SPORDIALAD | DISCIPLINES

momu

MOMU Mootorispordi muuseum tähistab Ellamaa elektrijaama 100 aasta juubelit 16. juunil 2023 avatava näitusega „Ellamaa elektrijaama sajand”.

Ellamaa elektrijaama ajaloolises kompleksis tegutseva MOMU Mootorispordi Muuseumi aias avatav näitus „Ellamaa elektrijaama sajand” annab ülevaate elektrijaama arhitektuuri- ja ehitusloost, tutvustab jaama ümber tekkinud Turba asula kujunemist ning sedagi, kuidas turbast elekter sai.

Näitus on publikule Ellamaa elektrijaama hoovis avatud külastamiseks suvel iga päev kell 10-16 ning jääb avatuks 2024. aasta sügiseni. Näituseala on planeeritud kestma aastaid ning võõrustama ka erinevaid tulevasi näituseid.

Riigi Turbatööstuse poolt rajatud ja käitatud Ellamaa elektrijaam tänases Turba alevikus on üks erilisemaid tööstusansambleid kogu Eestis. 1923. aastal avatud jaam jõudis lähedalasuvate rabade turbast elektrit toota veidi enam kui nelja aastakümne jooksul.

Ellamaa oli Eesti esimene suurem elektrijaam, kust rajati kaugele ulatuvad kõrgepingeliinid – 1923. aastal 15 kV Haapsalu liin ning 1924. aastal 35 kV Tallinna liin. Esialgu vaid kohaliku turbatööstuse elektriga varustamiseks kavandatud jaam aitas jõuliselt kaasa Eesti elektrifitseerimisele ja seeläbi kogu noore riigi arengule.

Ellamaa elektrijaama peahoone on silmapaistva arhitektuuriga ehitis. Selle kavandas vene-poola päritolu arhitekt Aleksandr Wladovsky (1876–1950). Peterburi Kunstiakadeemia vilistlasena oli tema loominguline käekiri lennukas ja fantaasiaküllane. Ellamaa elektrijaama arhitektuuris kumab Wladovsky isikupärases tõlgenduses briti 19. sajandi tööstushoonete, tsaarivene militaarehitiste, ehk isegi Itaalia renessanssajastu kiriku- ja kellatornide ruumiline pärand.

Ellamaa elektrijaamal ja sellega tihedalt seotud turbatööstusel oli tugev kohalik mõju – tööstuskompleksi rajamine andis tõuke Turba aleviku tekkele, jäädes aastakümneteks mõjutama selle ruumilist arengut. Massiivse elektrijaama hoone vahetus läheduses paiknevad tänaseni endine elektrijaama kontorihoone, juhtkonna, ametnike ja turbatööliste elamud. Nii on Turbas veel praegugi tunda romantilist, ajaloolise tööstusasula õhustikku.

Näitus „Ellamaa elektrijaama sajand”
MOMU Mootorispordi Muuseum, Tööstuse 3, Turba
Kuraator Carl-Dag Lige
Produtsent Tiiu Niglas
Arhitekt Villem Tomiste
Graafiline disainer Margus Tamm

MOMU Mootorispordi Muuseumis toimus seitsmes Eesti autoringrajasõitjate kokkutulek.

„Arno Sillat esitles mitmeid lisandunuid auto- ja motovõidusõidu eksponaate. Autospordi Liidu president Toivo Asmer kõneles meie tulevikusuundadest,“ rääkis koos Meelis Telliskiviga kokkutulekuid korraldav Mait Luha. „Õhtu suursündmuseks kujunes perfektselt taastatud vormelauto Estonia-20 mootorimürinas sissesõit muuseumisaali. Selle suure töö tegi Ain Lähkeri võidusõidutiim Edgar Aaviku kaasabil.“

Luha lisas, et sõnavõttudest jäi kõlama soov kohtuda järgmise aasta suvel Porsche Ringil. „Tahaksin loota, et Eesti jõuab selleks ajaks asjalike Euroopa riikide sekka ja rahvakogunemised toimuvad ilma piiranguta.  Koos Meelis Telliskiviga on meil välja kujunenud toimiv korraldustandem ja loodame kohtuda suvel 2022.“

Autoringrajasõitjate kokkutulekute traditsioon sai alguse 2011. aastal  kui Lembit Tammsaare ja Leo Jazeli initsiatiivil saadi kokku Prangli saarel. „Möödus veel mõni aasta ja siis oli mitmel aastal nii, et suvel saime kokku Audru ringraja ääres Suurel Võidusõidul ja hilissügisel MOMU´s. Eelmisel aastal see järjepidevus katkes – koroona jõudis meist ette. Ka tänavu muutis koroona meie kavatsusi – piirangute tõttu ei saanud tulla külalised Lätimaalt,“ lausus Luha.

Pandeemia tõttu nihkus mitme ala paremate autasustamine kevadesse. Eile andis Eesti Autospordi Liit MOMU Mootorispordi Muuseumis üle auhinnad autokrossi, autoralli, Noored Roolis, rahvaspordi, ringrajasõidu ja veoautokrossi parematele.

Täna avati MOMU Mootorispordi Muuseumis Turbas Kaili Aaviku auto- ja autospordimaalide näitus. Eksponeeritud on umbes 30 tööd.

Aavik ütles avamisel, et näitus on kummardus autodisainile. „Mulle meeldib autosid maalida, meeldivad läiked, kerekujud, värvid, kroomi peegeldused. Klassikalised autod on minu meelest ilusad,“ sõnas ta. „Tellimustöid olen samuti teinud, kuid näitusel on peamiselt väljas enda soovid, olen n-ö lõbutsenud.“

MOMU juht Arno Sillat tõi näituse avamisel välja maalidel kujutatud autode ühise joone – kõik on varustatud sisepõlemismootoriga. „Neil kõigil on oma laul, mõni laulab V-12-ga, mõni R-6-ga või millegi muuga, aga kindlasti ei ole maalitud autode hääl tuhvlite sahin. Maale vaadates hakkavad mootorite helid kõlama,“ lausus Sillat, lisades, et tegemist peaks olema Eesti esimese automaalide näitusega.

Näitus saab vaadata MOMU lahtiolekuaegadel kolmapäevast pühapäevani kella 12-18-ni.

Eesti auto-motospordi 100. sünnipäeva ürituste sarja esimese sündmusena avati Turbas asuvas MOMU Mootorispordi Muuseumis Eesti mootorispordi Kuulsuste koda.

Kuulsuste koda sündis Eesti Autospordi Liidu, Eesti Mootorispordi Föderatsiooni ja MOMU Mootorispordi muuseumi koostöös. Esimestena valiti sinna autosportlastest Toomas Napa ja Markko Märtin ning motosportlastest Endel Kiisa ja Tanel Leok.

“Kuulsuste kojaga peame meeles neid, kes on oma panuse andnud meie tehnikaspordile, aga ka tehnika- ja spordikultuurile laiemalt. Esimene valik langes sportlastele, aga edaspidi plaanime siia juurde lisada ka taustajõude, ilma kelleta mootorispordis mootorid ei mürise,” rääkis MOMU juht Arno Sillat. “Mootorisport on oma paljude aladega Eestis edukas ja populaarne, lisaks tuleb sportlikele tulemustele juurde arvestada veel kodumaal valmistatud tehnika faktor. Seda kõike kokku võttes on Kuulsuste koja loomine ja pidev täiendamine meie aukohustus.

Lisaks MOMUs avatud Kuulsuste kojale peetakse 2021. aastal Eestis veel teisigi mootorispordi juubeliüritusi, millest suurim on 14. augustil Tallinna Lauluväljakul toimuv perepäev, kus saab näha viimase 100 aasta võidusõidutehnikat, tutvuda praeguste mootorispordialadega ning toimuvad ka võidusõidud.

Eesti Vabariigi mootorispordi sünnikuupäevaks loetakse 28. august 1921, mil marsruudil Tallinn-Rapla-Tallinn peeti võidusõit kaheksa auto ja kahe mootorratta osavõtul.

Kuulsuste kotta valitud:

Endel Kiisa (01.10.1937). Saavutas esimese eestlasena mootorratturite ringrajasõidu MM-il poodiumikoha (3. koht Soome GP-l), samal 1964. aastal saavutas MM-i kokkuvõttes kaheksanda koha. Kahekordne Nõukogude Liidu ja 23-kordne Eesti meister. 2001. aastal valiti 20. sajandi Eesti parimaks mootorrattasportlaseks.

Tanel Leok (01.06.1985). Motokrossi juunioride maailmameister 2000. ja 2001. aastal. Täiskasvanute seas on saavutanud 3 MM-etapivõitu, parimal hooajal 2006. oli ta üldkokkuvõttes viies. Meeskondlikel maailmameistrivõistlustel (Rahvuste motokross) on ta Eestit esindanud rekordilised 19 korda.

Markko Märtin (10.11.1975). Esimene eestlane, kes saavutas autoralli MM-il etapivõidu (2003. aasta Kreeka ralli). Kokku on Märtin võitnud viis MM-rallit. 2004. aastal saavutas maailmameistrivõistlustel koos Michael Parkiga hooaja kokkuvõttes kolmanda koha.

Toomas Napa (05.12.1953). Võitis 1987. aastal sotsialismimaade Sõpruse karika klassis vormel-Eastern, kolmel aastal oli samas sarjas teine (1978., 1981. ja 1985. aastal); üheksakordne Nõukogude Liidu meister. 2001. aastal valiti 20. sajandi Eesti parimaks autosportlaseks.

Auto-motospordi juubeli puhul on loodud ka eraldi koduleht automoto100.ee.