marko muru

Jäärajasõidu Soome meistrivõistlustel osalenud Marko Muru ütleb, et seal kogetud piikrehvidega ühisstardist sõidud andsid väärt kogemuse.

“Kindlasti ei jäänud see hooaeg Soome jäärajal mulle viimaseks. Järgmisel talvel oleme juba tugevamini tagasi ja ehk õnnestub kätt proovida ka Rootsi meistrivõistlustel,” rääkis ta. “Kogemus oli suurepärane. Tuli osata leida õige trajektoor, õiged möödumiskohad, kohati sõita täiesti pimesi, sest konkurentide lumetolm oli nagu valge sein ees. Eriti keeruliseks muutus olukord madala päikesega.”

Eriline kogemus oli ka “poltpiikidega” sõitmine, need on mustrita rehvid, millel libisemise vältimiseks keeratud poldid läbi rehvipõhimiku. “Ega neid Rootsis valmistatavaid rehve peale Rootsi ja Soome kusagil mujal kasutata. Jääl on nendega pidamine väga hea, kui aga sattuda lumisele osale, kaob pidamine kohe, sest muster ju puudub,” rääkis ta.

Läinud nädalavahetusel Rootsis Morjärvel peetud Soome meistrivõistluste teisel ja kolmandal etapil läkski Murul kõige paremini “poltpiikide” klassis, kus ta sai teise osavõistluse A-finaalis viienda koha.

“Otsisime rehve enne võistlust tikutulega taga, lõpuks õnnestus Soomest leida komplekt kasutatuid. Eelsõit algas vägagi hästi, sain stardist minema neljandal kohal ning ringi lõpus õnnestus koha võrra tõusta. Ülimalt kõva pidamine sobis nii mulle kui ka autole, lõpetasin sõidu kolmandal kohal, mis tagas pääsu otse A-finaali. Kahjuks polnud aga lõbu pikalt, sest boksi tagasi sõites tundsin, kuidas üks esirehv oli tühjaks läinud. Avastasime, et rehvi vana karkass ei pidanud lihtsalt valule vastu.

A-finaaliks panime ette tagasillal kasutamiseks mõeldud rehvid ja pidamine polnud enam päris see, mis enne. Hiljem sõitu analüüsides selgus, et õiged rehvid olid ringi peale pea kaks sekundit kiiremad ehk võistlesin taas konkurentidest oluliselt aeglasemate rehvidega.”

Kolmandal etapil otsustas Muru tavapiikide klassis mitte sõita ning keskendus “poltpiikide” sõidule. “Eelsõit algas lootustandvalt, avaringi lõpus olin neljandal positsioonil. Viimases kurvis proovisin kohta veel parandada, aga kahjuks tabasin jäätunud valli ning eelsõit tuli katkestada. Kuna sõitude vahel polnud palju aega, siis B-finaaliks ei olnud enam võimalik üle katuse käinud autot korda teha ja sellega ka võistlus lõppes.”

Soome meistrivõistluste klassis Super Saloon sai Honda Civicuga võistelnud Muru poltpiikide arvestuses kaheksanda ja tavapiikide arvestuses 17. koha.

Rallikrossi Eesti meistrivõistluste teine etapp sõideti Misso rajal Võrumaal.

Osavõturohkeimas (32 võistlejat) Crosskart Xtrem klassis saavutas esikoha soomlane Pasi Penttinen, järgnesid Sten Oja ja Eero Nõgene (kõik Speedcar Wonder). „Finaali stardis andsin endast parima ja hoidsin Pasil pinge peal, kuid tema stardikiirendus oli parem,“ rääkis Oja. „Viimasel ringil läks Pasi „jokkerisse“ ning sihiga kohta parandada, sõitsin eelviimasesse kurvi liiga suure hooga. Tundsin, kuidas auto hakkab spinni minema, vahetasin käigu alla ja tegin n-ö täistiiru peale. See manööver kahjustas paraku sidurit ning olen rahul, et katkise autoga teisel kohal finišisse jõudsin.“

Crosskart Xtrem Juniori võitis Martin Juga (A1M-X750) Ragnar Kaljuste (Speedcar Xtrem) ees.

Klassis TouringCar saavutas esikoha Stein Karu (Audi Coupe) lätlase Kristaps Grunte (BMW 120RX) ja Rauno Rappu (Lada 2106) ees. „Võistluse algus ei läinud kuigi hästi, autol oli tehnilisi probleeme, kuid nii poolfinaali kui finaaliga olen rahul,“ rääkis Karu.

Super1600 võitis Arvo Kask (Škoda Fabia), järgnesid Kevin Allik (Mitsubishi Colt) ja Indrek Ilves (VW Golf 2). „Terve nädalavahetuse murdsime pead amortisaatorite seadistamisega. Päris õiget seadistust ei leidnudki, tuleb veel tööd teha,“ sõnas Kask. „Finaali start aga õnnestus ja sõit kulges sujuvalt.“

Junior1600 finaali parim oli Marko Muru (Honda Civic) järgnesid Andreas Aulik (VW Golf 2) ja Robin Allik (Honda Civic).

SuperCari finaali võitis lätlane Edijs Oss (Škoda Fabia), teine oli Mart Tikkerbär (Mitsubishi Lancer Evo) ja kolmas Seido Nõmmküla (Peugeot 207). „Treeningul tulid ette mõned tehnilised viperused, kuid esimeseks eelsõiduks reede õhtul saime auto korda,“ rääkis Tikkerbär. „Teisel võistluspäeval oli kiirus hea ja võtsin autost kõik, mis võtta sai.“

Meistrivõistluste arvestusse mittekuuluvas Crosskart Xtrem Senior arvestuses (sõitjad alates 45. eluaastast) oli esikolmik Eero Nõgene (Speedcar Wonder), Vahur Veinberg  ja Vahur Kupper (mõlemad Speedcar Xtrem).

Sulailm tõmbas joone alla jäärajasõidu Eesti karikavõistlustele, käesoleva nädala laupäevale planeeritud neljas etapp jääb ära ning parimad selgusid kolme etapi kokkuvõttes.

Kõigil kolmel etapil saavutasid omas klassis esikoha neli võidusõitjat: Marko Muru (klass 2wd sport), Rainer Umbleja (tagavedu kuni 2000 cm3), Johannes Kasemaa (krosskart 125 cm3) ja Rait Sööt (krosskart 650 cm3). Teistes klassides tulid karikavõitjateks Andri Kutsar (noored), Maria Roop (naised); Dauri Demant (esivedu), Jüri Hinsberg (tagavedu üle 2000 cm3), Raik-Karl Aarma (4wd), Kristo Saar (4wd mini), Siim Aas (4wd sport) ja Sten Oja (krosskart Xtreme).

Tähelepanuväärse saavutusega sai hakkama 17-aastane Marko Muru: täiseduga võit täiskasvanute 2wd sport klassis, teine koht noorteklassis ja viies esiveoliste tänavasõiduautodega sõitvate täiskasvanute konkurentsis.

Kui sportklassis sõitis Muru umbes 270 hobujõudu arendava võidusõidu Honda Civic Type R-iga, siis teistes klassides tillukese esimese põlvkonna Nissan Micraga, millel võimsust 60 hobujõu ringis. Sportklassides kasutatakse „piikrehve”, tänavasõiduautodel aga tänavasõidurehve.

„Nende kahe autoga tuli päris erinevalt sõita: Micraga otsida paremat pidamist ja voolida kurve, Type R-iga oli gaas pidevalt põhjas. Aeglasemad rajad sobisid paremini Micrale, kiiremad Type R-ile,” rääkis Muru. „Autode ja rehvide eripäradega tuli arvestada, aga ümberkohanemine ei olnud keeruline, tuli kuidagi loomulikult, tunnetuse pealt.”

Kui Civic Type R on võidusõidus tavaline, siis esimese põlvkonna Micra kuulub nii liikluses kui autospordis harulduste sekka. 1982. aastal esitletud mudel on vaid 3,7 meetrit pikk ja kaalub 750 kilogrammi. „Tegime selle isaga korda, mootor vajas remonti ja üht-teist veel. Väga hea auto on, kerge ja erksate reaktsioonidega,” lisas Muru.

Jäärajasõidu Eesti karikavõistlusi korraldava Eesti Autospordi Liidu rallikrossikomitee esimees Mati Kask ütles, et on väga rahul sarja toimumisega. „Sõitjatel oli autod väga hästi ettevalmistatud, tehnilistel põhjustel katkestamisi juhtus harva,” rääkis Kask. „Osalejad täitsid viiruspiiranguid – oli näha, et kõik mõistavad, et võistluste toimumise eeldus on vastutustundlik käitumine.”

Sarja esimene etapp toimus 7. veebruaril Korijärvel, teine ja kolmas 13. ja 14. veebruaril Võrtsjärvel erinevatel radadel.

Klasside esikolmikud:

Noored: 1. Andri Kutsar, 2. Marko Muru, 3. Kaarel Kutsar.

Naised: 1. Maria Roop, 2. Jaanika Torop, 3. Liis Talivere.

Esivedu: 1. Dauri Demant, 2. Andres Kutsar, 3. Tom Adamson.

Tagavedu kuni 2000 cm3: 1. Rainer Umbleja, 2. Mihkel Võsa, 3. Eke Nurm.

Tagavedu üle 2000 cm3: 1. Jüri Hinsberg, 2. Kristjan Vidder, 3. Mairo Kägu.

4WD: 1. Raik-Karl Aarma, 2. Riho Kens, 3. Indrek Paluteder.

4WD mini: 1. Kristo Saar, 2. Kristjan Kutsar, 3. Edgars Popovics.

2WD sport: 1. Marko Muru, 2. Erich Unt, 3. Kristjan Kutsar.

4WD sport: 1. Siim Aas, 2. Antti Kangro, 3. Ranno Bundsen.

Krosskart XTreme: 1. Sten Oja, 2. Janar Muttik, 3. Eero Nõgene.

Krosskart 125 cm3: 1. Johannes Kasemaa, 2. Georg Steve Supper.

Krosskart 650 cm3: 1. Rait Sööt, 2. Laur Langeproon, 3. Karl Martin Miliste.