko Hirsnik, klassi teisena lõpetas võistluspäeva Mikk Mäesaar ja kolmandana Andre Mõttus.

GAZ-53 klassis saavutas seekord võidu Heigo Ojasaar, teise koha saavutas Tajo Aasaroht ja kolmanda koha Veljo Heymann. 

Veobagide võistluspäeva lõpetas parimana lätlane Dinars Ramats, teise koha saavutas tema vend Ainars Ramats ja poodiumi kolmandale astmele tõusis seekord Markus Häidberg. 

SSV-maastikusõidukite klassis võidutses Toomas Veske, päeva teisena lõpetas Andrus Lutt ning kolmandana Jaan Kollo. 

Autokrossi Eesti meistrivõistlused jätkuvad 4. juunil Ohekatku krossirajal ja võistluste juhi sõnul on sinna võistlema oodata juba rohkem osalejaid.

Marleen Maask

Laupäeval Piibe maanteel toimunud igamehekiirendusel ja driftitreeningul “Avalaks 2022” osales ligikaudu 160 sõitjat, kes tegid päeva jooksul üle 400 stardi.

Kiirendusrajal võis näha nii kogenud kiirendussportlasi kui palju uusi huvilisi väga kiirete tänavaautodega (BMW M-mudelid, Audi S- ja RS- versioonid, esindatud oli Ferrari, Ameerika muskelautod jpt.). Kohal oli ka Eesti kiireim mees Andres Arnover, kes sõitis sellel korral oma Jeep’iga välja autode kiireima aja 10,9 sekundit.

Driftialal võis näha palju uusi sõitjaid, kes tulid proovima ja kätt harjutama, sest juba 7. mail toimub Street-klassi esimene Eesti karikavõistluste etapp Kehala Ringil.

Kohal olid oma võimsaid võistlusautosid testimas ja rahvale vaatemängulisi sõite pakkumas ka Semipro- ja Pro-klassi sõitjad, kellest päeva parima trajektooriga driftisõitjaks tunnustati Michael Reiljan.

Päeva lõpetas populaarne rehvipõletamise võistlus Burnout King 2022, kus pandi proovile sõitjate osavus ja sai oma hääle anda ka rahvas. Kokku võttis võistlusest osa 10 sõitjat. Sellel korral viis esmakordselt karika koju Reino Kolk Vääna Garage Drift Teamist. Teisel kohal oli esimest korda ajaloo jooksul naisterahvas Marge Kesküla, kes sai ka tiitli Burnout Queen. Kolmanda koha saavutas Eduard Belov.

Kohal oli ka Estonian Car Club Tuning, kes pakkus pealtvaatajatele silmailu tuunitud autode näitusega. Traditsiooniliselt jagati ka parimatele auhindu. Näituse parimaks oli sellel korral Ardi Kiigske kameeleonvärvi BMW 523, teise koha saavutas Aivar Õunapuu oma valge Mercedes-Benz CL600-ga ja kolmandale kohale ja ka naiste lemmikuks valiti Rasmus Kitse kollane kabriolett BMW 325i.

Autoklubisid osales sellel aastal kokku neli, nendest populaarseimaks osutus Mustangcartel.est, kes tunnustati “Avalaks 2022” silmapaistvamaks autoklubiks.

Korraldajad soovivad tänada ürituse toetajaid: Ramudden Eesti, Liqui Moly Eesti, Ladu24, Henkell, Luna Group, Anija vald.

Eesti kiirenduse võistluskalender 2022  

04.06.2022   TRF.44 Tartu Drag Race, Tartu linnavõistlus

18.06.2022 EDRA, Haapsalu Kiltsi lennuväli   

08.-10.07.2022 EDRA Nationals 2022, Haapsalu Kiltsi lennuväli

23.07.2022 Speedest, Tartu Ülenurme lennuväli   

27.-28.08.2022 EDRA Finals 2022, Haapsalu Kiltsi lennuväli

Eesti drifti võistluskalender 2022

07.05.2022 “Street Fight I” Kehala Ring

28.05.2022 “Summer Bash”, Porsche Ring

04.06.2022 “Street Fight II”, Tabasalu kardirada

01-02.07.2022 “Suurhalli Drift”, Saku Suurhall

13-14.08.2022 “South Side”, Kulbilohu Rallikrossirada

23-24.09.2022 “Superfinaalid”, Kehala Ring

Kerli Mängel

Autoralli Terminal Oil Eesti meistrivõistluste sarja teine etapp Rapla ralli sõidetakse 13.-14. maini Raplamaa teedel. Rapla ralli on ühtlasi hooaja esimeseks etapiks ka Estonian Junior Challenge’i arvestuses sõitvatele ekipaažidele. Viiest etapist koosneva sarja auhind on stipendium osalemiseks autoralli Euroopa 2023. aasta meistrivõistlustel ERC4 Junior kategoorias M-Sport Poland tiimi Rally4 klassi autol. Estonian Junior Challenge´ile saab registreeruda SIIN ja Rapla rallile SIIN.

Võistlejatel tuleb kahe võistluspäeva jooksul läbida kokku 12 kiiruskatset, millest 6 on korduvad. Raja pikkuseks on planeeritud 463,06 kilomeetrit, millest lisakatsed moodustavad 102,98 kilomeetrit, kusjuures ligemale 24% kogu võistlustrassist sõidetakse asfaltkattega teedel.

 „Tänavune võistlustrass sisaldab tuttavaid lõike eelmisest aastast, kuid ees on ootamas ka täiesti uusi katseid. Üks suuremaid väljakutseid saab tõenäoliselt olema ralli punktikatse, mis sõidetakse peaaegu täies ulatuses asfaltkattega teel, kuid oleme võistlustrassi koostamisel arvestanud ka kõigi nende sõitjate soovidega, kes eelistavad tehnilisi või kiireid kruusalõike,” ütles Rapla ralli korraldustiimi liige Henri Rump.

“Starti ootame kuni 85 ekipaaži nii Eestist kui ka välismaalt ja rõõm on tõdeda, et nimekiri pikeneb iga päevaga. Sarnaselt eelmisele aastale oleme ka sel korral tänu toetajate abile saanud välja panna vingeid auhindu, mis loositakse välja just ralli ekipaažide vahel ning loodame sellest teha ka traditsiooni, mis kestab pikemalt,” lisas Rump.

Pealtvaatajad on Rapla rallile igati oodatud ning piletite eelmüük läheb käima juba reedest, 29. aprillist. Ühe pääsme maksumuseks on 20€ ja alla 12 eluaasta pääseb kiiruskatsetele tasuta, lisaks on võimalik soetada ka pääsmeid katse põhiselt hinnaga 10€. Rallipassi saab omale soetada ka hoolduspargi lähedal (Tallinna mnt. 3, Rapla) asuvast müügipunktist ja kiiruskatsete pealtvaatamiskohtadesse viivatelt juurdepääsuteedel asuvatest müügikohtadest.

Rapla rallit on võimalik nii reedel kui ka laupäeval jälgida telepildi vahendusel Delfist ja lisaks kuulata ka Tre raadio Raplamaa sagedusel 91,3MHz ralliraadiot, mis toob kõigi kuulajateni otseülekandena värskeimad sündmused ralliradadelt koos katselõpu kommentaaridega. Ralli ajakava, katsete kaardid ja kirjeldused ning huvitavad lood leiab ametlikust Rapla ralli ajakirjast, mis ilmub juba kolmapäeval, 11. mail ning on saadaval Rapla ralli piletimüügikohtades.

Rapla ralliga seonduva info, tulemused ja uudised leiab lehelt www.raplaralli.ee.

Eesti Autospordi Liidu (EAL) volinike kogu kinnitas EAL juhatuse liikmeks Kristjan Sooperi. Juhatuses jätkavad Janis Kaal ja Kuldar Sikk.

Sooper on 2021. aasta märtsikuust tegutsenud EAL meediajuhina ja jätkab seda tööd ka juhatuse liikmena. Enne EAL-i tööle asumist juhtis ta peatoimetajana autoajakirja Autoleht.

Volinike kogu kinnitas ka EAL 2022. aasta eelarve. Eelarvega kaetud tegevuste täpsema ülevaate annab juhatus liikmetele peatselt toimuval üldkoosolekul.

19. märtsil lahkus meie hulgast 85. eluaastal Eesti üks edukamaid mootorrattasportlasi ja teenekas sporditegelane Jüri Randla seenior (sündis 7. novembril 1936). Tema panus Eesti mootorispordi arendamisel on olnud hindamatu ja meie motomaastikul oli tal mitmeid erinevaid rolle, mis nõudsid häid organiseerimisvõimeid.

Mootorispordiga tegi Randla tutvust 1950-ndate aastate alguses Tööjõureservide motoklubis, juhendajateks Olev Kaseorg ja Johannes Tomson. 1954. aastal Tallinnas toimunud vabariigi motokrossi meistrivõistlustel võitis ta oma esimese medali, finišeerides 125 cm³ noorte masinaklassi sõidus teisena. Kolm aastat hiljem pälvis Jüri Randla oma esimese Eesti meistritiitli, olles kindlama käega tsiklitaltsutaja talimotokrossi tšempionaadil võrri (125 cm³) sadulas. Talvistel krossiradadel võitis ta ajavahemikul 1957-1966 üheksa meistrikulda, aastatel 1962 ja 1963 kahes võistlusklassis. Vabariigi motokrossi meistrivõistlustel võitis ta kaks ja oma hilisemal meelisalal, ringrajasõidus kolm tšempionitiitlit.

Nõukogude Liidu ringrajasõidu meistrivõistlustel noppis ta asfaldiradadelt võite ja medaleid ajavahemikul 1959 – 1970, pälvides 2 kuld-, 5 hõbe ja 2 pronksmedalit viies erinevas masinaklassis. Esimese etapivõidu Nõukogude Liidu ringrajasõidu tšempionaadil pälvis 1959. aasta teisel osavõistlusel Tartus Ojaküla-Vanamõisa ringrajal 125 cm³ masinaklassis, olles ühtlasi esimene Eesti motosportlane, kes Tartu ringrajal sõiduvõiduni jõudis. Kokku finišeeris ta NSV Liidu meistrivõistlustel seitsmes võidukihutamises esimesena. 1970. aasta 5. üleliidulisel tehniliste spordialade spartakiaadil võitis ta ringrajasõidus 350 cm³ B masinaklassis esikoha ning 1959. aastal omistati Jüri Randlale NSV Liidu meistersportlase aunimetus.

Jüri Randla seenior kuulus Nõukogude Liidu koondisesse mootorratturite ringrajasõidus, tehes häid sõite mitme välisriigi asfaldiradadel. 1964. aasta ringrajasõidu MM-etapil Soomes Imatra tänavarajal kihutas ta 350 cm³ masinaklassi sõidus üle finišijoone seitsmendana.

1961. aasta Nõukogude Liidu jäärajasõidu tšempionaadil võitis ta 175 cm³ masinaklassis pronksmedali, olles ainus Eesti motosportlane, kes sellel spordialal jõudnud üleliidulisel areenil medalivõiduni. Jüri Randla oli 7-l korral  spordiühing Tööjõureservid üleliiduline meister. Eesti mainekamal ringrajasõidu võidukihutamistel, Kalevi Suursõitudel, pandi ajavahemikul 1961 – 1970 talle kuuel korral kaela võitja tammepärg.

Jüri Randla seenior töötas ajavahemikul 1959-1967 Tööjõureservide Motoklubis treeneri ja mehaanikuna, teenides hiljem leiba võidusõitjana. Jüri Randla eestvedamisel sündis 1974. aastal ringrajasõidu mootorrattaid tootvaid tootmiskoondis Vihur ning ta oli seal kuni 1988. aastani peakonstruktor. Aastatel 1988-1991 töötas ta Nõukogude Liidu ja Saksa DV ühisettevõttes „Esttec“ ja oli spordiklubi „RaCo Racing“ direktor.

1989. aastal pävis Jüri Randla Eesti NSV teeneline treeneri aunimetuse. Ajavahemikul 1982-1990 kuulus ta NSV Liidu Mootorrattaspordi Föderatsiooni, oli ENSV Auto-Motospordi Föderatsiooni presiidiumi liige ja ajavahemikul 1984-1990 Eesti NSV Mootorrattaspordi Föderatsiooni presiidiumi esimees. Peale Eesti taasiseseisvumist taastas Randla Eesti Mootorrattaspordi Föderatsiooni (EMF) esimese presidendina EMF-i liikmelisuse FIM-is.

Jüri Randla seeniori poeg ja pojapoeg, kes kannavad samuti eesnime Jüri, on tegelenud samuti ringrajasõiduga ja neist esimesena mainitud võidutses nii sotsialismimaade Sõpruse karikasarjas kui ka NSV Liidu meistrivõistlustel.

Eesti Autospordi Liit avaldab kaastunnet lahkunu omastele.

Allikas: EMF

Eesti Autospordi Liit mõistab hukka Venemaa agressiooni Ukraina vastu.

Eesti Olümpiakomitee liikmena ja järgides Rahvusvahelise Olümpiakomitee soovitusi, otsustas Eesti Autospordi Liit mitte lubada Venemaa ja Valgevene sportlastel osaleda ning nende riikide ametnikel ja kohtunikel tegutseda Eestis toimuvatel autospordivõistlustel.

Eesti Autospordi Liidu väljastatud registreerijalitsentsi omanikel on keelatud registreerida mistahes autospordivõistlustele Venemaa ja Valgevene sportlaseid.

Samuti on keelatud Eesti Autospordi Liidu litsentsiomanikel osalemine Venemaal ja Valgevenes toimuvatel võistlustel.

12. veebruaril lahkus 72. eluaastal meie hulgast Eesti läbi aegade üks edukamaid rallisõitjaid Vello Õunpuu (14.11.1949 – 12.02.2022).

Ralliradadel debüteeris Õunpuu 1975. aastal kodusel Tehumardi rallil Saaremaal, võisteldes koos kaardilugeja Ivo Vaheriga GAZ-51 veoautol. Kaks aastat hiljem olid mõlemad mehed Tehumardi rallil ametis peakohtuniku asetäitjatena. 1977. aasta algus tõi Vello Õunpuule ka suurema edu: Tallinna hipodroomil toimunud hipodroomisõidu Eesti meistrivõistlustel saavutas ta pikap-Moskvitšil esikoha.

Kolmel aastal, 1977, 1980 ja 1981 võitis Õunpuu sõiduauto roolis Tehumardi ralli. Autoralli Eesti meistrivõistlustel võitis ta oma esimese medali, hõbeda, 1978. aastal.

Samal aastal startis NSVL meistrivõistlustel Põlvas esmakordselt ekipaaž Vello Õunpuu / Aarne Timusk, sellest sai alguse eduka meeskonna karjäär. 1979. aastal võideti koos Automi Suurrralli. Aastatel 1979 ja 1982 kuulus Vello Õunpuu vabariigi meeskondlikel taliralli karikavõistlustel teise koha saavutanud Harju KEK-i võistkonda. 1981 saavutati NSVL meeskondlikul talirallil kolmas koht, kuid seekord Endel Kabrali asendajana Viljandi TSK ridades.

1982. aasta algas Õunpuule / Timuskile edukalt, ekipaaž saavutas esikoha Moskva ümbruse teedel sõidetud rahvusvahelisel autorallil Vene Talv, mis oli sotsialismimaade Sõpruse karikasarja avaetapp. Hooaja lõpul krooniti ralliduo Vello Õunpuu / Aarne Timusk esimese Eesti ja NSV Liidu rallipaarina sotsialismimaade Sõpruse karikavõitjateks, aasta varem kuulus neile aga hooaja kokkuvõttes teine koht. Nõukogude Liidu meistrivõistlustel võitis Vello Õunpuu medaleid autorallis, rallikrossis ja meeskondlikus talirallis, vabariigi meistriks on ta aga kroonitud hipodroomi- ja jäärajasõidus. Mainekal Vasalemma rallikrossivõistlusel võidutses Õunpuu kahel aastal.

Tänu kiirele edule autospordiradadel täitis ta juba 1978. aastal NSV Liidu meistersportlase normatiivi, kaks aastat hiljem omistati Vello Õunpuule suurmeistri nimetus. 1982. aastal pälvis rallipaar Vello Õunpuu / Aarne Timusk nii Eesti kui ka tehnikaspordi aasta parima võistkonna tiitli. Ajavahemikul 1980-1986 kuulus Vello Õunpuu NSV Liidu autoralli koondisesse.

Eesti Autospordi Liit avaldab sügavat kaastunnet lahkunu omastele.