SPORDIALAD | DISCIPLINES

veoautokross

Viljandi Sakala Keskuse jalutussaalis on 29. juunini avatud fotonäitus „Veoautokross läbi aegade“.

Veoautokrossi sünd ning arengu seondub paljuski Viljandimaaga. Viljandi Autobaasi nr 8 mehed korraldasid esimesena Holstre-Nõmmel Eesti meistrivõistluste I etapi ning viljandlane Tõnu Evert selle ka võitis. Hiljem sai esimeseks eestlasest NSV Liidu meistriks bagikrossis Viljandimaa mees Matti Villemson. Ainus eestlasest kahekordne Euroopa karikavõitja bagikrossis oli samuti Viljandimaa mees Jaanus Ligur.

Veoautokrossi veteran Kalle Allik on kolleegidega pühendunud juba üle viie aasta veoautokrossi ajaloo uurimisele, jäädvustamisele ning ala populariseerimisele. Kuna Eesti auto- ja motosport tähistab sel aasta oma sajandat sünnipäeva, otsustasid mehed ka veoautokrossi lipu üles tõmmata. Kogunenud värvikas materjal vormus käesolevaks näituseks. Teemadeks on pöörased algusaastad, tippaeg 1960-1970ndatel, veobagikrossi sünd 1980ndatel ja tänapäev.

„Kes näitusele tuleb ja seal kajastatust põhjalikumalt teada tahab saada, võib minuga eelnevalt ühendust võtta telefonil 50 39823,“ sõnab näituse eestvedaja Kalle Allik. „Saame kokku ja suhtleme pikemalt.“

Näituse avamisel osalesid paljud Eestile ja Viljandimaale kuulsust toonud auto- ja motosportlased. Teiste seas meistersportlane nii moto- kui autospordis, Nõukogude Liidu meistrivõistluste kahekordne pronksiomanik veoautokrossis, kaheksakordne Eesti meister Jüri Treimuth, üks nii veoautokrossi kui bagikrossi pioneeridest Eestis Johan Tõhk, kunagise Nuia EPT juhataja ja tollase Eesti Autospordi Föderatsiooni krossikomitee juht Heino Nõgu, Nõukogude Liidu meister ja medalivõitja ning kaheksakordne Eesti meister autorallis Endel Kabral, mitmekordsed Eesti meistrid autokrossis Aare Teder ja Olev Helü jt. Lisaks Viljandi Linnavalitsuse ja EAL-i esindajad ning Allik Racingu liikmed.

Keskuse õues on välja pandud viimastel aastatel ainsa Viljandimaa esindajana Eesti veoautokrossi sarjas osaleva Andres Alliku võistlusauto.

Sakala Keskus asub Tallinna tn 5 Viljandis, avatud E-R 12-17 või sündmuste ajal.

Kangsti Külaseltsi algatusel pannakse näitus 24. juulil üles 20. aastapäeva tähistaval Matsi krossirajal.

Pandeemia tõttu nihkus mitme ala paremate autasustamine kevadesse. Eile andis Eesti Autospordi Liit MOMU Mootorispordi Muuseumis üle auhinnad autokrossi, autoralli, Noored Roolis, rahvaspordi, ringrajasõidu ja veoautokrossi parematele.

Autospordifänn Helari Koobakene on valmistanud mitme Eesti veoautokrossi sõitja autost pabermudeli ning kavatseb vähendatud mõõtkavas sõidukeid veelgi juurde teha.

Lisaks nokitsemisele säilitab Koobakene sellega omal viisil ka tükikese spordiala ajaloost – autod muutuvad, võistlusdisain muutub, kuid mudel jääb. Pealegi, mudelite kogumine on autospordifännide seas üsna levinud harrastus, kuid veoautokrossimudelid ju ühegi suurtootja valikusse ei kuulu. Jääbki üle vaid isetegemine.

„Pärast aastavahetust hakkasin proovima, pime aeg, igav niisama istuda, mõtlesin, et katsetan. Võtsin käsile tänavapäevased veoautokrossi võistlusautod,“ räägib Koobakene. „Nüüd on ka mõni varasema aja võidusõitja tellinud oma autost mudeli. Eks mälestuste ja fotode järgi tuleb teha, samas näitaks mudel, millised krossiautod varasematel aegadel välja nägid.“

Paberveoauto kandvaks osaks on tugevast papist raam, sillad valmistab Koobakene tikutopsidest, puidust treitud rattad kinnituvad sukavarda otstesse. „Kumeraid poritiibu on keerukas teha, samuti turvaraamistikku. Viimase valmistamine võttis ühel mudelil oma viis tundi aega, ei saanud kuidagi õigesse mõõtu ja proportsiooni. Eks see nii käibki: nikerdad, läheb viltu, teed uuesti, vahel mitu korda.“

Üks mudel valmib muude tegemiste kõrval umbes nädalaga. „Ühe mudeli tegin ka jutiga, öösel kell kaks hakkasin pihta ja järgmisel päeval pool neli lõpetasin. Üldiselt ehitangi mudeleid peamiselt öösel,“ sõnab küsitletu. „GAZ-53 on raskem teha kui GAZ-51, esiosa kuju on teine ja selle jäljendamine pabermudelil keerukam. Plaanis on teha ka veobagide mudeleid, kuid need tunduvad hoopis keerulised.“

Autospordivõistlustel hakkas Koobakene käima juba 1980-ndatel aastatel. “Hakkas meeldima ja ega see pisik enam kuhugi kao. Loodan, et uus hooaeg saab ikka varsti pihta hakata,“ ütleb Koobakene, kelle harrastuste hulka kuulub ka autospordi pildistamine.

Meie seast on lahkunud Eesti veoautokrossi üks rajajaid, Eesti esimene meister (1967. a) veoautokrossis Tõnu Evert.

Tõnu Evert alustas oma tehnikasportlase karjääri mootorrattaspordis, võites aastatel 1962 ja 1963 Eesti NSV meistrivõistlustel motodroomisõidus 350 cm3 masinaklassis meistritiitli.

Tõnu oli 1971. aasta NSV Liidu meister veoautokrossis klassis ZIL-130, olles esimene Eesti autosportlane, kes sellel alal Nõukogude Liidu tšempioniks krooniti. Ta oli samuti esimene Eesti veoautokrossisõitja, kes võitnud NSV Liidu autokrossi meistrivõistlustel medali, seda aastal 1968, hõbeda klassis GAZ-51. Teise hõbemedali pälvis ta kaks aastat hiljem (1970) ZIL-130 veoautode klassis, võites ühtlasi hõbeda ka NSV Liidu rahvaste viiendal spartakiaadil.

Tõnu Evert oli kahekordne Balti meister veoautokrossis aastatel 1967 ja 1968 klassis GAZ-51, ning aastatel 1968 (GAZ) ja 1973 (ZIL-130) hõbeda võitja.

Ta oli Venemaal Rjazanis korraldatud üleliiduliste veoautokrossivõistluste kolmekordne võitja aastatel 1968, 1975 ja 1976. Esimesel tollasel N.Liidu ühel suurimal veoautokrossivõistlusel, mis toimus 1964. aastal, pälvis klassis GAZ-51 kolmanda koha. Oli üleliidulise spordiühingu „Spartak” meister veoautokrossis 1963. aastal klassis GAZ-51.

Esimese Eesti veoautokrossisõitjana täitis Tõnu Evert 1964. aastal NSV Liidu meistersportlase normi.

Eesti Autospordi Liit avaldab kaastunnet Tõnu Everti lähedastele.

Seni GAZ-i tehase toodangule tuginenud veoautokrossis lubatakse käesolevast aastast rajale ka lääne tehnika.

Selleks lõi Eesti Autospordi Liidu veoautokomitee uue klassi Truck Open. „Tulime vastu sõitjate soovile kasutada ka lääne tehnikat,“ sõnab komitee esimees Erko Sibul. „Hetkel veel Vene tehnika kättesaadavusega probleeme ei ole, kuid sellega võib muresid tekkida, on ju GAZ-51/52 ja GAZ-53 päris vanad mudelid. Mõningaid detaile neile enam ei toodeta.“

Veoautode vabaklass põhineb GAZ-53-l, kuid selle kapoti alla võib paigaldada mõne muu mudeli V-6 või V-8 vabalthingava bensiinimootori töömahuga kuni 5,7 liitrit. Ka algupärase käigukasti võib asendada.

„Esialgu oli kartus, et vabaklassi autod võivad liiga kiireteks osutuda. Samas oli varem superbagidel lubatud kuni kuueliitrine mootor, nüüd 5,6-liitrine, need on ka veoautodest kergemad ning kiirused püsisid kontrolli all. Vabaklassi veokitele kehtivad rehvi- ja vedrustuspiirangud, ehk mootori liiga võimsaks ajamisel puudub mõte, sest jõudu ei õnnestu maha panna,“ sõnab Sibul.

Komitee esimees lisab, et tehnilised tingimused on alles ettevalmistamisel. Kui dokument valmis, saadab komitee selle tehnikakolleegiumile üle vaatamiseks. „Hetkel veel ühtegi autot töös ei ole, oodatakse tehnilisi tingimusi, kuid mõte liigub mitmel mehel – päris äge oleks ju GAZ-53-le „ameeriklane“ kapoti alla panna.“

Truck Open klassi autod on lubatud vaid krossis, mitte rallis. Küll aga saab ralliveoautodega osaleda krossi Truck Open klassis. „Veokiralli on popp ja küllap mõnigi sõitja tahab end ka krossis proovile panna või kasutada krossi testimiseks,“ lisab Sibul.

Eesti meistrivõistlustel jätkavad ka varasemast tuttavad GAZ-51/52, GAZ-53 ja superbagide klass. „Bagide klass toimib hästi, võidusõidud on muutunud meeldivalt võrdseks. Möödunud aastal tuli meistriks Markus Häidberg GAZ-53 mootoriga bagil, jättes selja taha mitmed võimsamate Tšaika mootoritega sõitjad,“ lisab küsitletu. „Ka GAZ-53 klassi osalejaid jätkub. GAZ-51/52 detaile on kõige keerulisem hankida, kuid tean, et vähemalt kolm täiesti uut autot on ehitamisel. Ei kao need R-6 mootoriga veoautod võistlusradadelt kuhugi.“

Liqui Moly Eesti meistrivõistlustel on kavas kuus etappi, mis sõidetakse Tapa, Hinsa, Misso, Matsi ja Smiltene (Läti) radadel. Ühe etapi toimumispaik on veel lahtine: Vasalemma või Piiroja.

Eesti meistrivõistluste etappide korralduses tehtud uuendus muudab võistlused atraktiivsemaks. „Startide arv on suurem, aga lähe on ju ühisstardist võistluse kõige atraktiivsem osa nii publikule kui sõitjatele. Kui varem eelnes finaalile kaks poolfinaali, siis nüüd pääseb finaali läbi kolme eelsõidu, mis on ringide arvult poolfinaalidest lühemad. Lisaks uuendasime ka punktisüsteemi.“

Balti karikavõistluste toimumine on veel ebaselge, sõltudes pandeemiast johtuvatest piirangutest. „Ei ole mõtet korraldada Balti karikavõistlusi kui üle piiride liikuda ei saa. Kui saab, tuleb ka Balti sari.“

Enne Eesti meistrivõistluste algust korraldab veoautokomitee testipäeva. „Kindlasti on see hea võimalus autosid häälestada, aga samas saab teha ka sõpradele ja sponsoritele sõitu. Veoautokrossi populariseerimine on veoautokomitee üks prioriteete,“ lausub alakomitee juht.

Meistrivõistluste esimene etapp toimub praeguse plaani kohaselt 1. mail Missos.