krosskart

Rallikrossi Eesti meistrivõistlustel stardivad tänavu ka vendade Yannick ja Thierry Neuville´i ettevõtte LifeLive krosskardid TN5.

LifeLive esindaja Eestis, Soomes ja Lätis, Eesti mootorispordiklubi Pace Motorsport toob käesoleval hooajal rallikrossi Eesti meistrivõistluste starti hetkeseisuga vähemalt seitseTN5 krosskarti. Võistlema asuvad Pace Motorsport Powered by Terminal Oil meeskonnast Markus Abram, Gustav Kruuda, Tanel Tereping, Jarmo Võsa ja Romet Tsirna, samuti on TN5 krosskardi endale soetanud Sten Oja Motorsport värvides sõitev Kenneth Pohl ning ka Karl-Martin Volver.

Pace Motorsport meeskonna juhendaja ning nõuandja on kogenud autosportlane, 2014. aasta autoralli Soome meister Karl Kruuda.

Krosskartide võistlusklass on viimastel aastatel hoogsalt populaarsust kogunud oma lihtsuse ja mõistlike kulude tõttu. Samuti on krosskart hea võistlusklass noortele, kes teevad autospordiga esmast tutvust. “See on odav ja tasemel konkurentsiga autosport,” selgitab Thierry Neuville. “Nende autodega on võimalik sõita asfaldil, kruusal ja lumel, mis omakorda võimaldab noortel õppida auto juhtimist erinevates tingimustes.“

LifeLive TN5 krosskarte kasutatakse ka Rahvusvahelise Autoliidu (FIA) talendiotsingus Rally Star, mille parematel on võimalus osaleda ralli MM-il.

Rallikrossi Eesti meistrivõistluste osalejate arv kasvab hoogsalt ning on täiesti võimalik, et mõnel etapil osaleb tänavu sada võistlejat.

„Sõitjaid on tänavu kindlasti mullusest rohkem,“ ütleb Eesti Autospordi Liidu rallikrossi alakomitee juht Mati Kask. „Tänase info põhjal on autode klassides startimas 45 sõitja ringis ning krosskartidel ligikaudu 50. Mõnel võistlusel võib sada osalejat kokku tulla küll.“

Autode klassides kasvab osalejate arv teiste seas mõne Supercar-klassi sõitja võrra, kuid kõige rohkem lisandub krosskarte. „Sõitjad ütlevad, et mõõduka raha eest on võimalik saada väga võimas sõiduelamus. Krosskardi hind, selle ülalpidamiskulud ja auto kiirus on väga heas suhtes,“ valgustab Kask krosskartide populaarsuse tagamaid. „Nende maaletoojad on aktiivsed ja sõitjaid abistavad – see aitab kasvule vägagi kaasa.“

Lisaks Speedcari ja Semogi krosskartidele on tänavu oodata rajale ka LifeLive sõidukeid.

Krosskardid võistlevad tänavu kereautodest erinevas süsteemis, mis lisaks muule tähendab, et korraga on rajal rohkem võistlejaid. „Sõidud muutuvad pealtvaatajatele vaatemängulisemateks – eelsõitudes stardib korraga kuus, finaalis üheksa krosskarti,“ sõnab Kask. „Uus süsteem säästab aega: kuna sõitjaid on palju, siis vana korraldusega veniks võistluspäev liiga pikaks. Suureneb ka võrdsus, sest ükski sõitja ei stardi eelsõitudes kordagi samast stardireast.“

Lühidalt kokku võetuna pääsevad uue süsteemi järgi krosskartide eelsõitude seitse paremat otse A-finaali, järgmised seitse otse B-finaali jne kuni maksimaalselt üheksa osalejat stardib viimases finaalis. Iga finaali kaks paremat tõusevad järgmisse finaali, näiteks B-finaali kaks paremat pääsevad A-finaali. Nii on võimalik näiteks eelsõitude viimasel tõusta hea sooritusega erinevates finaalides kogu võistluse võitjaks.

Kereautodega võisteldakse samas süsteemis, milles varasematel aastatel. „Nii palju muutsime, et noored sõidavad eelsõitudes koos Super1600 klassiga.“

Rallikrossi Eesti meistrivõistluste kavva kuulub kuus etappi. Hooaeg algab 1. mail LaitseRallyPark´is treeningpäevaga, esimene etapp sõidetakse samuti seal. Kavas on veel võistlused Misso, Piiroja, Vasalemma, Kehala ja Kulbilohu radadel. „Üle pika aja toimuvad kõik meistrivõistluste osasõidud erinevatel radadel. Samuti on meie jaoks oluline lai võistlusgeograafia,“ lisab küsitletu.

Kõige suurema muutuse teeb suvel toimuvaks võistluseks läbi Piiroja rada Põltsamaa lähistel – 60 protsenti sellest asfalteeritakse. Tööde algus sõltub ilmadest, tõenäoliselt juhtub see mai esimeses pooles. Vasalemma raja üleujutusprobleemi lahendab rallikrossikomitee koostöös Päästeametiga. „Nemad aitavad nõu ja jõuga, toovad võimsad pumbad ja pool kilomeetrit voolikuid. Pumpame stardisirget uputava karjäärivee kraavidesse,“ sõnab alakomitee esimees. „Vasalemmast ei tahtnud me mingil juhul loobuda – see on ajalooga rada ja rahvale väga meeldib.“

Vasalemma rada on ka üks neist, kus keeruline ära hoida piletita pealtvaatajate sissepääs. „See ei ole tegelikult probleem. Mõni üksik tegelane ikka üritab kusagilt läbi võsa trügida, aga üldiselt rallikrossipublik hoolib sellest spordialast ja saab aru, et piletirahast sõltub samuti võistluste toimumine. Olen neile väga tänulik. Samuti tänan kõiki sponsoreid, kellest enamik jätkab rallikrossi toetamist keerulistele aegadele vaatamata.“

Rallikrossi Eesti meistrivõistlused:

15. mai – 1. etapp, LaitseRallyPark, Harjumaa

26. juuni – 2. etapp, Misso rallikrossirada, Võrumaa

24. juuli – 3. etapp, Piiroja rallikrossirada, Jõgevamaa

7. august – 4. etapp, Vasalemma rallikrossirada, Harjumaa

11. september – 5. etapp, Kehala Ring, Lääne-Virumaa

25. september – 6. etapp, Kulbilohu rallikrossirada, Tartumaa

6. veebruaril alustab hooaega Eesti Autospordi Liidu rahvasprindi karikasari, mille esimese etapi starti Otepää valla teedel on oodata 150 võistlejat.

Algselt oli A1M Otepää rahvasprindi korraldaja S.M.A. Racing seadnud võistlejate ülempiiriks 125, kuid suurendas seda 150-le. „Arvan, et kui piiri poleks, oleks huvilisi 180 ringis,” rääkis võistluse juht Marko Koosa. „Samas ei ole nii suurt võistlejate hulka võimalik vastu võtta. Võistluspäev veniks liiga pikaks.”

Otepää rahvasprint sõidetakse 1+1 formaadis, ehk kahel kiiruskatsel, mida kõik võistlejad läbivad kolm korda. „Võistlejaid ootab korralik talvine rada, teekatteks on jää ja lumi ning servades kõrguvad lumevallid,” sõnas Koosa. „Korralik talv annab võimaluse lubada starti ka piikrehvidega autod – rada peab spetsiaalrehvidele vastu.”

Eesti Autospordi Liidu rahvaspordi alakomitee juht Argo Nurs toob tänavuse aasta suurima muutusena välja krosskartide liitmise karikasarjaga. „Krosskartidega sõitjad on startinud rahvasprintidel ka varem, kuid külalisklassina, tänavu saavad nad punkte nagu kõik teised,” rääkis Nurs. Mõningaid konkurentsi ühtlustavaid muudatusi tehti autode klassides.

Rahvasprindi populaarsuse põhjusena toob Nurs välja võistluste arvu ja suhteliselt madala osalemiskulu. „Mitmed rallisõitjad osalevad rahvasprintidel, sest rallisid toimub meil vähe, aga sõidusoov on suur. Mõnegi teise alaga võrreldes on rahvasprintidel osalemine soodne, paljud sõidavad oma kulu ja kirjadega, toetajaid otsimata.”

A1M Otepää rahvasprint on Covid-19 meetmete tõttu publikule suletud, võistlejatele kehtivad mitmed piirangud ja erinõuded.

EAL rahvasprindi karikavõistluste kalender:

6. veebruar – Otepää
27. veebruar – Viru
17. aprill – Haapsalu
1. mai – Viimsi
22. mai – Hiiumaa
3.-4. juuli – Narva
8. august – Laitse
21. august – Kohila
4. september – Saaremaa
25. september – Tehvandi