SPORDIALAD | DISCIPLINES

toomas napa

Endise autosportlase Uno Aava sulest ilmus 20. sajandi teise poole viie parema Eesti autoringrajasõitja võidusõite käsitlev raamat „Võitjad“.

Raamat kajastab Enn Griffeli, Henry Saarmi, Madis Laivi, Toivo Asmeri ja Toomas Napa elulugusid. „Lapsepõlv, tõus vormelauto rooli, karjääri algetapid, sõidetud võistluste loetelu, seejuures mitte tavapärase statistikana, vaid ajalehtede ja ajakirjade artiklite ja võistluste protokollides väljavõtete kogumina. Lisaks on sportlase iseloomustus võidusõitjana ja näidatud on ka iga mehe parimad võistlustulemused,“ ütleb raamatu autor Uno Aava.

Idee raamatu kirjutamiseks sündis Aaval 2018. aastal. „Külastasime sõpradega Ants Seileri hauda Tartus Pauluse kalmistul ja meenutasime ka teist tolle aja võidusõitjat Enn Griffelit, kes on samuti manalamees. Kalmistult tulles jäi mõte mul peas keerlema ja otsustasin kirjutada Griffelist ja tema võidusõitudest raamatu,“ ütleb Aava, kelle sulest ilmus 2008. aastal raamat Ants Seilerist. „Raamatukogudes ja arhiivides materjali otsides otsustasin aga oma kirjatööd laiendada. Griffeli võidusõitudega ristusid sageli ka teiste kuulsate sõitjate teed ja nii sündiski raamat viiest tuntud vormelisõitjast ja nende võitudest.“

Aava lisab, et raamatu jaoks materjali koostamine osutus keeruliseks. „Eelmise sajandi viiekümnendate lõpus ja kuuekümnendatel-seitsmekümnendatel aastatel ei olnud autosport eriti populaarne ja Eesti ajakirjandus ei kajastanud kõiki nii Nõukogude Liidus kui ka mujal toimunud võistlusi, kus eestlased osalesid. Tuli otsida kirjutisi Moskva ja Leningradi venekeelsetest ajalehtedest ja ajakirjadest. Veelgi raskem oli Sotsmaade Sõpruse karikavõistluste tulemuste kättesaamisega. Arvan, et selles raamatus on vähemalt 95% võistlusi kirjas. Selles töös abistas mind suurel määral Moskva autospordiajakirjanik Alexey Rogatšev põhjalike võistlustulemuste, võistluste kommentaaride ja ka fotodega. Ka kunagine võidusõitja Mait Luha andis oma panuse fotodega isiklikust arhiivist. Samuti võidusõitjad – raamatu kangelased ise ning Enn Griffeli pere.“

Raamatus on 170 lehekülge.

Raamatu esitlus 27. mail Apollo Solarise kaupluses

Eesti auto-motospordi 100. sünnipäeva ürituste sarja esimese sündmusena avati Turbas asuvas MOMU Mootorispordi Muuseumis Eesti mootorispordi Kuulsuste koda.

Kuulsuste koda sündis Eesti Autospordi Liidu, Eesti Mootorispordi Föderatsiooni ja MOMU Mootorispordi muuseumi koostöös. Esimestena valiti sinna autosportlastest Toomas Napa ja Markko Märtin ning motosportlastest Endel Kiisa ja Tanel Leok.

“Kuulsuste kojaga peame meeles neid, kes on oma panuse andnud meie tehnikaspordile, aga ka tehnika- ja spordikultuurile laiemalt. Esimene valik langes sportlastele, aga edaspidi plaanime siia juurde lisada ka taustajõude, ilma kelleta mootorispordis mootorid ei mürise,” rääkis MOMU juht Arno Sillat. “Mootorisport on oma paljude aladega Eestis edukas ja populaarne, lisaks tuleb sportlikele tulemustele juurde arvestada veel kodumaal valmistatud tehnika faktor. Seda kõike kokku võttes on Kuulsuste koja loomine ja pidev täiendamine meie aukohustus.

Lisaks MOMUs avatud Kuulsuste kojale peetakse 2021. aastal Eestis veel teisigi mootorispordi juubeliüritusi, millest suurim on 14. augustil Tallinna Lauluväljakul toimuv perepäev, kus saab näha viimase 100 aasta võidusõidutehnikat, tutvuda praeguste mootorispordialadega ning toimuvad ka võidusõidud.

Eesti Vabariigi mootorispordi sünnikuupäevaks loetakse 28. august 1921, mil marsruudil Tallinn-Rapla-Tallinn peeti võidusõit kaheksa auto ja kahe mootorratta osavõtul.

Kuulsuste kotta valitud:

Endel Kiisa (01.10.1937). Saavutas esimese eestlasena mootorratturite ringrajasõidu MM-il poodiumikoha (3. koht Soome GP-l), samal 1964. aastal saavutas MM-i kokkuvõttes kaheksanda koha. Kahekordne Nõukogude Liidu ja 23-kordne Eesti meister. 2001. aastal valiti 20. sajandi Eesti parimaks mootorrattasportlaseks.

Tanel Leok (01.06.1985). Motokrossi juunioride maailmameister 2000. ja 2001. aastal. Täiskasvanute seas on saavutanud 3 MM-etapivõitu, parimal hooajal 2006. oli ta üldkokkuvõttes viies. Meeskondlikel maailmameistrivõistlustel (Rahvuste motokross) on ta Eestit esindanud rekordilised 19 korda.

Markko Märtin (10.11.1975). Esimene eestlane, kes saavutas autoralli MM-il etapivõidu (2003. aasta Kreeka ralli). Kokku on Märtin võitnud viis MM-rallit. 2004. aastal saavutas maailmameistrivõistlustel koos Michael Parkiga hooaja kokkuvõttes kolmanda koha.

Toomas Napa (05.12.1953). Võitis 1987. aastal sotsialismimaade Sõpruse karika klassis vormel-Eastern, kolmel aastal oli samas sarjas teine (1978., 1981. ja 1985. aastal); üheksakordne Nõukogude Liidu meister. 2001. aastal valiti 20. sajandi Eesti parimaks autosportlaseks.

Auto-motospordi juubeli puhul on loodud ka eraldi koduleht automoto100.ee.