markko märtin

25. aprillil esilinastus kinos Cinamon T1-s film „Kurvilise tee legendid“, mis toob ekraanile põneva ja emotsionaalse loo Eesti autoralli ühest kuldsemast kümnendist, 80ndatest, kui N.Liidu koondis koosnes peamiselt Eesti rallisõitjatest.

Filmis on paarkümmend tegelast, kes tollal ise maailma ralliradadel kihutasid või mehaanikutena kaasas käisid, kuid nende kõrval näeb kinolinal ka selle sajandi maailma tippsõitjaid, esimese eestlasena WRC-etapi võitnud Markko Märtinit ja autoralli maailmameistrit Ott Tänakut.

80ndate rallilegendide jaoks oli mõnes maailma tipptiimis sõitmine raudse eesriide tõttu kättesaamatu unistus. Kui aga vaadata laiemat pilti, siis on need mehed omamoodi teerajajad ka Märtinile ja Tänakule.

Markko Märtin ütleb, et oluline on periood Eesti autospordiajaloost jäädvustada. Foto: Sterotek Film

Märtini arvates on oluline teha film Eesti autospordiajaloost ja kunagisi legende mäletada. „Kindlasti tuleks see periood ajaloo jaoks jäädvustada. Olgem ausad, seda oli ka viimane aeg teha, sest praegu on suur osa nendest inimestest veel meie hulgas,“ ütles Märtin.

N. Liidu koondises sõideti tollal Leedus toodetud ralliautodega Lada VFTS, nende hiilgeaeg oli enne Ott Tänaku sündi. Kuid mehe sõnul kasutasid kohalikud staarid neid autosid veel pikalt. „Minu isa sõitis rallit 01-ga ja siis sai ka endale VFTSi. Nii et minu esimesed sõidud ja  mälestused ralliautodest on seotud just selle autoga. Eks ta „vene“ auto oli, uksed käisid raskelt ja tegi valju häält,“ meenutas Tänak. „Veidi uskumatu on tagasi vaadata, millega omal ajal võidu sõideti. Täna on ju tehnoloogia kõvasti edasi arenenud, kõik on aetud nii täpseks, mehed on arvutitega ümber auto ja seadistavad amordiklikke. 20-30 km pikkused katsed sõidetakse alla sekundiliste vahedega, see kõik on peaaegu nagu arvutimäng. Tol ajal aga vaadati, et piisavalt õhku ja bensu käiks karbussist läbi ning peamine, et auto kiirelt edasi läheb. Kuid see, kas autoga on ka turvaline sõita ja kas see nö hakkab maakera külge kinni või mitte, ei huvitanud eriti kedagi. Nagu Ilmar Raissar kunagi ütles, tuli ette panna kulunud rehvid, et auto kergemini veereks. Tähtis oli ainult võimsus ja kiirus, nende mõtteviis oli hoopis midagi muud kui meil täna. Ma ei usu, et ma tahaks olla samasugune raudmees nagu nemad olid. Kuid ajad on nii erinevad, et ega meid omavahel võrrelda saagi,“ ütles Tänak.

Markko Märtini sõnul ootab ta seda filmi isegi rohkem, kui „Ott Tänak -The Movie´t“. „Minu jaoks on see kõik väga huvitav. Midagi ma ju sellest ajast tean ja väga põnev oleks kuulata sõitjate lugusid. Ma loodan, et nad räägivad nüüd asjadest nii, nagu need tegelikult olid, nii palju aega on ju mööda läinud. Usun, et sealt võiks tulla päris adekvaatne lugu välja,“ on Märtin lootusrikas.

Alates 26. aprillist linastub film kinodes üle Eesti ja piletid on juba müügil Apollo kodulehel. Filmi ja selle tegelastega saab lähemalt tutvuda jälgides FB-lehte või kodulehte

Eesti auto-motospordi 100. sünnipäeva ürituste sarja esimese sündmusena avati Turbas asuvas MOMU Mootorispordi Muuseumis Eesti mootorispordi Kuulsuste koda.

Kuulsuste koda sündis Eesti Autospordi Liidu, Eesti Mootorispordi Föderatsiooni ja MOMU Mootorispordi muuseumi koostöös. Esimestena valiti sinna autosportlastest Toomas Napa ja Markko Märtin ning motosportlastest Endel Kiisa ja Tanel Leok.

“Kuulsuste kojaga peame meeles neid, kes on oma panuse andnud meie tehnikaspordile, aga ka tehnika- ja spordikultuurile laiemalt. Esimene valik langes sportlastele, aga edaspidi plaanime siia juurde lisada ka taustajõude, ilma kelleta mootorispordis mootorid ei mürise,” rääkis MOMU juht Arno Sillat. “Mootorisport on oma paljude aladega Eestis edukas ja populaarne, lisaks tuleb sportlikele tulemustele juurde arvestada veel kodumaal valmistatud tehnika faktor. Seda kõike kokku võttes on Kuulsuste koja loomine ja pidev täiendamine meie aukohustus.

Lisaks MOMUs avatud Kuulsuste kojale peetakse 2021. aastal Eestis veel teisigi mootorispordi juubeliüritusi, millest suurim on 14. augustil Tallinna Lauluväljakul toimuv perepäev, kus saab näha viimase 100 aasta võidusõidutehnikat, tutvuda praeguste mootorispordialadega ning toimuvad ka võidusõidud.

Eesti Vabariigi mootorispordi sünnikuupäevaks loetakse 28. august 1921, mil marsruudil Tallinn-Rapla-Tallinn peeti võidusõit kaheksa auto ja kahe mootorratta osavõtul.

Kuulsuste kotta valitud:

Endel Kiisa (01.10.1937). Saavutas esimese eestlasena mootorratturite ringrajasõidu MM-il poodiumikoha (3. koht Soome GP-l), samal 1964. aastal saavutas MM-i kokkuvõttes kaheksanda koha. Kahekordne Nõukogude Liidu ja 23-kordne Eesti meister. 2001. aastal valiti 20. sajandi Eesti parimaks mootorrattasportlaseks.

Tanel Leok (01.06.1985). Motokrossi juunioride maailmameister 2000. ja 2001. aastal. Täiskasvanute seas on saavutanud 3 MM-etapivõitu, parimal hooajal 2006. oli ta üldkokkuvõttes viies. Meeskondlikel maailmameistrivõistlustel (Rahvuste motokross) on ta Eestit esindanud rekordilised 19 korda.

Markko Märtin (10.11.1975). Esimene eestlane, kes saavutas autoralli MM-il etapivõidu (2003. aasta Kreeka ralli). Kokku on Märtin võitnud viis MM-rallit. 2004. aastal saavutas maailmameistrivõistlustel koos Michael Parkiga hooaja kokkuvõttes kolmanda koha.

Toomas Napa (05.12.1953). Võitis 1987. aastal sotsialismimaade Sõpruse karika klassis vormel-Eastern, kolmel aastal oli samas sarjas teine (1978., 1981. ja 1985. aastal); üheksakordne Nõukogude Liidu meister. 2001. aastal valiti 20. sajandi Eesti parimaks autosportlaseks.

Auto-motospordi juubeli puhul on loodud ka eraldi koduleht automoto100.ee.