Eesti meistrivõistlused virtuaalses ringrajasõidus GT3-autodele ehk võistlussari EVAL S-Link GT 2023 jätkus pärast kolmenädalast pausi 12. märtsil. Seekord sõideti väga märjal Suzuka rajal ja kuna tegu oli seitsmeetapilise sarja neljanda osavõistlusega, jõudis hooaeg ka üle ekvaatori.
Märg ja libe rada ning piiratud nähtavus tegid võistluse erakordselt keeruliseks ning stsenaarium kujuneski ülidramaatiliseks. Tunnisesse põhisõitu startisid esireast sarja liider Juss Parek (BMW M4 GT3) ja tema lähim konkurent Risto Kappet (Honda NSX Evo). Avaringil puutusid nende autod kokku, mille järel Parek tegi pirueti ja põhjustas paljude osalejatega ahelavarii. Tema auto sai seejuures kõvasti kannatada ja avariiremondi tõttu läks kaotsi umbes kolmveerand minutit. Kappet aga hoidis liidrikohta ja aina kasvatas oma edu. Viimasele ringile minnes jäi teisena liikunud Reno Kööts (Honda NSX Evo) maha 20 sekundiga, kuna Parek võitles kohtade pärast teise kümne keskel. Selline tulemus oleks Kappeti kergitanud sarja liidriks, kuid viimasel ringil tekkis tal häire internetiühenduses ja sõit jäi pooleli. Esikoha päris Kööts, Parekile läks kirja 13. ja Kappetile 25. koht.
Põhisõidu esikohta võinuks noolida ka varem sprindi võitnud Ruben Volt (BMW M4 GT3), kellel esimene katse boksis rehve vahetada aga äpardus ja teine peatus kukutas ta liidritest kaugele.
Kõigi nende vapustuste järel Parek hoopiski suurendas oma edu punktitabelis. Tal on nüüd kokku 236 punkti, kuna teist-kolmandat kohta jagavad võrdselt 200 punktiga Kappet ja Joosep Laiksoo (BMW M4 GT3). Meeskondlik liider TCM Gold (Parek, Kööts) on kogunud 417 punkti, edu lähima konkurendi ees kärises 128 punktile.
Eesti meistrivõistlused virtuaalses ringrajasõidus GT3-autodele jätkuvad viienda etapiga 26. märtsil, kui võisteldakse Nürburgringil.
BaTCC koosneb 2023. aastal viiest osavõistlusest Eestis, Lätis ja Leedus. Paljudes klassides on oodata vihast võitlust ja põnevaid intriige. Hooaeg algab Pärnus Porsche Ringil maikuu esimesel nädalavahetusel.
„Tegime viimased muudatused ning oleme hooajaks 2023 valmis paikapandud kalendri ja reeglitega. See hooaeg toob – nagu tavaliselt – mitmetes klassides palju põnevaid intriige, mis tuleb rajal lahendada. Meil on õnnestunud vaatamata kõikvõimalikele välistele raskustele sarja aasta-aastalt kasvatada ning me jätkame sama teed, püüdes ligi tõmmata rohkem võidusõitjaid Baltimaadest ja lähiriikidest. Jätkame koostööd NEZ Porsche Sprint Challenge sarjaga, nende võidusõidud on kavas Riia ja Pärnu osavõistlustel. Loodame, et tulemas on imeline, entusiasmi täis hooaeg ning soovime sama tunnet oma sõitjatele ja tiimidele!“ ütles BaTCC peakorraldaja Andis Meilands.
Balti riikide mainekaim ringrajasari, Balti kestvussõitude meistrivõistlused (BEC 6H) kasvab uute Eesti, Läti ja Leedu tiimide lisandumisega. BEC 6H on endiselt kahe- kuni viieliikmelistele tiimidele parim võimalus oma jõud ühendada ja oskused kestvussõidus proovile panna. Just seda vaimu kannab diisliklassi uustulnuk, Läti tiim NSM Racing: „Kuuetunnised kestvussõidud on õige viis koondada ühte meeskonda sõbrad ja pereliikmed ning nautida võidusõiduõhkkonda. See ongi meie lugu – me oleme kolm venda ühes autos. Oleme mitu aastat võistelnud Rootsis ja pöördume nüüd tagasi kodumaale. Võistluste eelarve on suures piiris sama, kuid tahame võidu sõita kodus!“ ütles Ikars Putniņš.
Kestvussõitude sari tuleb ka tänavu. Foto: Pille Russi
BEC 6H osavõtjate hulka kuuluvad eeldatavasti ka Eesti tiimid ALM Racing ja Jõujaam.
Balti ringradade kõige konkurentsitihedam klass BMW 325 Cup sai üle talve samuti uue intriigi võrra rikkamaks. Kaks eelmist sarjavõitjat, leedulane Karolis Jovaiša ja lätlane Valters Zviedris tänavu ei osale ja troon on seetõttu vaba uutele nõudlejatele. Kas sarja mullune kolmas, eestlane Romet Reisin on suuteline sinna tõusma, või teeb seda keegi teine? Samu küsimusi võib küsida ka uustulnukate, veteranide ja daamide arvestuse kohta. Uusi võistlejaid oodatakse juurde väljastpoolt Baltimaid – Poolast, Rootsist ja Soomest. Tegemist saab olema tõeliselt rahvusvahelise võistlussarjaga.
BMW 325 Cup jätkab menukana. Foto: Pille Russi
BMW 116 Trophy on BaTCC kõige eelarvesõbralikum võistlusklass ning lisandumas on uued autod Lätist, Leedust ja Soomest. Seegi klass on tõestus, et meie oludes on just rangete tehniliste piirangutega monoklassid need, kuhu osalejaid kõige rohkem koguneb.
NEZ Porsche Sprint Challenge on külaline kahel BaTCC etapil. Foto: Pille Russi
Hoopis eraldi lugu on aga GT-klassidega. Kuna Soome GT-sari lõpetas tegevuse, valitseb seal tugev huvi BaTCC vastu. Lisaks senistele soomlastest võistlejaile on oodata ka uusi. Jyrki Peltola ja Jari Jönkkäri ei jää ilmselt ainsateks „lendavateks soomlasteks“ Balti radadel.
Ka turismiautodele ehk BTC-klassidesse on oodata uusi tulijaid. BTC2 kujunes mullu neist põnevaimaks ning lõpuks pälvis ootamatult tiitli lätlane Atis Veismanis eestlaste Simo Linnu ja Antti Jartsevi ees. Tänavu lisab BTC2 võistlustel Eesti sõitjaist vürtsi veel Kairo Kallas.
Teine Balti kestvussõidusari Nankang 2h Endurance, kus võistlused kestavad kaks tundi, on olnud õnnelik jahimaa mitmetele Eesti tiimidele. BMW 325 Cupi klassis saavutasid edu EST1 Racing ja Kraumann Motors. Lind Racing ja Race.Attack olid mullu aga juhtivad jõud BTC2-klassis ning mõlemad on 2023. aastaks samuti stardirivvi oodatud. Sama kehtib RS Racing Teami kohta, kes on tiitlikaitsja klassis BTC3.
Hooaeg koosneb kahest võistlusest Pärnus ja Riias ning ühest Kaunases. Foto: Pille Russi
NEZ Porsche Sprint Challenge on külaline kahel BaTCC etapil – juunis Riias toimuval DeWALT Grand Prix’l ja augustikuisel Pärnu Summer Race’il. Hooaja finaalis, mis toimub septembris Riias, saab aga taas näha legendaarsete Legend-autode etteastet – Soome ja Rootsi tipud selgitavad endi seast parimad neutraalsel pinnal.
BaTCC toob ühe lipu alla kokku ka Eesti, Läti ja Leedu meistrivõistlused, koondades arvestatava hulga võidusõitjaid mitte ainult neist maadest, vaid ka Soomest ja teistest lähiriikidest.
Võistluskalender 2023
Pärnu, Porsche Ring, 5.–7. mai
Riia, DeWalt Grand Prix, Bikernieki, 9.–11. juuni
Kaunas, Niemuno žiedas, 7.–8. juuli (v.a. BEC 6H ja GT)
Pärnu Summer Race, Porsche Ring, 18.–20. august
Riia, Bikernieki, 22.–24. september
Reedel ja laupäeval sõideti Lätis autoralli Terminal Oil Eesti meistrivõistluste teine etapp. Rally Alūksnele said stardi 74 võistluspaari, kellest Eesti meistrivõistluste punkte hakkasid püüdma 51.
Avapäeval sõidetud kahe kiiruskatse järel juhtisid võistlust koduteedel sõitnud Mārtiņš Sesks / Renārs Francis (Škoda Fabia RS Rally2), kelle edu Gregor Jeetsi / Timo Tanieli (Škoda Fabia Rally2 evo) ees oli 3,03 sekundit. Nende kahe võistluspaari heitlus ralli esikohale jätkus ka laupäeval ja vahe enne kahte viimast katset oli 4,39 sekundit. Kahjuks tegid eestlased võistluse eelviimasel katsel sõiduvea ja olid sunnitud katkestama.
„Plaan oli suhteliselt selge, et kuidas lätlane ära võita, sest nägime, et tegelikult olime kiiremad ja aega ära andnud mõne hangesõidu ja väikesema vea tõttu. Läksime suruma, kuid kahjuks oli rööbas suur, jälg vale ja see oli katse ainus kurv, kus polnud hange, mis autot toetaks ning vajusime kraavi. Autol polnud midagi häda, kuid saime kõvasti kaevata ja ei jõudnud enam õiges ajas rajale tagasi,“ võttis Jeets pettumusega lõppenud võitluse kokku.
Vaid Läti meistrivõistluste punktidele sõitnud Sesks / Francis sealt edasi enam seljataha ei vaadanud ja võtsid ligi pooleteise minutilise eduga Rally Alūksne võidu. Eesti meistrivõistluste arvestuses võtsid hooaja teise etapivõidu Emils Blūms / Didzis Eglītis (Mitsubishi Lancer Evo IX). Etapivõidu võtnud lätlaste edu teisena lõpetanud Timmu Kõrge / Arro Vahtra (Mitsubishi Lancer Evo X) ees oli 14,93 sekundit, kuigi enne viimast katset oli kahe võistluspaari vahe vaid 1,83 sekundit.
„Rajad olid hästi kihvtid, tehnilised ja olud olid kohati nagu Arctic Lapland rallil. Tahtsime teha head sõitu ja tegime ka, kuid nüüd on vaja teha analüüs, et miks me juba mitmendat korda järjest enne lõppu kõik kätte võidetu käest ära anname. Viimasel ringil arvasime kõik koos millegipärast, et lisatulesid pole vaja, kuid viimane katse oli päris pime ja sõitsime seal ühest hanges teise ning lõpuks oli ka veel esiklaas lund täis. Ajad näitavad, et küll seda varu meil on, kuid nüüd tuleb aru saada, et kus see aeg turvaliselt võtta ja kus seda pole mõistlik teha,“ võttis eestlaste parima tulemuse välja sõitnud Kõrge võitluse finišis kokku.
Eesti meistrivõistluste absoluudi kolmas koht kuulus võistluspaarile Allan Popov / Aleksander Prõttšikov (Mitsubishi Lancer Evo IX), kes kaotasid võitjatele 1.09,18. Samad võistluspaarid moodustasid ka klassi EMV5 esikolmiku.
EMV2 klassis võtsid Lätis võidu Serhii Potiiko / Žilvinas Juršys (Škoda Fabia Rally2-Kit), kelle edu seitsmendal katsel hanges kinni olemise tõttu aega kaotanud Kaspar Kasari / Rainis Raidma (Škoda Fabia R5) ees oli 2.01,31. Kui EMV2 klassis kanti lõpuprotokolli kaks võistluspaari, siis EMV3 klassi ainsad startijad ja lõpetajad olid Janno Pagar / Mikk-Sander Laubert (Ford Fiesta Rally3).
Rally Alūksne kõige tasavägisem heitlus käis kuni finišini klassis EMV4, mille võidu võtsid Jaspar Vaher / Evelin Mitendorf (Ford Fiesta Rlaly4), kelle edu teisena lõpetanud Karl-Markus Sei / Martin Leotoots (Peugeot 208 Rally4) ees oli kümne kiiruskatse järel 7,39 sekundit.
„Rajad olid lahedad ja hästi kiired. Reedese õhtuga võib rahul olla, sest seal veidi üritasime ka ja sõitsime enamvähem tempoga. Täna mingitel katsetel oli keeruline tempos püsida, kuid sõit oli ikkagi ok ja kiirus enamvähem. Lumevalle sai puudutud omajagu, kuid mingeid väga ärevaid hetki meil polnud,“ sõnas Vaher võistluse finišis.
Katsevõidud jagunesid vastavalt kuus Vaher / Mitendorf ja neli Sei / Leotoots. Mõlemad esiveolistel autodel sõitnud võistluspaarid lõpetasid absoluudi esikümne vastavalt seitsmendal ja kaheksandal kohal. EMV4 klassi kolmas koht kuulus võistluspaarile Patrck Enok / Rauno Rohtmets (Peugeot 208 Rally4), kelle kaotus võitjatele oli 1.34,1. Lisaks EMV4 klassivõidule kuulus Vaherile / Mitendrofile etapivõit ka Estonian Junior Challenge arvestuses.
EMV6 klassis liikusid hooaja teise etapivõidu poole Taavi Niinemets / Esko Allika (BMW M3 E36), kuid viimasele kahele katsele tehtud vale rehvivalik ja sõiduviga tähendasid etapivõitu võistluspaarile Toomas Vask / Andrus Toom (BMW M3 E36). Kahe võistluspaari vahe jäi lõpuks 11,29 sekundit.
„Reedel olime hädas ja ei saanud üldse pihta, kuid tegime öö vahele ja hakkasime sõitma. Tegime ka teistest erinevat rehvistrateegiat, kui sõitsime esimesed läbimised pikema ja teised lühema naastuga. See tõi meile edu. Õhtusel ringil oli kõva „lumepudru“ ja puhast joont ei tekkinudki. Käisime kaheksandal katsel korralikult teelt väljas, kuid imekombel saime välja. Nii palju adrenaliini pole ammu saanud, kui siin oli,“ sõnas Lätis EMV6 klassivõidu võtnud Vask.
Klassi kolmas koht võistluspaarile Markus Tammoja / Patrick Juhe (BMW M3 E36), kes jäid võitjatest 1.35,82 kaugusele.
Autoralli Terminal Oil Eesti meistrivõistluste teise etapi EMV7 klassi parimad olid lätlased Madars Dīriņš / Gints Lasmanis (Honda Civic Type-R EP3). Nende edu Arno Metsaluige / Mati Solomi (Honda Civic Type-R EP3) ees oli 3.54,52 ja Robert Kikkatalo / Robin Mark (Honda Civic Type-R EP3) ees 4.09,39.
Klassis EMV8 võtsid hooaja teise etapivõidu Oskar Männamets / Holger Enok (Citroën C2 R2 Max). Nende edu teisena lõpetanud Madis Moori / Mihkel Reimali (BMW 316i E30) ees oli 5.26,03 ja kolmanda koha välja sõitnud Imre Randmäe / Ken Hahni (Nissan Sunny GTi) ees 9.11,49.
„Rajad olid kiired ja keerulised, aga sain legendi okeilt kirja, kuid mõned vead tulid siiski sisse. Hommik ei alanud kõige paremini, sest päris palju vigu oli, kuid pärastlõunal oli juba hästi. Rajaolud olid päris lumised ja just esimesel läbimisel. Mõni ärev hetk oli, kuid midagi erilist ei juhtunud. Otepääl tundsin ennast kindlamalt, kuid päeva lõpuks oli siin sama tunne,“ võttis EMV8 klassivõidu teeninud Männamets võistluse kokku.
2023. aasta Eesti meistrivõistlused virtuaalses ringrajasõidus GT3-autodele ja ehk EVAL S-Link GT 2023 jätkusid 19. veebruaril kolmanda etapiga.
Võistluspaigaks oli seekord Hungaroring ja kahe eelmise aasta meistril Risto Kappetil (Honda NSX Evo) õnnestus lõpuks ometi see, mida ta kahel eelmisel etapil oli tulutult üritanud – võtta sõiduvõit. Vähe sellest, Kappet domineeris Hungaroringil täielikult, võites A-finaalis mõlemad kvalifikatsioonid, mõlemad võidusõidud ja tehes mõlemal korral ka kiireima ringi. Kappet teenis seega maksimumpunktid.
Kuna kahe eelmist etappi valitsenud Juss Parek (BMW M4 GT3) sattus sprindisõidu stardis avariisse ja lõpetas alles 13. kohal, muutus ka tabeliseis märksa põnevamaks. Kappeti tõsiseimaks konkurendiks kujunes seekord hoopis Reno Kööts (Honda NSX Evo), kes teda mõlemas sõidus algusest lõpuni pinge all hoidis. Sprindis võttis nende järel kolmanda koha Ruben Volt (BMW M4 GT3), põhisõidus Parek.
Kolme etapi järel on Parek endiselt tabelis esimene 192 punktiga, kuid Kappeti jackpot tõi ta liidrist 19 punkti kaugusele. Teise etapi tehnilistel põhjustel vahele jätnud Kööts on neljas (131), teda edestab ka 140 punkti kogunud Joosep Laiksoo (BMW M4 GT3). Meeskondlikult on TCM Gold (Parek, Kööts) endiselt ees uhkes üksinduses 323 punktiga.
Pärnumaa tehnikaspordiklubi Erki Sport superkrossi karikavõistluste teisel etapil jahtisid autosportlased üheksas arvestuses OÜ Presto auhindu.
„Võidukihutamine jäisel Taali krossirajal pakkus põnevaid vaatemänge nii krossiautode mees-mehe sõitudes kui sprinterite omavahelises jõuproovis, kus paljud võistlejad kippusid salakavalat šikaani läbides hätta jäid,“ rääkis Erki Spordi president Eiki Eriste, lisades, et superkrossi järgmised kaks etappi sõidetakse taas Taalis ja hooaeg lõpetatakse võidukihutamistega augustis ning septembris Porsche Ringil.
Superkrossi noorteklassi üheksa ringi pikkuses finaalis tuiskas esimesena finišisse Henri Muld Honda Civicul, kannul sama marki autosid taltsutanud Albert Ako Kokk ja Marten Muld.
Esiveoliste klassis pani teist etappi järjest oma paremuse suure ülekaaluga maksma Marek Künnapas Volkswagen Golfil, kes edestas finaalsõidus teisena lõpetanud Germo Kimaskit (Honda CRX) kümne sekundiga ja kolmandaks tuli võitjaga sama marki autol kihutanud Fredi Veeväli.
Tagaveoliste krossiautode klassis mahtusid esikolme hulka vaid BMW-del sõitnud sportlased: esimese auhinna teenis Kris Hahn, teise koha sai Ranno Metsaveer ja poodiumi kolmanda astme hõivas Siim Tõnts.
Sprinterite võistlusel oli noorte konkurentsis kiireim Henri Muld, teise auhinna teenis Martti Raudleht Toyota Yarisel ja kolmandaks tuli Kokk ning õrnema soo duellis edestas Katrina Mathiesen (BMW E36) Martaliisa Meindorfi (Citroen C2).
Esiveoliste autode sprindis pani oma paremuse maksma Kauri Tammai, järgnesid Riho Loit ja Kaur Ojala. Kõik kolm sõitsid Honda Civicutel. Tagaveolisi sõidukeid juhtinud meestest oli kiireim Eerik Hunt (Lada 2107), pjedestaali madalamad astmed kuulusid Metsaveerele ja Siim Tõntsule. Nelikveoliste klassis võitis esikoha Mait Muul Seat Leonil, järgnesid Toivo Voodma ja Märt Rosenfeldt Subaru Imprezal.
Tavakohaselt lõpetas superkrossi etapi seitsme ringi pikkune superfinaal, kus esireast startis päeva aeglaseim ja viimasest kiireim auto.
Favoriit Künnapas ei valmistanud oma fännidele taas pettumust: juba kolmandal ringil oli ta liidriks tõusnud. Finišijoonel oli ta edumaa lähima jälitaja Karl Kaselo (Volkswagen Golf III) ees kasvanud viiele sekundile ja neli sekundit hiljem lõpetas Sander Roosimaa (Honda Civic).
Joel Kukk
Autoralli Terminal Oil Eesti meistrivõistluste 2023. aasta avaetapina sõideti laupäeval Otepää talveralli.
Heades talveoludes sõidetud hooaja avavõistlusele stardi saanud 83 võistluspaari hulgas olid ka Ott Tänak / Martin Järveoja, kes olid Ford Puma Rally1 autoga tulnud koduteedel valmistuma Rootsi MM-ralliks. Sarnase võistlusautoga olid Otepääle võistlema tulnud ka eestlaste meeskonnakaaslased Jourdan Serderidis / Frédéric Miclotte. Sellega sai Otepää rallist maailma esimene ralli, kus väljaspool MM-rallit on startinud ja ka lõpetanud Rally1 autod.
2021. aasta Otepää ralli võitjad Tänak/Järveoja läksid rajaäärde kogunenud rohkearvulise publiku ees kohe oodatult avameetritest oma teed ja võitsid kõik kaheksa sõidetud kiiruskatset. Ralli finišis oli nende edu lähimate jälitajate ees 2.44,1. Eestlastele kuulus esikoht ka klassis EMV1.
„Igal juhul oli kasulik tulla (Otepää talverallile). Oludega meil väga vedas ja ütleks isegi, et veidi keerulised olud ja päris palju lund, et ei olnud liiga lihtne sõita. Ilma selle rallita oleks Rootsis oluliselt keerulisem olnud. Siin neid erinevaid olusid ja justnimelt neid keerulisi olusid kogedes, ma arvan see annab palju infot. Suund on õige, aga on veel teha ja saab paremaks,“ sõnas Tänak Otepää talveralli finišis.
EMV2 võitjad Georg Linnamäe / James Morgan. Foto: Pille Russi
EMV2 klassis võtsid Otepääl klassivõidu samuti Rootsi MM-ralliks valmistunud Georg Linnamäe / James Morgan (Hyundai i20 N Rally2). Oma klassis kaheksast kiiruskatsest seitse võitnud 2022. aasta Otepää ralli võitjad edestasid lõpuks lähimaid konkurente, kelleks olid Gregor Jeets / Timo Taniel (Škoda Fabia Rally2 evo) minuti ja 5,2 sekundiga. Klassi kolmas koht kuulus Rally2 autoga debüüdi teinud Kaspar Kasarile / Rainis Raidmale (Škoda Fabia R5; +3.16,5). Kahe kiiruskatse järel hoidsid EMV2 arvestuse kolmandat kohta Priit Koik / Kristo Tamm (VW Polo GTI R5), kuid nende ralli lõppes kahjuks kolmandal katsel juhtunud väljasõidu tõttu.
Diego Dominguez Jr. / Rogelio Penate. Foto: Pille Russi
Ka EMV3 arvestuses kuulus võit ekipaažile, kes valmistus Rootsi MM-ralliks. Otepää talveralli parimad olid selles Rally3 autode klassis Diego Dominguez Jr. / Rogelio Penate (Ford Fiesta Rally3). Janno Pagar / Mikk-Sander Laubert (Ford Fiesta Rally3) jäid klassivõitjatest veidi enam kui pooleteise minuti kaugusele.
Jaspar Vaher / Evelin Mitendorf tegid sõiduvea, kuid võtsid lõpuks klassivõidu
Esiveoliste klassis, kus sõidetakse Rally4 autodega tuli hooaja avaetapil starti üheksa võistluspaari. Kolme kiiruskatse järel juhtisid nii EMV4, kui Estonian Junior Challenge arvestusi esimest rallit koos sõitnud Jaspar Vaher / Evelin Mitendorf (Ford Fiesta Rally4), kuid siis keerasid nad ühes kurvis oma auto külili ja kaotasid väärtuslike sekundeid. Publiku abil taas liikuma saanud olid oma 36 sekundilise edu kaotanud ja leidsid end nüüd kolmandalt kohalt. Esikohale tõusnud Patrick Enoki / Rauno Rohtmetsa (Peugeot 208 Rally4) edu oli nüüd lähimate jälitajate ees täpselt 30 sekundit. Vaher / Mitendorf alustasid marulist tagaajamist ja võitsid kõik järelejäänud katsed, mis ralli lõpuks tähendas EMV4 klassivõitu. EMV4 arvestuse Otepää talveralli teine koht võistluspaarile Enok / Rohtmets +1,08,00 ja kolmas Joosep Ralf Nõgene / Aleks Lesk (Ford Fiesta Rally4) 1.39,1.
Estonian Junior Challenge esikolmiku moodustasid: Vaher / Mitendorf, esimese talveralli stardi teinud Kevin Lempu / Andre Rahumeel (Ford Fiesta Rally4) ja Pranko Kõrgesaar / Ott Kuurberg (Ford Fiesta Rally4).
Timmu Kõrgel / Erki Pintsil jäi klassi esikohast napilt puudu ja Taavi Niinemets / Esko Allika võtsid kindla klassivõidu
Emils Blūms / Didzis Eglītis. Foto: Pille Russi
Nelikveoliste EMV5 arvestuses võtsid hooaja esimese klassivõidu Emils Blūms / Didzis Eglītis (Mitsubishi Lancer Evo IX). Timmu Kõrge / Erki Pints (Mitsubishi Lancer Evo X) ei saanud ennast kohe nö. käima ja andsid juba avakatsel lõunanaabritele ära 7,2 sekundit ja kuue kiiruskatse järel oli vahe lätlaste kasuks juba 17,6 sekundit. Kaheksa kiiruskatse järel jäi kahte võistluspaari lahutama 7,1 sekundit. Klassi kolmas koht võistluspaarile Allan Popov / Aleksander Prõttšikov (Mitsubishi Lancer Evo IX), kes jäid liidritest maha 2.10,0.
Taavi Niinemets / Esko Allika. Foto: Pille Russi
Tagaveoliste EMV6 klassi parimad olid Taavi Niinemets / Esko Allika (BMW M3 E36). Sarnaselt klassivõitjatega kaks kiiruskatse võitu võtnud Markus Tammoja / Henri Ääremaa (BMW M3 E36) jäid võitjatest kaheksa kiiruskatse kokkuvõttes maha 2.28,3. Klassi kolmandad olid Raiko Aru / Veiko Kullamäe (BMW 1M Coupé), keda jäi poodiumi teisest astmest lahutama 22,6 sekundit.
Kaheveoliste EMV7, EMV8 ja EMV Lada klassivõidud jäid koju
Robert Kikkatalo / Robin Mark. Foto: Pille Russi
Kaheveoliste klassis EMV7 dikteerisid kuni seitsmenda katseni tempot lõunanaabrid Madars Dīriņš / Gints Lasmanis (Honda Civic Type-R), kuid siis lakkas nende võistlusautol töötamast sidur ja võistlus tuli katkestada. See tähendas hooaja esimest klassivõitu võistluspaarile Robert Kikkatalo / Robin Mark (Honda Civic Type-R), kelle edu sarnaste autodega võistelnud Caspar Ojamägi / Sulev Sarve ees oli 1.00,5 ja Arno Metsaluige / Mati Solomi ees 1.02,3.
Oskar Männamets / Holger Enok. Foto: Pille Russi
EMV8 arvestuses jagus võrdselt neli katsevõitu võistluspaaridele Oskar Männamets / Holger Enok (Citroën C2 R2 Max) ja Joosep Planken / Taavi Lassmann (Ford Fiesta R2). Lõpuks kuulus klassivõit Citroënil sõitnud võistluspaarile 30,1 sekundiga, millest 20 sekundit kogunes võistluspaarile Planken / Lassmann ajakontrolli hilinemise eest. Klassi kolmas koht kuulus lõunanaabritele Ivo Kilpis / Artis Cerinš (Toyota Corolla 1600 GT) +6.39,9.
Koit Repnau / Hannes Hannus. Foto: Pille Russi
EMV Lada arvestuses oli Otepääl stardis kolm võistluspaari, kellest finišisse jõudsid kaks. Hooaja esimese klassivõidu võtsid möödunud aastased Lada Cup võitjad Koit Repnau / Hannes Hannus (VAZ-21053), kelle edu VAZ-2105 autol sõitnud Martin Tuusise / Taivo Tuusise ees oli 55,6 sekundit. Kuue katse järel klassi juhtinud Sander Klaus / Martin Udusalu (VAZ-2105) sõitsid seitsmendal katsel teelt välja ja katkestasid.
Veoautode hooaja avaetapi võit kuulus võistluspaarile Tarmo Silt / Raido Loel
Tarmo Silt / Raido Loel. Foto: Pille Russi
Üle kaheksa aasta talverallil osalenud veoautode klassi EMV9 parimad olid Otepää talverallil Tarmo Silt / Raido Loel. GAZ-51 autol võistelnud mehed võitsid kaheksast sõidetud katsest kuus ja edestasid ralli finišis lähimaid jälitajaid kolm sekundit vähem, kui kolme minutiga.
Klassi teine koht kuulus võistluspaarile Martin Kio / Toomas Tisson (GAZ-51) ja kolmas Janno Kamp / Enri Esnar (GAZ-51) +3.57,0.
Otepää talverallile stardi saanud 83 võistluspaarist finišeeris 64.
Autoralli Terminal Oil Eesti meistrivõistlused jätkuvad kolme nädala pärast Lätis, kui 24.-25. veebruarini sõidetakse Rally Alūksne.
Jäärajasõidu Eesti karikavõistluste sarja avaetapp peeti Korijärve ideaalilähedasel jääl. Suurepäraseid võistlusolusid oli kasutamas tänavasõidurehvidega varustatud võistlusklassides 97 ja piikrehvidel võistlusklassides 44 autosportlast.
Kui jääolud olid suurepärased, siis lumi puudus sootuks ja rajameistritel tuli sõidujoon maha märkida kunstlike tähistega. Ühtpidi säästis see võistlejaid võimaliku lumevalli kinnijäämisest ja nõndaviisi täielikult nurjunud sõiduvoorudest, teisalt aga nõudis suurematki täpsust. Sõidujoonest väljavajumine ei olnud küll saatuslik, kuid sellele naasmine ajakulukas, sisekurvi lõikamine aga tähendas kopsakaid trahvisekundeid. Keerukust lisas rajamärgistuse õige hindamine ja eelise andis kiire rajaõppimise võime.
Jäärajasõit on unikaalne kogemus, milles meeldiv ühendatud kasulikuga ja raske on nimetada mõnd autosportlast, kes seda ei naudiks. Nõnda pole imestada, et Korijärvele oli saabunud võistlejaid ja võistlusmasinaid väge erineval tasemel ja erinevatelt spordialadelt alagajatest autospordiharrastajatest kuni Eesti meistriteni rallikrossis ja “põllurallikatest” kuni tipptasemel homologeeritud moodsa ralliautoni välja.
Piikrehvidel sõitvate võistlusklasside hulgas osalesid mullu ka Eestis käivitatud krosskart 125 klassi masinad. Poodiumi vallutasid Eesti Autospordi Liidu noorteprogrammi Rallikrossi Tulevikutäht sõitjad. Esikoha saavutas alles oma teist võistlust krosskardil sõitnud Kaspar Pikkpõld, kes krosskardini jõudis läbi Eesti Autospordi Liidu korraldatud noorte hobikardisarja Kardispordi Tulevikutäht.
“Viimati istusin krosskardis mullu Eesti rallikrossi meistrivõistluste viimasel etapil Pärnus ja kahjuks pole vahepealsel ajal treenimine võimalik olnud. Seda enam kannustas sõidunälg aga nii hea hoog üllatas pisut ennastki,” lausus rahulolev võitja. “Läksin kohe esimeses voorus täiega panema ja teises sõiduvoorus püüdsin aega parandada pisut konservatiivsema sõidujoonega, kuid tundus, et agressiivsem sõidustiil sobis mulle paremini ja kolmandas voorus sõitsin taas mulle harjumuspärasemal viisil. Näib, et see töötas!” Klassi teise kohaga lõpetas teise sõiduvooru võitnud Geir Genor Muttik ja kolmandana tõusis poodiumile krosskardil debüteerinud Jürgen Laansoo.
Jääraja EKV sarjas on planeeritud veel 3 etappi, neist järgmine juba 11. veebruaril Viljandi linnas Viljandi järve jääl..
Tänavarehvidega klassid
Noored: 1. Andri Kutsar, 2. Kaarel Kutsar, 3. Ruudi Reinumägi.
Naised: 1. Anu Kommer, 2. Maria Roop, 3. Grete Mia Koha.
Esivedu: 1. Sten-Erik Sild, 2. Tom Adamson, 3. Tauno Juhanson.
Tagavedu üle 2000 cm3: 1. Mairo Kägu, 2. Imre Reha, 3. Timmo Kroonmäe.
Tagavedu kuni 2000 cm3: 1. Eke Nurm, 2. Kristen Priilinn, 3. Kristjan Priilinn.
SSV: 1. Lauri Soots, 2. Toomas Veske, 3. Jaan Kollo.
4WD: 1. Indrek Paluteder, 2. Kevin Kangur, 3. Sander Veesaar.
4WD Mini: 1. Hardi Sarv, 2. Martin Rist, 3. Kristjan Kutsar.
Kaspar Pikkpõld võitis jäärajasõidu EKV I etapi. Foto: MorroW Shoots
6. novembril leidis aset e-autospordi Eesti meistrivõistluste vormelihooaja seitsmes ja viimane etapp Suzuka virtuaalrajal.
Pidades meeles halvima tulemuse mahaarvestamist, oli enne etappi kindel tiitlifavoriit Sander Kallas 280 punktiga, tema lähim konkurent Risto Kappet oli alles 15 punkti kaugusel.
Kvalifikatsioonis demonstreeris tiitlifavoriit Kallas ilmselt hooaja kõige selgemat üleolekut, edestades konkurenti Kappetit 0,334 sekundiga. Teise rea hõivasid 0,504 sekundi kaugusel peale paarietapilist pausi naasev Kevin Korjus ning tema meeskonnakaaslane Johannes Moor.
Viiendalt ja kuuendalt kohalt alustasid üldarvestuses kolmanda koha peale heitlevad Rait Kilk ja Alari Algpeus, nende vahe kvalifikatsioonis vaid 0,007 s.
Sprindisõidu stardis sai aga Kappet, kellel midagi kaotada polnud, Kallasele esimesse kurvi nina vahele ning väljus esimesest sektorist liidrina. Kallas, selgelt ka sõidus parima kiirusega, ei lasknud Kappetil eest ära sõita, üritades pea pooltel ringidel esimesest kurvist väljastpoolt esikohale möödumist sooritada.
Kappet aga ühtegi üleliigset sentimeetrit konkurendile ei andnud, niisiis pidi Kallas mitmel korral rünnakud katki jätma, tihti äärekivile vajuma, korra isegi jälitavale Korjusele koha kaotama, selle tagasi võitma, ning uuesti Kappetile järgi jõudma. Seitsmenda ringi alguses päädis ebaõnnestunud möödumiskatse aga pool-spinniga, mis kukutas Kallase nii Korjuse kui Kilgi taha neljandaks, kuhu ta oma kulunud rehvide ja otsas P2P (push to pass) sekunditega jäigi. Seega oli punktiedu pea et tervenisti kustutatud – kes põhisõidus ees finišeerib, tuleb ka meistriks.
Põhisõidu saatus otsustati esimese paari kurviga, kui keskpärase stardi saanud Kallas ei jätnud jälitavale Mario Vendlale piisavalt ruumi, põhjustades ahelavarii mis ta rivi lõppu saatis.
Kuigi Kallas suutis päästa maksimumi ning sõita rajal tagasi neljandale kohale, saavutas Kappet pärast pingelist võitlust Kilgi ja Korjusega ise õhtu teise etapivõidu ning niiviisi lõpetas 11 punktiga Kallase ees.
Sama dramaatiline oli ka võitlus kolmanda koha peale, kus Rait Kilk tegi 3. ja 2. kohaga hooaja parima tulemuse, samal ajal kui eelmise hooaja meister Alari Algpeus, kes küll oli viimaseks etapiks saanud tagasi natukene hooaja jooksul kaotatud kiirust, sattus internetiprobleemide küüsi ning diskvalifitseeriti selletõttu põhisõidust.
Märkimisväärse tulemuse tegid ka seitse kohta tõusnud Silver Jõffert ja viis kohta tõusnud Paul August Lääne, kes osalesid etapil LAN-stiilis EVALi uuest peamajast ning finišeerisid vastavalt 5. ja 8. kohal. Üldarvestuses edestas aga Lääne Jõffertit seitsmendale kohale vaid ühe punktiga.
Eesti meistrivõistluste individuaalne TOP 10:
1. Risto Kappet 330 p
2. Sander Kallas 319 p
3. Rait Kilk 276 p
4. Alari Algpeus 250 p
5. Jan Granqvist 245 p
6. Gert Raudsepp 226 p
7. Paul August Lääne 202 p
8. Silver Jõffert 201 p
9. Mario Haugas 180 p
10. Johannes Moor 171 p
Kuigi meeskondlikus arvestuses meistrivõistluste tiitlit ei jagata, oli ka seal võitlus viimase hetkeni väga tasavägine.
Pärast ametlike tulemuste kinnitamist oli lõplik esikolmik:
Simtech Racing Team (S. Jõffert + R. Kilk) 525 p
In Ehitus eSports (A. Algpeus + J. Granqvist) 515 p
Kokku osales hooajal 44 sõitjat. E-autospordi Eesti meistrivõistluste sari jätkab juba jaanuarikuus GT hooajaga, esmakordselt Assetto Corsa Competizione platvormil.
Eesti Autospordi Liit võtab võistluste korraldajatelt 2023. aasta kalendritaotlusi vastu veebivormi vahendusel 18. novembrini.
Taotlused võetakse aluseks 2023. aasta hooaja kalendri koostamisel. Alakomiteed võivad paluda korraldajatel kuupäevi muuta või küsida täiendavat infot. Taotluse esitamine ei garanteeri automaatselt võistluse kalendrisse kandmist, lõpliku otsuse teeb alakomitee ja selle peab kinnitama EAL juhatus.
Osana FIA pidevast missioonist parandamaks ohutust nõuab FIA rahvusvahelises spordikalendris registreeritud võistlustel osalevatel võistlejatel FIA poolt heakskiidetud kiivri kandmist. Kiiver on tavaliselt ohutusvarustus, mida võistlejatel meeldib isikupärastada. Samas on oluline tagada, et isikupärastamine ei kahjusta homologeeritud kiivri ohutust.
Kiivrite kõige tavalisem isikupärastamise viis on värvimine. Oluline on märkida, et värv võib reageerida kiivri kesta ja energiat neelavate materjalidega ning vale värvitüübi või värvimismeetodi kasutamine võib selle kaitsevõimet kahandada.
FIA Spordikoodeksi Lisa L artiklis 1.4 esitatud nõuete kohaselt tohib kiivrit modifitseerida ainult vastavalt tootja juhistele.
Värvi ebaõige kasutamine toob kaasa FIA homologatsiooni tühistamise.
Võistleja vastutab selle eest, et tema kiivri dekoreerimine toimuks vastavalt tootja juhistele, mis on tavaliselt esitatud kiivri kasutusjuhendis, avaldatud kiivri tootja veebisaidil ja saadaval nõudmisel otse tootjalt. FIA ja/või ASN-i ametnikud võivad keelata kiivri kasutamise, kui seda on valesti modifitseeritud (näiteks kiivri polsterdusel on värvimärke või tõendeid, et energiat neelav materjal on eemaldatud ja uuesti paigaldatud).
MEELESPEA KIIVRI VÄRVIMISEL:
• Kontrollige alati kiivri tootjapoolseid juhiseid või võtke kahtluse korral enne kiivri värvimist ühendust tootjaga veendumaks, et olete juhistest õieti aru saanud.
• Veenduge, et kiivri sisemus oleks täielikult kaitstud, sulgedes hoolikalt KÕIK avad, sest isegi värviaurud võivad kahjustada kiivri vooderdust (energiat neelavat vahtu).
• Tavaliselt on soovitatav kasutada õhu käes kuivavat akrüül- või polüuretaanvärvi, kuid iga värv peab siiski vastama kiivri tootja soovitustele.
• Enne värvimist eemaldage kiivri välisküljelt kogu riistvara, nagu näiteks klemmid ja visiiri kinnituskruvid, sulgedes sealjuures kõik avad. NB! 8858-2002 Helmet M6 kiivril pole klemme võimalik eemaldada ja need tuleb korralikult kinni katta.
• Katke kinni kõik mitte eemaldatavad ja liikuvad osad.
• Valitud värv peab olema tulekindel.
KEELATUD ON:
• Eemaldada kiivri püsivaid komponente (nt energiat neelav vaht, kummitihendid, kinnitusrihm, needid jms). NB! Rangelt on keelatud eemaldada energiat neelavat vahtu või kummist tihendeid, kuna need on püsivalt kiivri külge kinnitatud. Kummist tihendid tagavad visiiri tihendite ja visiiri avamismehhanismi korrektse töö.
• Hoida kiivrit kõrgetel temperatuuridel (üle 50°C).
• Eemaldada kiivri algse tootja poolt paigaldatud kattekiht.
• Värvida visiiri ja/või visiiri mehhanismi mis tahes osa.
• Kiivri kokkupuude keemiliste lahustite või nende aurudega.
