simracing

16. aprillil algasid e-autospordi ralli Eesti meistrivõistlused, mis koosnevad kümnest virtuaalrallist Soomest Uus-Meremaani.

„Autosport on oma olemuselt väga ressursimahukas spordiala, mistõttu õnnestub vaid vähestel jõuda tõelise ralliauto rooli ja neistki enamusel jääb sõiduaega soovitust kordades vähemaks. Virtuaalne kogemus ei kata kindlasti kõiki reaalse võidusõiduga kaasnevaid nüansse, kuid on siiski taskukohane alternatiiv entusiastidele,“ ütleb autoralli 2019. aasta maailmameister Ott Tänak. „Sarnaselt reaalsele võidusõidule ei tule e-spordiski midagi lihtsalt ja visa harjutamine on edu alus. Soovin osalejatele edu ja järjekindlust!“

E-autospordi ralli Eesti meistrivõistlused peetakse mängu DiRT Rally 2 mängu baasil klassides Rally2 ja Rally4. „Mõned võistlejad on soovinud osaleda mõlemas klassis, kuid nii ei saa. Ei ole ju ka päris rallis reaalne sõita ühel võistlusel kahe autoga,“ sõnab Eesti Autospordi Liidu e-autospordi alakomitee juht Hannes Ross. „Punktisüsteemiga väärtustame teisigi tulemusi peale tipu. Anname igale 30 hulka jõudnule 5 punkti, esikümme saab lisaks punkte WRC-süsteemis ja punkte saab ka powerstage´ilt. Nii et maksimaalselt saab ühelt etapilt 35 punkti.“

Meistrivõistluste kavva kuuluval rallil saab ühte katset läbida tulemuse peale vaid ühe korra, eelnevalt võib seda aga harjutada piiramata arvu kordi. „Harjutamisele me piiranguid ei saa, aga võistlusolukord on nagu võistlusolukord ikka – kui tegid vea, siis tegid vea, uut katset ei ole,“ selgitab Ross. „Olulise erinevusena päris rallist ei mängi e-rallis stardijärjekord mingit rolli – kõik sõidavad võrdsetes tingimustes.“

Kõik virtuaalrallid koosnevad 12 kiiruskatsest. Ühe etapi läbimiseks on aega kümme päeva, nii saab hooaja avavõistlusel, Monte Carlo rallil võistelda kuni 26. aprillini. „Ei ole kohustust ühe päevaga kogu ralli ära sõita, vabalt võib iga päev mõne katse läbida. Kindlasti aga soovitan meistrivõistlustel osalejatel soetada roolikomplekti, klaviatuuri või puldiga mängides rallis kõrgele kohale ei jõua.“

Kümnest meistrivõistluste etapist läheb igal võistlejal arvesse üheksa paremat tulemust. Meistrivõistlustega võib liituda igal ajahetkel.

Kalender:

16.04.2021 – 26.04.2021 Monte-Carlo

30.04.2021 – 10.05.2021 Kreeka

14.05.2021 – 24.05.2021 Rootsi

28.05.2021 – 07.06.2021 USA

11.06.2021 – 21.06.2021 Šotimaa

30.07.2021 – 09.08.2021 Soome

13.08.2021 – 23.08.2021 Saksamaa

27.08.2021 – 06.09.2021 Wales

10.09.2021 – 20.09.2021 Uus-Meremaa

E-autospordi Eesti meistrivõistlustel Euronics Vormelite sarjas kahe viimase etapi põhisõidu võitnud Alari Algpeus selgitab edu tagamaid ja toob olulisena välja tähelepanu pööramise detailidele.

„Lihtsalt ei tule midagi,“ ütleb Algpeus. „Võistlusstrateegia tuleb paika panna ja leida autole õige seadistus. Eks võidusõit võib muidugi algseid plaane muuta ja õnne peab ka olema. Võid küll kõik hoolikalt läbi mõelda, aga kui mõnest ringiga mahajääjast kiiresti mööda ei saa, siis läheb plaan või vähemalt osa sellest vett vedama.“

Seni sõidetud kolmest etapist viimane peeti Magny-Cours´i rajal. „Oli teada, et seal kasutatakse vaid ühte DRS-i ala, ehk möödumine on keeruline. Ülioluline oli saavutada kvalifikatsioonis hea tulemus ja teha korralik start, nende kahe õnnestumine võimaldas edaspidi sõitu kontrollida,“ selgitab ta. Plaan läks korda: kvalifikatsiooni Algpeus võitis ja start õnnestus samuti. Põhisõidu teine koht kuulus Sander Kallasele, kolmas oli Kevin Korjus. Sprint lõpetati järjestuses Rait Kilk, Paul August Lääne ja Korjus. Algpeus oli neljas.

Sama oluline kui autospordis laiemalt, on ka e-autospordis auto õige seadistamine. „Seade paika saamine võtab aega ja nõuab kogemusi, igal rajal on omad väiksed nõksud. Kas sobib pehmem seadistus, milline peaks olema pedaalitundlikkus, nüansse on palju. Kes harjutab vähem ja pisiasjadele tähelepanu ei pööra või neid ei märka, sel on võistlusel kindlasti raskem.“

Algpeus lisab, et seadistusvõimalusi on nii palju, et nende üles lugemine läheks liiga pikale. „Mitmed sõitjaid analüüsivad põhjalikult auto käitumist iseloomustavaid andmeid ja annavad seadistusele lihvi peamiselt nende põhjal. Ma vaatan andmeid samuti, aga peamine on siiski tunnetus, kuidas mul endal on hea. Samas tean, et mõningate seadistamisnüanssidega tuleb mul veel tööd teha.“

Kui võistlusradade põhiolemus on kogenud e-sportlastel peas, siis tööd tuleb teha detailidega. „Näiteks muudetakse radadel ajapikku äärekivide kõrgust või valge äärejoone laiust. On vahe, kas pidurdusmaal oled ühe külje ratastega valgel joonel või mitte, mängib rolli, kas ja kui palju saad kurvides äärekividele sõita. Sellised asjad tuleb endale selgeks teha, sest konkurents on tihe ja detailid loevad palju.“

Hooaja lõppsihiks on Saaremaalt pärit Algpeusil Eesti meistritiitel. „Pingutan selle nimel, aga eks palju sõltub ka õnnest. Esimesel etapil sattusin üldse mitte omal süül avariisse ja head punktid läksid kaduma. Mis parata, selliseid asju juhtub. Õnneks läheb arvesse kaheksa paremat tulemust üheksast.“

E-autospordi Eesti meistrivõistluste hooaeg jätkub 16. aprillil, mil käivitub rallisari, NB Quality GT-sarja kolmas etapp toimub 18. aprillil ja vormelid võistlevad taas 2. mail.

E-autospordi tegemistel saab jooksvalt silma peal hoida simracing.ee vahendusel, Alari Algpeusi sõitudel aga Facebooki ja Youtube vahendusel.

E-autospordi Eesti meistrivõistluste esimene etapp GT-autodele oli põnev, aga samas näitasid osalejad väga puhast sõitu. Järgmisel nädalal käivitub ka vormelite meistrisari.

NB Quality GT-klassis saavutas esikoha Risto Kappet, teine oli Paul August Lääne ja kolmas Kaspar Korjus. 54-st registreerunust pääses läbi kvalifikatsiooni põhivõistlusele 34 sõitjat.

„Sõideti väga puhtalt, ütleksin, et isegi puhtamalt kui paljudel maailma tippvõistlustel. Seda kinnitas ka rahvusvaheline tagasiside,” sõnas Eesti Autospordi Liidu e-autospordi alakomitee juht Hannes Ross. „Arvan, et sõit Eesti meistritiitlile distsiplineerib, karikasarja etappidel tuleb rammimist ja muid keelatuid võtteid ikka ette.”

Sõitu näitas otseülekandes Eesti Virtuaalse Autospordi Liiga oma Youtube kanalil, samuti oli seda võimalik jälgida sõitjate endi striimide kaudu.

21. veebruaril käivitub e-autospordi Eesti meistrivõistluste sari vormelitele. „Virtuaalvormelid jäävad omadustelt vormel 1 ja vormel 2 klassi autode vahele. Uudisena kasutame sel aastal DRS-i, mille tõttu plaanime igale rajale luua kaks DRS-i tsooni,” rääkis Ross. DRS hõlbustab möödasõite, kahandades lühiajaliselt auto õhutakistust.

Esimene Eesti meistrivõistluste etapp sõidetakse Sepangi rajal. Registreeruda saab 16. veebruarini, kvalifikatsioon toimub 17.-20. veebruarini ning põhivõistlus algab 21. veebruaril kell 20.00. Kokku on kavas üheksa etappi. Lisainfo: www.simracing.ee

Esmakordselt Eesti autospordi ajaloos selgitatakse tänavu Eesti meistrid e-autospordis.

Eesti Autospordi Liidu (EAL) juhatuse esimees Janis Kaal sõnas, et virtuaalne autosport on tänaseks omandanud professionaalse spordi mõõtmed nii meil kui mujal maailmas ja saanud osana autospordist Rahvusvahelise Autoliidu (FIA) ametliku tunnustuse juba paar aastat tagasi.

„Üha realistlikumaks muutuv sõidukogemus ja autospordi mõistes väga madal kulu on suurepärast kasvupotentsiaali pakkuv kombinatsioon, mida EAL ei saa ega tohigi märkamata jätta,“ sõnas Kaal. „Kaasates e-autospordi mõtleme ühtaegu juba sellele, kuidas pakkuda loogilist arenguredelit e-autospordist reaalsesse võidusõitu nii nagu see mujal maailmas juba edukalt rakendunud. Virtuaalne võidusõit on suurepärane viis autospordi tutvustamiseks ja massidesse viimiseks.“

Eesti Autospordi Liidu juurde moodustatud e-autospordi alakomiteed asus juhtima ala kauaaegne eestvedaja Hannes Ross. „Soovisime saada e-autospordile Eesti meistrivõistluste staatust ja ametlikumat vormi ning Eesti Autospordi Liidul oli samuti huvi e-autospordi vastu,“ rääkis Ross. „Meie huvid kattusid.“

Meistritiitlid antakse välja virtuaalses ringrajasõidus kahes klassis, GT-autod ja vormelid, ning rallikrossis ja rallis. „Alustame ringrajasõiduga, ralli ja rallikrossi meistrivõistlused käivitame mõnevõrra hiljem,“ sõnas Ross. „Eesti meistrivõistlused on kohaliku e-autospordi tipp, lisaks korraldame väiksemaid karikasarju, kus on hea alaga tutvust teha ja harjutada.“

Ross ütleb, et virtuaalsetel ringrajavõistlustel on sageli 30-40 osalejat, rallidel isegi 200 ringis. „Rallidel on osalejaid rohkem, kuna osalemise aeg pikem – kiiruskatseid võib läbida pikema aja jooksul. Ringrajasõidus on kõik nagu päris võistlusel, sõit algab kindlal kellaajal ja vältab teatud arvu ringe,“ rääkis Ross. „Kaasa löövad ka mitmed tuntud autosportlased. Raimo Kulli näiteks mitte ainult ei osale, vaid kuulub ka ala juhtkonda, paljud kardisõitjad tegelevad ka e-autospordiga.“

E-autospordi ringrajasõidu Eesti meistrivõistluste esimene etapp sõidetakse 7. veebruaril Dubai rajal. Ringrajasõidus on kavas on üheksa etappi radadel üle maailma. Lisainfo: www.simracing.ee