marko muru Archives - Eesti Autospordi Liit

Marko Muru debüteeris nädalavahetusel rallikrossi elektriautode FIA RX2e sarjas ja jäi oma kiiruse ning saadud kogemusega väga rahule.

Muru jäi Rootsis Höljesi rajal sõidetud etapil napilt finaalist välja, lõpetades oma poolfinaali neljanda kohaga. Finaali pääses kummagi poolfinaali kolm paremat. Muru koht etapi kokkuvõttes oli seitsmes.

“Juba treeningsõidus sain kindluse, et kiirus on olemas,” rääkis Muru. Kvalifikatsioonis sai Muru kümne osaleja seas viienda aja. “Eksisin push to pass nupu kasutamisel ja tegelikult oleks saanud olla aeg parem.”

Esimesel päeval kuiva ilmaga sõidetud eelsõitudes oli Muru esimeses neljas ja kahes järgmises viies. “Tuli startida välimisest reast ja sealt oli üsna keeruline ettepoole tõusta. Küll aga olid ringiajad samal tasemel kogenud sõitjatega.”

Ööl vastu teist päeva sadas vihma ning see nõudis auto ümberseadistamist ning kohanemist. “QEV tiimi insenerid on kogenud ja seadistus saadi hästi paika. Samuti saavutasin sõidutunnetuse, ehkki kuival rajal tundsin end paremini. Kokkuvõttes olen rahul: kiirus oli olemas ja sain juurde väärtuslikke kogemusi.”

Muru stardib RX2e sarja Belgia etapil 5.-6. augustini Belgias.

Eestlastest osales Höljesis Euroopa meistrivõistluste klassis Euro RX3 Siim Saluri, kes sai 12. koha.

Marko Muru võistleb RX2e sarjas ka augustis Belgias. Foto: Qnigan

Rallikrossi Eesti meister ja Läti-Leedu meistrisarja võitja Marko Muru stardib nädalavahetusel Rootsis rallikrossi Euroopa ja maailmameistrivõistluste etapiga koos peetaval FIA RX2e sarja võistlusel.

19aastane Muru testis elektrilist rallikrossiautot Hispaanias. “Sisepõlemismootoriga autoga sõitmisega võrreldes on peamine erinevus koheselt saada olev pöördemoment, mootoripööretele mõtlema ei pea,” rääkis Muru. “Eks alguses oli imelik ka see, et auto on kohapeal hääletu, kui aga läheb kiireks sõiduks, pole see nii vaikne midagi.”

Muru rääkis, et olulist rolli aeglustustel mängib pidurdusenergia kasutamine aku laadimiseks. “Regeneratiivse pidurduse intensiivsust saab reguleerida ja seda ka esi- ja tagarattaid vedava mootori vahel erinevalt. Sisuliselt nagu piduribalansi seadistamine sisepõlemismootoriga autol, aga teisel viisil.”

Samuti on seadistatav stardivõimsus vastavalt raja haardumisele. RX2e autodel on ka push to pass nupp (nn möödasõidunupp), mille vajutamine annab lühikeseseks ajaks 70 kW (95 hj) lisavõimsust. Nelikveolise auto võimsus on 270 kW (367 hj) ja maksimaalne pöördemoment 510 Nm.

“Autot olen proovinud ainult testil, Höljesi rajal tuleb esimene sõit võistlusolukorras. Kindlasti on palju uut õppida. Rada on mulle siiski varasemast tuttav ja sobib minu sõidustiiliga suurepäraselt, ütleksin, et minu lemmikrada,” rääkis Muru.

Lisaks Rootsi etapile osaleb Marko Muru Soome tiimi SET Promotion värvides ka Belgias 5.-6. augustini toimuval võistlusel.

1.-2. juulini Höljesis toimuvale EM-etapile on eestlastest registreerunud Siim Saluri klassis EuroRX3.

RX2e autod startimas eelmisel etapil Norras. Foto: SET Promotion

Rallikrossi Eesti meistrivõistluste avaetapil Raassilla uuel rajal osales 68 võistlejat.

Kõige võimsamate autode klassis SuperCar saavutas esikoha möödunud nädalavahetusel rallikrossi tugeva RallyX Nordic võistlussarja etapil teise koha saanud Maiko Tamm (Ford Fiesta). “Tulin peamiselt eesmärgiga treenida, soovisin harjutada starte ja kontrollida ka auto üle,” rääkis Tamm. “Sõidud olid üldjoontes päris lihtsad, tuli teha korralik start ja edasi sõita kindlalt ning puhtalt.”

Tamme hooaeg jätkubki 6. ja 7. mail Rootsis, kus Tierp Arenal sõidetakse Nordicu kolmas ja neljas etapp. Raassillal said klassis teise ja kolmanda koha lätlased, vastavalt Edijs Ošs (Škoda Fabia) ja Janis Vegeris (Citroën DS3).

Osavõturohkeimas (11) autode klassis TouringCar võitis Marko Muru, järgnesid Andreas Aruaas ja Siim Sündema (kõik Ford Fiesta). Tavaliselt esiveoliste autodega võistlev Muru mainis, et tagaveolisega tuleb olla agressiivsem. “Kõige keerulisemad olid stardid, aga alates poolfinaalidest sain tunde kätte.”

Esiveoliste klassis Super1600 saavutas esikoha leedulane Rytis Rutkauskas (Audi A1), teine oli Andreas Aulik (Volkswagen Golf) ja kolmas Sergei Bronski (Renault Clio). “Kuna tegemist oli esimese sõiduga hooajal, siis alguses oli raske leida tempot ja enesekindlust, aga päeva lõpuks olid mõlemad olemas,” rääkis Aulik.

Junior1600 klassis oli võidukas Albert Pärtelson (Honda Civic), järgnesid Laur Johannes (Lada Kalina) ja Albert Ako Kokk (Honda Civic). “Esimene eelsõit ei läinud hästi, kaasvõistleja tegi spinni, pidin kõrvalt mööda minema ja tuli klassi kolmas aeg. Teine ja kolmas eelsõit läksid hästi. Finaalis start õnnestus, leidsin oma tempo, sain hea hoo sisse ja võitsin.”

Kõige osavõturohkeimas Crosskart Xtrem (22) klassis oli esikolmik Sten Oja (P-Tech Xtreme), Keivo Kõiv (P-Tech) ja Marko Ringenberg (Speedcar Wonder). Eestis valmistatava krosskardi P-Tech arendamises kaasa lööv Oja mainis, et päev oli keeruline. “Startidega oli mul probleeme. Kui krossis stardist minema ei saa, siis on kontakte ja pusimist omajagu. Aga lõpp hea, kõik hea.”

Noorte krosskardiklassi Crosskart125 esimene oli Armin Raag, teise koha sai Indrek Siimenson ja kolmanda Jürgen Laansoo (kõik CK125). “Hommikul trennis oli tunne hea, kuid esimeses eelsõidus juhtus äpardus. Seadistasime karti, arvasime, et sai hea, aga ikkagi ei toiminud nii nagu soovisime. Teine ja kolmas eelsõit sujusid hästi, kuid enne finaali oli närv sees. Finaali start ei olnud kõige parem, konkurent pääses ette, kuid neljandas kurvis sain temast mööda ja sõitsin enda sõitu lõpuni,” lausus Raag.

Crosskart650 oli parim Karl Martin Miliste, järgnesid Rait Sööt ja Laur Langeproon (kõik CK650). “Raassillal on meie klassis üldiselt nii, et kui esimesest kurvist esimesena väljud, siis on üsna suur tõenäosus, et ka esimese koha peal lõpetad,” rääkis Miliste. “Mõnes kurvis olin natuke ebakindel, aga üldiselt olen sõiduga rahul.”

Rallikrossi Eesti meistrivõistlused jätkuvad 20. mail Kulbilohu rajal.

Laupäeval, 29. aprillil Raassilla uuel rajal toimuvale rallikrossi Eesti meistrivõistluste etapile on oodata SuperCar-klassis kohalikele võistlejatele täiendust välismaalt, mõnigi tuttav sõitja toob rajale uue auto, rajale on oodata mitut uut sõitjat ja mõnigi pausi teinu naaseb rajale.

SuperCar-klassis tulevad eestlastele konkurentsi pakkuma Läti-Leedu sarja võitnud lätlane Edijs Ošs (Škoda Fabia), soomlane Anssi Hyttinen (Volvo S40) ja lätlane Janis Vegeris (Citroen DS3). “Kohalikku sarja sõitvad eestlased on samuti rivis, nii et kindlasti tuleb põnev võistlus,” sõnas EAL rallikrossikomitee esimees Mati Kask.

Super1600 klassi on edasi liikunud mullune juunioride Eesti meister Robin Allik (Honda Civic). “Robin Allik võistleb varem Marko Murule kuulunud autoga, samaga, mille Marko tuli möödunud aastal Super1600 klassis Eesti meistriks.”

Aprilli keskel toimunud treeningpäeval uue ja varasemast võimsama autoga esimese testi teinud Allik märkis toona, et juba paari ringiga olid ajad samad, mis eelmise autoga. “Aga uue auto piirideni jõudmiseks tuleb veel pikk maa minna,“ lisas ta.

Kask lisas, et eelmise aasta Super1600 meister Marko Muru võistleb tänavu TouringCaris, tuues rajale Ford Fiesta. “Pärast võistluspausi on selles klassis rajale oodata ka Margo Soometsa,” sõnas Kask.

Väga konkurentsitihedas Crosskart Xtreme klassis võistleb tänavu teiste seas autoralli möödunud aasta Eesti meistrivõistluste absoluutarvestuse ja EMV2 klassi hõbemedaliomanik Priit Koik. „Plaan on proovida rallist erinevat ala,“ rääkis Koik treeningpäeval. „Nii et miks mitte rallikross ja seda just krosskartide arvestuses. Need tunduvad ägedad ja särtsakad. Ma ei ole kunagi ühisstardist alal võistelnud, eks seegi ole uus ja huvitav, aga kindlasti ka keeruline.“

Kask tõi välja, et uusi sõitjaid on teisigi ning kindlasti on huvitavaid sõite oodata ka Crosskart 125 ja 650 klassis.

Võistlussõidud algavad Raassillal laupäeval kell 10.10. “Põnevust jagub terveks päevaks. Kui mõnele fännile tundub, et päris alguseks kohale ei jõua, siis katki pole midagi. Kui keskpäevaks tulla, siis kolmas eelsõitude voor, poolfinaalid ja finaalid kindlasti nägemata ei jää,” rääkis alakomitee esimees. “Laupäevane võistlus on esimene rallikross Raassilla uuel rajal ja võib päris kindel olla, et põnevust jagub.”

Jäärajasõidu Soome meistrivõistlustel osalenud Marko Muru ütleb, et seal kogetud piikrehvidega ühisstardist sõidud andsid väärt kogemuse.

“Kindlasti ei jäänud see hooaeg Soome jäärajal mulle viimaseks. Järgmisel talvel oleme juba tugevamini tagasi ja ehk õnnestub kätt proovida ka Rootsi meistrivõistlustel,” rääkis ta. “Kogemus oli suurepärane. Tuli osata leida õige trajektoor, õiged möödumiskohad, kohati sõita täiesti pimesi, sest konkurentide lumetolm oli nagu valge sein ees. Eriti keeruliseks muutus olukord madala päikesega.”

Eriline kogemus oli ka “poltpiikidega” sõitmine, need on mustrita rehvid, millel libisemise vältimiseks keeratud poldid läbi rehvipõhimiku. “Ega neid Rootsis valmistatavaid rehve peale Rootsi ja Soome kusagil mujal kasutata. Jääl on nendega pidamine väga hea, kui aga sattuda lumisele osale, kaob pidamine kohe, sest muster ju puudub,” rääkis ta.

Läinud nädalavahetusel Rootsis Morjärvel peetud Soome meistrivõistluste teisel ja kolmandal etapil läkski Murul kõige paremini “poltpiikide” klassis, kus ta sai teise osavõistluse A-finaalis viienda koha.

“Otsisime rehve enne võistlust tikutulega taga, lõpuks õnnestus Soomest leida komplekt kasutatuid. Eelsõit algas vägagi hästi, sain stardist minema neljandal kohal ning ringi lõpus õnnestus koha võrra tõusta. Ülimalt kõva pidamine sobis nii mulle kui ka autole, lõpetasin sõidu kolmandal kohal, mis tagas pääsu otse A-finaali. Kahjuks polnud aga lõbu pikalt, sest boksi tagasi sõites tundsin, kuidas üks esirehv oli tühjaks läinud. Avastasime, et rehvi vana karkass ei pidanud lihtsalt valule vastu.

A-finaaliks panime ette tagasillal kasutamiseks mõeldud rehvid ja pidamine polnud enam päris see, mis enne. Hiljem sõitu analüüsides selgus, et õiged rehvid olid ringi peale pea kaks sekundit kiiremad ehk võistlesin taas konkurentidest oluliselt aeglasemate rehvidega.”

Kolmandal etapil otsustas Muru tavapiikide klassis mitte sõita ning keskendus “poltpiikide” sõidule. “Eelsõit algas lootustandvalt, avaringi lõpus olin neljandal positsioonil. Viimases kurvis proovisin kohta veel parandada, aga kahjuks tabasin jäätunud valli ning eelsõit tuli katkestada. Kuna sõitude vahel polnud palju aega, siis B-finaaliks ei olnud enam võimalik üle katuse käinud autot korda teha ja sellega ka võistlus lõppes.”

Soome meistrivõistluste klassis Super Saloon sai Honda Civicuga võistelnud Muru poltpiikide arvestuses kaheksanda ja tavapiikide arvestuses 17. koha.

Rallikrossi Eesti meistrivõistluste teine etapp sõideti Misso rajal Võrumaal.

Osavõturohkeimas (32 võistlejat) Crosskart Xtrem klassis saavutas esikoha soomlane Pasi Penttinen, järgnesid Sten Oja ja Eero Nõgene (kõik Speedcar Wonder). „Finaali stardis andsin endast parima ja hoidsin Pasil pinge peal, kuid tema stardikiirendus oli parem,“ rääkis Oja. „Viimasel ringil läks Pasi „jokkerisse“ ning sihiga kohta parandada, sõitsin eelviimasesse kurvi liiga suure hooga. Tundsin, kuidas auto hakkab spinni minema, vahetasin käigu alla ja tegin n-ö täistiiru peale. See manööver kahjustas paraku sidurit ning olen rahul, et katkise autoga teisel kohal finišisse jõudsin.“

Crosskart Xtrem Juniori võitis Martin Juga (A1M-X750) Ragnar Kaljuste (Speedcar Xtrem) ees.

Klassis TouringCar saavutas esikoha Stein Karu (Audi Coupe) lätlase Kristaps Grunte (BMW 120RX) ja Rauno Rappu (Lada 2106) ees. „Võistluse algus ei läinud kuigi hästi, autol oli tehnilisi probleeme, kuid nii poolfinaali kui finaaliga olen rahul,“ rääkis Karu.

Super1600 võitis Arvo Kask (Škoda Fabia), järgnesid Kevin Allik (Mitsubishi Colt) ja Indrek Ilves (VW Golf 2). „Terve nädalavahetuse murdsime pead amortisaatorite seadistamisega. Päris õiget seadistust ei leidnudki, tuleb veel tööd teha,“ sõnas Kask. „Finaali start aga õnnestus ja sõit kulges sujuvalt.“

Junior1600 finaali parim oli Marko Muru (Honda Civic) järgnesid Andreas Aulik (VW Golf 2) ja Robin Allik (Honda Civic).

SuperCari finaali võitis lätlane Edijs Oss (Škoda Fabia), teine oli Mart Tikkerbär (Mitsubishi Lancer Evo) ja kolmas Seido Nõmmküla (Peugeot 207). „Treeningul tulid ette mõned tehnilised viperused, kuid esimeseks eelsõiduks reede õhtul saime auto korda,“ rääkis Tikkerbär. „Teisel võistluspäeval oli kiirus hea ja võtsin autost kõik, mis võtta sai.“

Meistrivõistluste arvestusse mittekuuluvas Crosskart Xtrem Senior arvestuses (sõitjad alates 45. eluaastast) oli esikolmik Eero Nõgene (Speedcar Wonder), Vahur Veinberg ja Vahur Kupper (mõlemad Speedcar Xtrem).

Sulailm tõmbas joone alla jäärajasõidu Eesti karikavõistlustele, käesoleva nädala laupäevale planeeritud neljas etapp jääb ära ning parimad selgusid kolme etapi kokkuvõttes.

Kõigil kolmel etapil saavutasid omas klassis esikoha neli võidusõitjat: Marko Muru (klass 2wd sport), Rainer Umbleja (tagavedu kuni 2000 cm3), Johannes Kasemaa (krosskart 125 cm3) ja Rait Sööt (krosskart 650 cm3). Teistes klassides tulid karikavõitjateks Andri Kutsar (noored), Maria Roop (naised); Dauri Demant (esivedu), Jüri Hinsberg (tagavedu üle 2000 cm3), Raik-Karl Aarma (4wd), Kristo Saar (4wd mini), Siim Aas (4wd sport) ja Sten Oja (krosskart Xtreme).

Tähelepanuväärse saavutusega sai hakkama 17-aastane Marko Muru: täiseduga võit täiskasvanute 2wd sport klassis, teine koht noorteklassis ja viies esiveoliste tänavasõiduautodega sõitvate täiskasvanute konkurentsis.

Kui sportklassis sõitis Muru umbes 270 hobujõudu arendava võidusõidu Honda Civic Type R-iga, siis teistes klassides tillukese esimese põlvkonna Nissan Micraga, millel võimsust 60 hobujõu ringis. Sportklassides kasutatakse „piikrehve”, tänavasõiduautodel aga tänavasõidurehve.

„Nende kahe autoga tuli päris erinevalt sõita: Micraga otsida paremat pidamist ja voolida kurve, Type R-iga oli gaas pidevalt põhjas. Aeglasemad rajad sobisid paremini Micrale, kiiremad Type R-ile,” rääkis Muru. „Autode ja rehvide eripäradega tuli arvestada, aga ümberkohanemine ei olnud keeruline, tuli kuidagi loomulikult, tunnetuse pealt.”

Kui Civic Type R on võidusõidus tavaline, siis esimese põlvkonna Micra kuulub nii liikluses kui autospordis harulduste sekka. 1982. aastal esitletud mudel on vaid 3,7 meetrit pikk ja kaalub 750 kilogrammi. „Tegime selle isaga korda, mootor vajas remonti ja üht-teist veel. Väga hea auto on, kerge ja erksate reaktsioonidega,” lisas Muru.

Jäärajasõidu Eesti karikavõistlusi korraldava Eesti Autospordi Liidu rallikrossikomitee esimees Mati Kask ütles, et on väga rahul sarja toimumisega. „Sõitjatel oli autod väga hästi ettevalmistatud, tehnilistel põhjustel katkestamisi juhtus harva,” rääkis Kask. „Osalejad täitsid viiruspiiranguid – oli näha, et kõik mõistavad, et võistluste toimumise eeldus on vastutustundlik käitumine.”

Sarja esimene etapp toimus 7. veebruaril Korijärvel, teine ja kolmas 13. ja 14. veebruaril Võrtsjärvel erinevatel radadel.

Klasside esikolmikud:

Noored: 1. Andri Kutsar, 2. Marko Muru, 3. Kaarel Kutsar.

Naised: 1. Maria Roop, 2. Jaanika Torop, 3. Liis Talivere.

Esivedu: 1. Dauri Demant, 2. Andres Kutsar, 3. Tom Adamson.

Tagavedu kuni 2000 cm3: 1. Rainer Umbleja, 2. Mihkel Võsa, 3. Eke Nurm.

Tagavedu üle 2000 cm3: 1. Jüri Hinsberg, 2. Kristjan Vidder, 3. Mairo Kägu.

4WD: 1. Raik-Karl Aarma, 2. Riho Kens, 3. Indrek Paluteder.

4WD mini: 1. Kristo Saar, 2. Kristjan Kutsar, 3. Edgars Popovics.

2WD sport: 1. Marko Muru, 2. Erich Unt, 3. Kristjan Kutsar.

4WD sport: 1. Siim Aas, 2. Antti Kangro, 3. Ranno Bundsen.

Krosskart XTreme: 1. Sten Oja, 2. Janar Muttik, 3. Eero Nõgene.

Krosskart 125 cm3: 1. Johannes Kasemaa, 2. Georg Steve Supper.

Krosskart 650 cm3: 1. Rait Sööt, 2. Laur Langeproon, 3. Karl Martin Miliste.

marko muru

Eesti Autospordi Liit

Olulised lingid

Olulised lehed

Jälgi Eesti Autospordi Liitu ka: