SPORDIALAD | DISCIPLINES

mati kask

15. aprillil treeningpäevaga algavast rallikrossi Eesti meistrivõistluste hooajast kavatseb eelregistreerimise põhjal osa võtta ligikaudu sada võistlejat.

“Autode klassides on eelregistreerunuid 37, krosskart Xtreme-s 33, noori on krosskartidel osalemas eelinfo põhjal kuni kümme ja krosskart 650 on oodata seitset või kaheksat võistlejat. Tulemas on võistlejaid ka Lätist, Leedust ja Soomest,” sõnas EAL rallikrossikomitee esimees Mati Kask. “Tuleb muidugi silmas pidada, et tegemist on eelregistreerimisega, sõitjaid võib lisanduda veel ja samas ei pruugi kõik end praegu kirja pannud osaleda kõigil etappidel.”

Esmakordselt sõidetakse rallikrossi Eesti meistrivõistluste etapp Raassilla rajal. Uue raja avamine toimub 21. aprillil, rallikrossivõistlus peetakse 29. aprillil. Kuuest etapist koosnev sari jätkub varasemast tuttavatel Kulbilohu ja Misso radadel vastavalt 20. mail ja 3. juunil.

Kolmas osavõistlus peetakse Piiroja rajal 1. juulil, mis on selleks ajaks läbinud remondi. “Vahetame välja rajakatte. Piiroja jääb endiselt kruusarajaks, kuid uus kate tuleb varasemast vastupidavam,” sõnas Kask. 5. augustil jätkub rallikrossisari Kehalas ja viimane etapp toimub 9. septembril LaitseRallyPark´is.

“Kindlasti on tulemas põnev hooaeg,” sõnas komitee esimees. “Publikut ootame juba ka treeningpäevale 15. aprillil Raassillal, kus on võimalik näha uut rada, kohtuda sõitjatega ning heita pilk nende tehnikale.”

Kalender

15. aprill – Raassilla, treeningpäev

29. aprill – Raassilla, 1. etapp

20. mai – Kulbilohu, 2. etapp

3. juuni – Misso, 3. etapp

1. juuli – Piiroja, 4. etapp

5. august – Kehala, 5. etapp

9. september – LaitseRallyPark, 6. etapp

Rallikrossi Eesti meistrivõistluste avaetapile 12.–13. juunini LaitseRallyPark´is registreerus 72 sõitjat.

„Osalejaid on erakordselt palju. Lisaks eestlastele osalevad veel Läti, Leedu ja Soome võidusõitjad,“ rääkis Eesti Autospordi Liidu rallikrossikomitee juht Mati Kask. „Stardis on suurem osa mullustest Eesti meistritest, seejuures võistleb 2020. aasta Supercari Eesti meister Arvo Kask avaetapil Super1600 autol. Ilmselt kasvab järgmistel võistlustel osalejate arv veelgi, sest mitmed sõitjad ei saanud oma autot esimeseks etapiks valmis.“

Rallikrossi Eesti meistrivõistlused koosnevad kuuest osavõistlusest. Hooaeg jätkub pärast Laitse etappi 26. juunil Missos, 24. juulil võisteldakse Piirojal, 7. augustil Vasalemmas, 11. septembril Kehalas ja hooajale tõmmatakse joon alla 25. septembril Kulbilohus. „Üle pika aja toimuvad kõik etapid eri radadel ning kaetud on Eesti eri piirkonnad – võidu sõidetakse Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Eestis,“ sõnab Kask.

Krosskardid võistlevad tänavu kereautodest erinevas süsteemis, mis lisaks muule tähendab, et korraga on rajal rohkem võistlejaid. Sõidud muutuvad pealtvaatajatele vaatemängulisemateks – eelsõitudes stardib korraga kuus, finaalis üheksa krosskarti. Uue süsteemi järgi pääsevad krosskartide eelsõitude seitse paremat otse A-finaali, järgmised seitse otse B-finaali jne kuni maksimaalselt üheksa osalejat stardib viimases finaalis. Iga finaali kaks paremat tõusevad järgmisse finaali.

Kereautodega võisteldakse samas süsteemis, milles varasematel aastatel.

Eesti rallikrossil on uus koduleht aadressil estrx.eu, millelt külastajad leiavad võistluskalendri, uudised, fotogaleriid, ametlikud dokumendid ning võistlejad saavad selle lehe kaudu ka end Eesti meistrivõistluste etappidele registreerida.

Hooaja avaetapp LaitseRallyPark´is on jagatud kahele päevale, laupäeval, 12. juunil on kavas tehniline kontroll ja vabatreeninud ning pühapäeval, 13. juunil võistlussõidud. Eelsõitudega tehakse algust pühapäeval kell 10.15. Võistlusele on lubatud vastavalt kehtivatele viiruspiirangutele ka piiratud arv pealtvaatajaid. Alates poolfinaalidest algusega kell 15.30 näitab Delfi TV võistlust otseülekandena.

Rallikrossi Eesti meistrivõistlused:

12.–13. juuni – 1. etapp, LaitseRallyPark, Harjumaa

26. juuni – 2. etapp, Misso rallikrossirada, Võrumaa

24. juuli – 3. etapp, Piiroja rallikrossirada, Jõgevamaa

7. august- 4. etapp, Vasalemma rallikrossirada, Harjumaa

11. september – 5. etapp, Kehala Ring, Lääne-Virumaa

25. september – 6. etapp, Kulbilohu rallikrossirada, Tartumaa

Eesti rallikrossil on uus koduleht aadressil estrx.eu

Uuelt lehelt leiavad külastajad võistluskalendri, uudised, fotogaleriid, ametlikud dokumendid ning võistlejad saavad selle lehe kaudu ka Eesti meistrivõistluste etappidele registreeruda.

“Vana koduleht oli ajale jalgu jäänud ja selle uuendamine muutunud keerukaks,” rääkis Eesti Autospordi Liidu rallikrossikomitee esimees Mati Kask. “Uus leht on lihtsama ülesehitusega ja info paremini leitav. Võistlejate jaoks on oluline ka lihtsam ja selgem registreerumisvorm.”

Rallikrossi Eesti meistrivõistlused algavad 12. juunil LaitseRallyPark´is.

Rallikrossi Eesti meistrivõistluste hooaja avanud treeningpäeval LaitseRallyPark´is osales autodega 52 sõitjat, lisaks veel kümmekond võistlejat infotundides.

„Treeningpäev annab ka signaali hooaja kohta ja näha on osalejate kasvu. Kõige suurem kasv tuleb krosskartide klassis, aga kasvab ka Supercar-klassis osalejate arv,“ sõnas Eesti Autospordi Liidu rallikrossikomitee esimees Mati Kask. „Treeningpäev ongi hea võimalus katsetada uut tehnikat või talve jooksul täiustatud autosid. Ühtlasi annab komitee sõitjatele infot reeglimuudatuste ja muude oluliste uuenduste kohta.“

Supercar klassiga liitub näiteks Maiko Tamm, kes varem võistles Ladaga ja saavutas mullu sellega Lätis juunioride meistritiitli. „Sihid on kõrgemal kui Eesti ja Baltikumi võistlused, seepärast vahetasimegi autot ja masinaklassi,“ rääkis Mitsubishi Evoga võistlema hakkav Tamm. „Laitses oli alles teine kord autot testida, liigume samm-sammult. Olen väga tänulik perekonnale, meeskonnale, Ligur Racingule ja kogenud võidusõitjale Ivo Traubergsile abi eest.“

Valitsev Supercari Eesti meister Arvo Kask testis Laitses aga Super1600 klassi autot. „Saime auto valmis ja seepärast katsetame, võistelda kavatsen ikka Supercariga,“ sõnas ta. „Treeningpäev on väga hea algus hooajale, saab talvised muudatused järele proovida ja autot seadistada, samuti kontrollida muu varustuse valmisolekut.“

Super1600 klassi sõitja Kevin Allik oli talvel teinud tööd muuhulgas oma võistlusauto mootori ja käigukasti kallal. „Tunne on hea, auto töötab nagu peab,“ lisas Allik.

Rallikrossikomitees krosskarte esindav Raul Orav näeb nende populaarsuse kasvu taga väga head võimsuse, massi ja maksumuse suhet. „Rajal teevad krosskardid kõige kiiremat sõitu,“ ütleb ta. „Harrastajate seas on tekkinud oma sõpruskonnad, uusi sõitjaid on tulnud eri valdkondadest, on nii rallisõitjaid, motosportlasi, lihtsalt fänne.“

Rallikrossi Eesti meistrivõistluste osalejate arv kasvab hoogsalt ning on täiesti võimalik, et mõnel etapil osaleb tänavu sada võistlejat.

„Sõitjaid on tänavu kindlasti mullusest rohkem,“ ütleb Eesti Autospordi Liidu rallikrossi alakomitee juht Mati Kask. „Tänase info põhjal on autode klassides startimas 45 sõitja ringis ning krosskartidel ligikaudu 50. Mõnel võistlusel võib sada osalejat kokku tulla küll.“

Autode klassides kasvab osalejate arv teiste seas mõne Supercar-klassi sõitja võrra, kuid kõige rohkem lisandub krosskarte. „Sõitjad ütlevad, et mõõduka raha eest on võimalik saada väga võimas sõiduelamus. Krosskardi hind, selle ülalpidamiskulud ja auto kiirus on väga heas suhtes,“ valgustab Kask krosskartide populaarsuse tagamaid. „Nende maaletoojad on aktiivsed ja sõitjaid abistavad – see aitab kasvule vägagi kaasa.“

Lisaks Speedcari ja Semogi krosskartidele on tänavu oodata rajale ka LifeLive sõidukeid.

Krosskardid võistlevad tänavu kereautodest erinevas süsteemis, mis lisaks muule tähendab, et korraga on rajal rohkem võistlejaid. „Sõidud muutuvad pealtvaatajatele vaatemängulisemateks – eelsõitudes stardib korraga kuus, finaalis üheksa krosskarti,“ sõnab Kask. „Uus süsteem säästab aega: kuna sõitjaid on palju, siis vana korraldusega veniks võistluspäev liiga pikaks. Suureneb ka võrdsus, sest ükski sõitja ei stardi eelsõitudes kordagi samast stardireast.“

Lühidalt kokku võetuna pääsevad uue süsteemi järgi krosskartide eelsõitude seitse paremat otse A-finaali, järgmised seitse otse B-finaali jne kuni maksimaalselt üheksa osalejat stardib viimases finaalis. Iga finaali kaks paremat tõusevad järgmisse finaali, näiteks B-finaali kaks paremat pääsevad A-finaali. Nii on võimalik näiteks eelsõitude viimasel tõusta hea sooritusega erinevates finaalides kogu võistluse võitjaks.

Kereautodega võisteldakse samas süsteemis, milles varasematel aastatel. „Nii palju muutsime, et noored sõidavad eelsõitudes koos Super1600 klassiga.“

Rallikrossi Eesti meistrivõistluste kavva kuulub kuus etappi. Hooaeg algab 1. mail LaitseRallyPark´is treeningpäevaga, esimene etapp sõidetakse samuti seal. Kavas on veel võistlused Misso, Piiroja, Vasalemma, Kehala ja Kulbilohu radadel. „Üle pika aja toimuvad kõik meistrivõistluste osasõidud erinevatel radadel. Samuti on meie jaoks oluline lai võistlusgeograafia,“ lisab küsitletu.

Kõige suurema muutuse teeb suvel toimuvaks võistluseks läbi Piiroja rada Põltsamaa lähistel – 60 protsenti sellest asfalteeritakse. Tööde algus sõltub ilmadest, tõenäoliselt juhtub see mai esimeses pooles. Vasalemma raja üleujutusprobleemi lahendab rallikrossikomitee koostöös Päästeametiga. „Nemad aitavad nõu ja jõuga, toovad võimsad pumbad ja pool kilomeetrit voolikuid. Pumpame stardisirget uputava karjäärivee kraavidesse,“ sõnab alakomitee esimees. „Vasalemmast ei tahtnud me mingil juhul loobuda – see on ajalooga rada ja rahvale väga meeldib.“

Vasalemma rada on ka üks neist, kus keeruline ära hoida piletita pealtvaatajate sissepääs. „See ei ole tegelikult probleem. Mõni üksik tegelane ikka üritab kusagilt läbi võsa trügida, aga üldiselt rallikrossipublik hoolib sellest spordialast ja saab aru, et piletirahast sõltub samuti võistluste toimumine. Olen neile väga tänulik. Samuti tänan kõiki sponsoreid, kellest enamik jätkab rallikrossi toetamist keerulistele aegadele vaatamata.“

Rallikrossi Eesti meistrivõistlused:

15. mai – 1. etapp, LaitseRallyPark, Harjumaa

26. juuni – 2. etapp, Misso rallikrossirada, Võrumaa

24. juuli – 3. etapp, Piiroja rallikrossirada, Jõgevamaa

7. august – 4. etapp, Vasalemma rallikrossirada, Harjumaa

11. september – 5. etapp, Kehala Ring, Lääne-Virumaa

25. september – 6. etapp, Kulbilohu rallikrossirada, Tartumaa

Sulailm tõmbas joone alla jäärajasõidu Eesti karikavõistlustele, käesoleva nädala laupäevale planeeritud neljas etapp jääb ära ning parimad selgusid kolme etapi kokkuvõttes.

Kõigil kolmel etapil saavutasid omas klassis esikoha neli võidusõitjat: Marko Muru (klass 2wd sport), Rainer Umbleja (tagavedu kuni 2000 cm3), Johannes Kasemaa (krosskart 125 cm3) ja Rait Sööt (krosskart 650 cm3). Teistes klassides tulid karikavõitjateks Andri Kutsar (noored), Maria Roop (naised); Dauri Demant (esivedu), Jüri Hinsberg (tagavedu üle 2000 cm3), Raik-Karl Aarma (4wd), Kristo Saar (4wd mini), Siim Aas (4wd sport) ja Sten Oja (krosskart Xtreme).

Tähelepanuväärse saavutusega sai hakkama 17-aastane Marko Muru: täiseduga võit täiskasvanute 2wd sport klassis, teine koht noorteklassis ja viies esiveoliste tänavasõiduautodega sõitvate täiskasvanute konkurentsis.

Kui sportklassis sõitis Muru umbes 270 hobujõudu arendava võidusõidu Honda Civic Type R-iga, siis teistes klassides tillukese esimese põlvkonna Nissan Micraga, millel võimsust 60 hobujõu ringis. Sportklassides kasutatakse „piikrehve”, tänavasõiduautodel aga tänavasõidurehve.

„Nende kahe autoga tuli päris erinevalt sõita: Micraga otsida paremat pidamist ja voolida kurve, Type R-iga oli gaas pidevalt põhjas. Aeglasemad rajad sobisid paremini Micrale, kiiremad Type R-ile,” rääkis Muru. „Autode ja rehvide eripäradega tuli arvestada, aga ümberkohanemine ei olnud keeruline, tuli kuidagi loomulikult, tunnetuse pealt.”

Kui Civic Type R on võidusõidus tavaline, siis esimese põlvkonna Micra kuulub nii liikluses kui autospordis harulduste sekka. 1982. aastal esitletud mudel on vaid 3,7 meetrit pikk ja kaalub 750 kilogrammi. „Tegime selle isaga korda, mootor vajas remonti ja üht-teist veel. Väga hea auto on, kerge ja erksate reaktsioonidega,” lisas Muru.

Jäärajasõidu Eesti karikavõistlusi korraldava Eesti Autospordi Liidu rallikrossikomitee esimees Mati Kask ütles, et on väga rahul sarja toimumisega. „Sõitjatel oli autod väga hästi ettevalmistatud, tehnilistel põhjustel katkestamisi juhtus harva,” rääkis Kask. „Osalejad täitsid viiruspiiranguid – oli näha, et kõik mõistavad, et võistluste toimumise eeldus on vastutustundlik käitumine.”

Sarja esimene etapp toimus 7. veebruaril Korijärvel, teine ja kolmas 13. ja 14. veebruaril Võrtsjärvel erinevatel radadel.

Klasside esikolmikud:

Noored: 1. Andri Kutsar, 2. Marko Muru, 3. Kaarel Kutsar.

Naised: 1. Maria Roop, 2. Jaanika Torop, 3. Liis Talivere.

Esivedu: 1. Dauri Demant, 2. Andres Kutsar, 3. Tom Adamson.

Tagavedu kuni 2000 cm3: 1. Rainer Umbleja, 2. Mihkel Võsa, 3. Eke Nurm.

Tagavedu üle 2000 cm3: 1. Jüri Hinsberg, 2. Kristjan Vidder, 3. Mairo Kägu.

4WD: 1. Raik-Karl Aarma, 2. Riho Kens, 3. Indrek Paluteder.

4WD mini: 1. Kristo Saar, 2. Kristjan Kutsar, 3. Edgars Popovics.

2WD sport: 1. Marko Muru, 2. Erich Unt, 3. Kristjan Kutsar.

4WD sport: 1. Siim Aas, 2. Antti Kangro, 3. Ranno Bundsen.

Krosskart XTreme: 1. Sten Oja, 2. Janar Muttik, 3. Eero Nõgene.

Krosskart 125 cm3: 1. Johannes Kasemaa, 2. Georg Steve Supper.

Krosskart 650 cm3: 1. Rait Sööt, 2. Laur Langeproon, 3. Karl Martin Miliste.

Jäärasõidu Eesti karikavõistlused avanud võidusõidul Valgamaal Korijärvel osales 121 võistlejat.

Noorteklassis võitis Marten Saar (Volkswagen Golf II), teine oli Marko Muru (Nissan Micra) ja kolmas Andri Kutsar (Ford Fiesta). “See oli mulle kuues talvine võistlus. Eelmisel päeval startisin ka Otepää rahvasprindil,” rääkis 13-aastane Marten Saar. “Sõidurütmi leidsin jäärajal hästi, kuid mõnes kurvis oleksin võinud natuke rahulikumalt võtta, kaldusin trajektoorilt liiga välja.”

Kui noorte seas pidi Marko Muru leppima teise kohaga, siis täiskasvanute klassis 2WD-sport, kus sõidetakse piikrehvidega võidusõiduautodega, saavutas ta Honda Civic Type-R-iga esikoha.

Teiste klasside võitjad: Jaanika Torop (naised; VW Golf), Dauri Demant (esivedu; VW Golf), Rainer Umbleja (tagavedu kuni 2000 cm3; Toyota MR2), Jüri Hinsberg (tavavedu üle 2000 cm3; Toyota MR2), Kristo Saar (4WD mini; Subaru Justy), Raik-Karl Aarma (4wd, Mitsubishi Lancer Evo VI), Ranno Bundsen (4wd sport; Mitsubishi Lancer Evo), Johannes Kasemaa (krosskart 125 cm3), Rait Sööt (krosskart 650 cm3), Karl-Markus Sei (krosskart Xtrem; Speedcar Xtreme).

„Korraldusmeeskond tänab Korijärve ümbruse elanikke mõistva suhtumise ja kaasabi ees,” sõnas sarja läbiviiva Eesti Autospordi Liidu rallikrossikomitee esimees Mati Kask. „Eriti suur tänu Kuritse kinnistu peremehele Kaupo Kutsarile hoolduspargi ettevalmistamise eest.”

Jäärajasõidu karikavõistlused jätkuvad 13. veebruaril Võrtsjärvel.