Missos algas autokrossi Liqui Moly Eesti meistrivõistluste ja Balti karikavõistluste hooaeg. Videos räägib EAL veoautokomitee esimees Erko Sibul alanud hooajast ning GAZ-53 võitja Mait Mäesaar, GAZ-51 võitja Veiko Hirsnik ning superbagide Eesti parim Mart Henning kommenteerivad oma sõite.
misso
Rallikrossi Eesti meistrivõistluste teine etapp sõideti Misso rajal Võrumaal.
Osavõturohkeimas (32 võistlejat) Crosskart Xtrem klassis saavutas esikoha soomlane Pasi Penttinen, järgnesid Sten Oja ja Eero Nõgene (kõik Speedcar Wonder). „Finaali stardis andsin endast parima ja hoidsin Pasil pinge peal, kuid tema stardikiirendus oli parem,“ rääkis Oja. „Viimasel ringil läks Pasi „jokkerisse“ ning sihiga kohta parandada, sõitsin eelviimasesse kurvi liiga suure hooga. Tundsin, kuidas auto hakkab spinni minema, vahetasin käigu alla ja tegin n-ö täistiiru peale. See manööver kahjustas paraku sidurit ning olen rahul, et katkise autoga teisel kohal finišisse jõudsin.“
Crosskart Xtrem Juniori võitis Martin Juga (A1M-X750) Ragnar Kaljuste (Speedcar Xtrem) ees.
Klassis TouringCar saavutas esikoha Stein Karu (Audi Coupe) lätlase Kristaps Grunte (BMW 120RX) ja Rauno Rappu (Lada 2106) ees. „Võistluse algus ei läinud kuigi hästi, autol oli tehnilisi probleeme, kuid nii poolfinaali kui finaaliga olen rahul,“ rääkis Karu.
Super1600 võitis Arvo Kask (Škoda Fabia), järgnesid Kevin Allik (Mitsubishi Colt) ja Indrek Ilves (VW Golf 2). „Terve nädalavahetuse murdsime pead amortisaatorite seadistamisega. Päris õiget seadistust ei leidnudki, tuleb veel tööd teha,“ sõnas Kask. „Finaali start aga õnnestus ja sõit kulges sujuvalt.“
Junior1600 finaali parim oli Marko Muru (Honda Civic) järgnesid Andreas Aulik (VW Golf 2) ja Robin Allik (Honda Civic).
SuperCari finaali võitis lätlane Edijs Oss (Škoda Fabia), teine oli Mart Tikkerbär (Mitsubishi Lancer Evo) ja kolmas Seido Nõmmküla (Peugeot 207). „Treeningul tulid ette mõned tehnilised viperused, kuid esimeseks eelsõiduks reede õhtul saime auto korda,“ rääkis Tikkerbär. „Teisel võistluspäeval oli kiirus hea ja võtsin autost kõik, mis võtta sai.“
Meistrivõistluste arvestusse mittekuuluvas Crosskart Xtrem Senior arvestuses (sõitjad alates 45. eluaastast) oli esikolmik Eero Nõgene (Speedcar Wonder), Vahur Veinberg ja Vahur Kupper (mõlemad Speedcar Xtrem).
Nädalavahetusel toimusid rahvaautospordi võistlused Võrumaal Missos ning Lääne-Virumaal Kehalas.
Võrumaal jätkus teise etapiga võistlussari Misso Karikas, kus sõidetakse võidu nii eraldistardist sprindis kui ühisstartidega krossis.
Sprindiklasside võitjad olid: Reno Kööts, Kristian Noorlind, Ruudi Reinumägi, Sander-Erik Tiits, Ragnar Soe, Marina Liira, Marko Järve ja Janek Peetsmann. Krossis saavutasid klassivõidu Tauri Tubli, Reno Kööts ja Sigmar Tammemägi.
MTÜ Rallirada korraldas Kehalas rahasprindivõistluse, mille klassivõitjad olid: Erki Auendorf, Aleksander Strelkov, Martin Tanning, Laur Johannes ja Lembit Nõlvak.
Eesti meistrivõistluste kõrval tegutsevad mitmed regionaalsed autospordisarjad, mis pakuvad taskukohast võistlemisvõimalust ennekõike kohalikele autospordisõpradele. Üks sellistest, Misso karikasari, käivitab 22. mail oma suvehooaja.
Misso karikasarja kõik etapid sõidetakse Misso rallikrossirajal Võrumaal ning kahel alal – eraldistardist sprint ning ühisstardist rahvakross. Üks osavõistlus peeti talvel, kokku tuleb minimaalselt neli, maksimaalselt kaheksa võidusõitu. Kuna rada on osaliselt kruusa-ja osaliselt asfaltkattega, peab hea tulemuse saavutamiseks oskama sõita mõlemal. Transponderitega ajavõtt tähendab reaalajas kättesaadavaid tulemusi.
„Erinevalt tänavaradadel toimuvatest rahvasprintidest ei ole meil nõutud auto liikluskindlustus ja läbitud tehnoülevaatus, sest kogu tegevus toimub kinnisel territooriumil,“ ütleb sarja sportliku poole eest vastutav Erko Sibul. „Muidugi peavad autod vastama ohutusnõuetele. Rahvakrossis sõidavad selle ala tehnilistele tingimustele vastavad ohutuspuuriga varustatud autod, milliseid saab kasutada ka teistes sarnastes võistlussarjades.“
Tänavusest aastast muudeti võrdsemate tingimuste loomiseks sprindi võistlusklasse. „Näiteks varasemas tagaveoliste klassis haarasid ülemvõimu BMW-del sõitjad, nüüd jaguneb klass mootori töömahu järgi ja oma võimalus on ka neil, kes ei sõida võimsa mootoriga BMW-ga,“ lisab Sibul.
Misso tehnikaspordikeskuse eestvedaja Armo Raag ütleb, et kaudselt on tänase karikasarja ajalugu pikem kui Misso raja oma. „Talvel lükkasime põllule raja lahti ja saigi võidu sõita. Eks sealt kõik algas,“ sõnab ta. „Võistlussari on kandnud aja jooksul erinevaid nimesid, Misso karika nime all sõidame eelmisest aastast.“
Raag lisab, et töö rajaga käib pidevalt. „Püüame rada hoida võimalikult universaalsena, et siin saaks pidada erinevate alade võistlusi ja sõita erineva tehnikaga. Oluline on ka, et rada oleks võidusõitjatele ja publikule ohutu, aga samas huvitav.“
Lisaks Misso karikasarjale toimuvad rajal tänavu veel veoautokrossi Balti karika- ja Eesti meistrivõistluste etapp, samuti rallikrossi Eesti meistrivõistluste etapp. „Nii auto- kui motokrossirada on treeninguteks avatud ja neid kasutatakse aktiivselt peaaegu igapäevaselt,“ ütleb Raag.
Eesti Autospordi Liidu rallikrossikomitee muutis viiruspiirangute tõttu rallikrossi Eesti meistrivõistluste kalendrit.
1. maile planeeritud treeningpäev lükati edasi 15. maile. Koht ei muutunud, 15. mail toimub treening LaitseRallyPark´is.
15. maile planeeritud Eesti meistrivõistluste esimese etapi uus aeg on 12. ja 13. juuni, koht ei muutunud – LaitseRallyPark. Laupäeval on kavas tehniline kontroll ja treeningsõidud ning võidusõit toimub pühapäeval.
“Kalendrimuudatused on alati keerulised, aga vahel vältimatud,” sõnas rallikrossikomitee juht Mati Kask. “Tuleb leida aeg, mis sobib kõigile ajaosalistele ning see ei ole sugugi kerge. Samas annab uus toimumisaeg juunis lootust, et saame lubada rajaäärde ka publiku, mais toimunuks võistlus ilma pealtvaatajateta.”
Eespool nimetatud kaks muudatust teiste rallikrossivõistluste toimumisaegu ja -kohti ei mõjuta.
Rallikrossi uus kalender:
15. mai – treeningpäev, LaitseRallyPark, Harjumaa
12.-13. juuni – 1. etapp, LaitseRallyPark, Harjumaa
26. juuni – 2. etapp, Misso rallikrossirada, Võrumaa
24. juuli – 3. etapp, Piiroja rallikrossirada, Jõgevamaa
7. august – 4. etapp, Vasalemma rallikrossirada, Harjumaa
11. september – 5. etapp, Kehala Ring, Lääne-Virumaa
25. september – 6. etapp, Kulbilohu rallikrossirada, Tartumaa
Rallikrossi Eesti meistrivõistluste osalejate arv kasvab hoogsalt ning on täiesti võimalik, et mõnel etapil osaleb tänavu sada võistlejat.
„Sõitjaid on tänavu kindlasti mullusest rohkem,“ ütleb Eesti Autospordi Liidu rallikrossi alakomitee juht Mati Kask. „Tänase info põhjal on autode klassides startimas 45 sõitja ringis ning krosskartidel ligikaudu 50. Mõnel võistlusel võib sada osalejat kokku tulla küll.“
Autode klassides kasvab osalejate arv teiste seas mõne Supercar-klassi sõitja võrra, kuid kõige rohkem lisandub krosskarte. „Sõitjad ütlevad, et mõõduka raha eest on võimalik saada väga võimas sõiduelamus. Krosskardi hind, selle ülalpidamiskulud ja auto kiirus on väga heas suhtes,“ valgustab Kask krosskartide populaarsuse tagamaid. „Nende maaletoojad on aktiivsed ja sõitjaid abistavad – see aitab kasvule vägagi kaasa.“
Lisaks Speedcari ja Semogi krosskartidele on tänavu oodata rajale ka LifeLive sõidukeid.
Krosskardid võistlevad tänavu kereautodest erinevas süsteemis, mis lisaks muule tähendab, et korraga on rajal rohkem võistlejaid. „Sõidud muutuvad pealtvaatajatele vaatemängulisemateks – eelsõitudes stardib korraga kuus, finaalis üheksa krosskarti,“ sõnab Kask. „Uus süsteem säästab aega: kuna sõitjaid on palju, siis vana korraldusega veniks võistluspäev liiga pikaks. Suureneb ka võrdsus, sest ükski sõitja ei stardi eelsõitudes kordagi samast stardireast.“
Lühidalt kokku võetuna pääsevad uue süsteemi järgi krosskartide eelsõitude seitse paremat otse A-finaali, järgmised seitse otse B-finaali jne kuni maksimaalselt üheksa osalejat stardib viimases finaalis. Iga finaali kaks paremat tõusevad järgmisse finaali, näiteks B-finaali kaks paremat pääsevad A-finaali. Nii on võimalik näiteks eelsõitude viimasel tõusta hea sooritusega erinevates finaalides kogu võistluse võitjaks.
Kereautodega võisteldakse samas süsteemis, milles varasematel aastatel. „Nii palju muutsime, et noored sõidavad eelsõitudes koos Super1600 klassiga.“
Rallikrossi Eesti meistrivõistluste kavva kuulub kuus etappi. Hooaeg algab 1. mail LaitseRallyPark´is treeningpäevaga, esimene etapp sõidetakse samuti seal. Kavas on veel võistlused Misso, Piiroja, Vasalemma, Kehala ja Kulbilohu radadel. „Üle pika aja toimuvad kõik meistrivõistluste osasõidud erinevatel radadel. Samuti on meie jaoks oluline lai võistlusgeograafia,“ lisab küsitletu.
Kõige suurema muutuse teeb suvel toimuvaks võistluseks läbi Piiroja rada Põltsamaa lähistel – 60 protsenti sellest asfalteeritakse. Tööde algus sõltub ilmadest, tõenäoliselt juhtub see mai esimeses pooles. Vasalemma raja üleujutusprobleemi lahendab rallikrossikomitee koostöös Päästeametiga. „Nemad aitavad nõu ja jõuga, toovad võimsad pumbad ja pool kilomeetrit voolikuid. Pumpame stardisirget uputava karjäärivee kraavidesse,“ sõnab alakomitee esimees. „Vasalemmast ei tahtnud me mingil juhul loobuda – see on ajalooga rada ja rahvale väga meeldib.“
Vasalemma rada on ka üks neist, kus keeruline ära hoida piletita pealtvaatajate sissepääs. „See ei ole tegelikult probleem. Mõni üksik tegelane ikka üritab kusagilt läbi võsa trügida, aga üldiselt rallikrossipublik hoolib sellest spordialast ja saab aru, et piletirahast sõltub samuti võistluste toimumine. Olen neile väga tänulik. Samuti tänan kõiki sponsoreid, kellest enamik jätkab rallikrossi toetamist keerulistele aegadele vaatamata.“
Rallikrossi Eesti meistrivõistlused:
15. mai – 1. etapp, LaitseRallyPark, Harjumaa
26. juuni – 2. etapp, Misso rallikrossirada, Võrumaa
24. juuli – 3. etapp, Piiroja rallikrossirada, Jõgevamaa
7. august – 4. etapp, Vasalemma rallikrossirada, Harjumaa
11. september – 5. etapp, Kehala Ring, Lääne-Virumaa
25. september – 6. etapp, Kulbilohu rallikrossirada, Tartumaa