jäärajasõit

Jäärajasõidu Soome meistrivõistlustel osalenud Marko Muru ütleb, et seal kogetud piikrehvidega ühisstardist sõidud andsid väärt kogemuse.

“Kindlasti ei jäänud see hooaeg Soome jäärajal mulle viimaseks. Järgmisel talvel oleme juba tugevamini tagasi ja ehk õnnestub kätt proovida ka Rootsi meistrivõistlustel,” rääkis ta. “Kogemus oli suurepärane. Tuli osata leida õige trajektoor, õiged möödumiskohad, kohati sõita täiesti pimesi, sest konkurentide lumetolm oli nagu valge sein ees. Eriti keeruliseks muutus olukord madala päikesega.”

Eriline kogemus oli ka “poltpiikidega” sõitmine, need on mustrita rehvid, millel libisemise vältimiseks keeratud poldid läbi rehvipõhimiku. “Ega neid Rootsis valmistatavaid rehve peale Rootsi ja Soome kusagil mujal kasutata. Jääl on nendega pidamine väga hea, kui aga sattuda lumisele osale, kaob pidamine kohe, sest muster ju puudub,” rääkis ta.

Läinud nädalavahetusel Rootsis Morjärvel peetud Soome meistrivõistluste teisel ja kolmandal etapil läkski Murul kõige paremini “poltpiikide” klassis, kus ta sai teise osavõistluse A-finaalis viienda koha.

“Otsisime rehve enne võistlust tikutulega taga, lõpuks õnnestus Soomest leida komplekt kasutatuid. Eelsõit algas vägagi hästi, sain stardist minema neljandal kohal ning ringi lõpus õnnestus koha võrra tõusta. Ülimalt kõva pidamine sobis nii mulle kui ka autole, lõpetasin sõidu kolmandal kohal, mis tagas pääsu otse A-finaali. Kahjuks polnud aga lõbu pikalt, sest boksi tagasi sõites tundsin, kuidas üks esirehv oli tühjaks läinud. Avastasime, et rehvi vana karkass ei pidanud lihtsalt valule vastu.

A-finaaliks panime ette tagasillal kasutamiseks mõeldud rehvid ja pidamine polnud enam päris see, mis enne. Hiljem sõitu analüüsides selgus, et õiged rehvid olid ringi peale pea kaks sekundit kiiremad ehk võistlesin taas konkurentidest oluliselt aeglasemate rehvidega.”

Kolmandal etapil otsustas Muru tavapiikide klassis mitte sõita ning keskendus “poltpiikide” sõidule. “Eelsõit algas lootustandvalt, avaringi lõpus olin neljandal positsioonil. Viimases kurvis proovisin kohta veel parandada, aga kahjuks tabasin jäätunud valli ning eelsõit tuli katkestada. Kuna sõitude vahel polnud palju aega, siis B-finaaliks ei olnud enam võimalik üle katuse käinud autot korda teha ja sellega ka võistlus lõppes.”

Soome meistrivõistluste klassis Super Saloon sai Honda Civicuga võistelnud Muru poltpiikide arvestuses kaheksanda ja tavapiikide arvestuses 17. koha.

Sulailm tõmbas joone alla jäärajasõidu Eesti karikavõistlustele, käesoleva nädala laupäevale planeeritud neljas etapp jääb ära ning parimad selgusid kolme etapi kokkuvõttes.

Kõigil kolmel etapil saavutasid omas klassis esikoha neli võidusõitjat: Marko Muru (klass 2wd sport), Rainer Umbleja (tagavedu kuni 2000 cm3), Johannes Kasemaa (krosskart 125 cm3) ja Rait Sööt (krosskart 650 cm3). Teistes klassides tulid karikavõitjateks Andri Kutsar (noored), Maria Roop (naised); Dauri Demant (esivedu), Jüri Hinsberg (tagavedu üle 2000 cm3), Raik-Karl Aarma (4wd), Kristo Saar (4wd mini), Siim Aas (4wd sport) ja Sten Oja (krosskart Xtreme).

Tähelepanuväärse saavutusega sai hakkama 17-aastane Marko Muru: täiseduga võit täiskasvanute 2wd sport klassis, teine koht noorteklassis ja viies esiveoliste tänavasõiduautodega sõitvate täiskasvanute konkurentsis.

Kui sportklassis sõitis Muru umbes 270 hobujõudu arendava võidusõidu Honda Civic Type R-iga, siis teistes klassides tillukese esimese põlvkonna Nissan Micraga, millel võimsust 60 hobujõu ringis. Sportklassides kasutatakse „piikrehve”, tänavasõiduautodel aga tänavasõidurehve.

„Nende kahe autoga tuli päris erinevalt sõita: Micraga otsida paremat pidamist ja voolida kurve, Type R-iga oli gaas pidevalt põhjas. Aeglasemad rajad sobisid paremini Micrale, kiiremad Type R-ile,” rääkis Muru. „Autode ja rehvide eripäradega tuli arvestada, aga ümberkohanemine ei olnud keeruline, tuli kuidagi loomulikult, tunnetuse pealt.”

Kui Civic Type R on võidusõidus tavaline, siis esimese põlvkonna Micra kuulub nii liikluses kui autospordis harulduste sekka. 1982. aastal esitletud mudel on vaid 3,7 meetrit pikk ja kaalub 750 kilogrammi. „Tegime selle isaga korda, mootor vajas remonti ja üht-teist veel. Väga hea auto on, kerge ja erksate reaktsioonidega,” lisas Muru.

Jäärajasõidu Eesti karikavõistlusi korraldava Eesti Autospordi Liidu rallikrossikomitee esimees Mati Kask ütles, et on väga rahul sarja toimumisega. „Sõitjatel oli autod väga hästi ettevalmistatud, tehnilistel põhjustel katkestamisi juhtus harva,” rääkis Kask. „Osalejad täitsid viiruspiiranguid – oli näha, et kõik mõistavad, et võistluste toimumise eeldus on vastutustundlik käitumine.”

Sarja esimene etapp toimus 7. veebruaril Korijärvel, teine ja kolmas 13. ja 14. veebruaril Võrtsjärvel erinevatel radadel.

Klasside esikolmikud:

Noored: 1. Andri Kutsar, 2. Marko Muru, 3. Kaarel Kutsar.

Naised: 1. Maria Roop, 2. Jaanika Torop, 3. Liis Talivere.

Esivedu: 1. Dauri Demant, 2. Andres Kutsar, 3. Tom Adamson.

Tagavedu kuni 2000 cm3: 1. Rainer Umbleja, 2. Mihkel Võsa, 3. Eke Nurm.

Tagavedu üle 2000 cm3: 1. Jüri Hinsberg, 2. Kristjan Vidder, 3. Mairo Kägu.

4WD: 1. Raik-Karl Aarma, 2. Riho Kens, 3. Indrek Paluteder.

4WD mini: 1. Kristo Saar, 2. Kristjan Kutsar, 3. Edgars Popovics.

2WD sport: 1. Marko Muru, 2. Erich Unt, 3. Kristjan Kutsar.

4WD sport: 1. Siim Aas, 2. Antti Kangro, 3. Ranno Bundsen.

Krosskart XTreme: 1. Sten Oja, 2. Janar Muttik, 3. Eero Nõgene.

Krosskart 125 cm3: 1. Johannes Kasemaa, 2. Georg Steve Supper.

Krosskart 650 cm3: 1. Rait Sööt, 2. Laur Langeproon, 3. Karl Martin Miliste.

Autospordis oma esimesi samme astuvatele noortele mõeldud sarja Noored Roolis – Zebra Cup osalejad said oskusi lihvida ja mõõtu võtta Rannaküla jäärajakeskuses.

Võistlus punktiarvestusse ei läinud. „Andsime noortele võimaluse proovida ka jäärajal sõitmist, tavaliselt toimuvad võistlused kruusal ja asfaldil,“ rääkis sarja üks eestvedaja Toomas Pärtin. „Kohavalikus ei olnud küsimustki – Rannakülas toimus ajaloo esimene Noored Roolis võistlus 2013. aastal, korraldajaks sealse jäärajakeskuse omanik Johannes Sikk.“

Talvisel võistlusel osales 49 noort, keda abistasid kogenud instruktorid, näiteks autoralli Eesti meister Ranno Bundsen ja rallikrossi Eesti meister Joosep Ralf Nõgene. „Lastel silmad särasid, jäärajasõit oli paljudele uus kogemus, õpiti palju juurde. Päeva jooksul rajaolud muutusid, tuli osata kohaneda ja sõita vastavalt uutele tingimustele,“ sõnas Pärtin.

Noored Roolis – Zebra Cupil osalemiseks pole tarvis omada võistlusautot ega muud võidusõiduvarustust, need on korraldaja poolt. Võistlustel saavad osaleda vaid päris algajad, noored, kel pole kunagi olnud Eesti Autospordi Liidu võistlejalitsentsi. Eelmisel aastal osales sarjas 107 noort.

Noored Roolis – Zebra Cup talvise võistluse tulemused:

8-12aastased poisid: 1. Karl Marek Kamla, 2. Kenneth Kamla, 3. Kregor Radiko.

8-12aastased tüdrukud: 1. Martaliisa Meindorf, 2. Grete Mia Koha, 3. Meryl Peldes.

13-15aastased poisid: 1. Kaur-Aron Alaväli, 2. Rasmus Tobias, 3. Renet Riitsalu.

13-15aastased tüdrukud: 1. Henrietta Olak, 2. Annabel Taaber, 3. Eliisa Adams.

äärajasõidu Eesti karikavõistlustel on kõigil kolmel etapil suutnud oma klassi võita neli võidusõitjat. Sõita jääb veel üks etapp.

Kolmest kolm on võitnud Marko Muru (klass 2wd sport), Rainer Umbleja (tagavedu kuni 2000 cm3), Johannes Kasemaa (krosskart 125 cm3) ja Rait Sööt (krosskart 650 cm3). Sarja esimene etapp toimus 7. veebruaril Korijärvel, teine ja kolmas vastavalt 13. ja 14. veebruaril Võrtsjärvel erinevatel radadel.

“Kõik kolm rada olid üsna erinevad: Korijärvel väga libe ja tehniline, Võrtsjärve esimene rada kiire ja looklev ning teine taas tehniline,” rääkis kuni 2000 cm3 töömahuga tagaveolise klassi liider Rainer Umbleja, kes võistleb Eestis üsna eksootilise keskmootoriga sportautoga Toyota MR2. “Suvel olen käinud sellega hobiautode üritustel, talvel sõidan jäärada. Auto on täiesti komplektne, ei ole võistluseks kergemaks tehtud ega midagi muud taolist. Eks keskmootoriga auto nõuab harjutamist, on üsna alajuhitav ja vigu ei andesta.”

Teistes klassides on kolmanda etapi järel liidrid: Andri Kutsar (noored; Ford Fiesta), Maria Roop (2wd naised; Seat Ibiza); Dauri Demant (esivedu; Volkswagen Golf), Jüri Hinsberg (tagavedu üle 2000 cm3; Toyota MR2), Raik-Karl Aarma (4wd, Mitsubishi Lancer Evo VI), Kristo Saar (4wd mini; Subaru Justy), Siim Aas (4wd sport; Mitsubishi Lancer Evo X) ja Sten Oja (krosskart Xtreme).

II etapi klassivõitjad (Võrtsjärv, Kivilõpe, 13. veebruar): Andri Kutsar (noored), Roop (naised), Andres Kutsar (esivedu; Volkswagen Golf); Rainer Umbleja (tagavedu kuni 2000 cm3; Toyota MR2), Kristjan Vidder (tagavedu üle 2000 cm3; BMW 325), Aarma (4wd), Saar (4wd mini), Muru (2wd sport), Antti Kangro (4wd sport; Mitsubishi Lancer Evo X), Oja (krosskart Xtreme), Johannes Kasemaa (krosskart 125 cm3), Rait Sööt (krosskart 650 cm3)

III etapi klassivõitjad (Võrtsjärv, Kaluri talu, 14. veebruar): Kutsar (noored), Roop (naised), Demant (esivedu), Umbleja (tagavedu kuni 2000 cm3), Vidder (tagavedu üle 2000 cm3), Lembit Nõlvak (4wd, Audi S1), Kristjan Kutsar (4wd mini; Subaru Justy), Muru (2wd sport), Aas (4wd sport), Oja (krosskart Xtreme), Kasemaa (krosskart 125 cm3), Sööt (krosskart 650 cm3).

Neljas etapp toimub heade jääolude korral 7. märtsil Võrtsjärvel.

Jäärasõidu Eesti karikavõistlused avanud võidusõidul Valgamaal Korijärvel osales 121 võistlejat.

Noorteklassis võitis Marten Saar (Volkswagen Golf II), teine oli Marko Muru (Nissan Micra) ja kolmas Andri Kutsar (Ford Fiesta). “See oli mulle kuues talvine võistlus. Eelmisel päeval startisin ka Otepää rahvasprindil,” rääkis 13-aastane Marten Saar. “Sõidurütmi leidsin jäärajal hästi, kuid mõnes kurvis oleksin võinud natuke rahulikumalt võtta, kaldusin trajektoorilt liiga välja.”

Kui noorte seas pidi Marko Muru leppima teise kohaga, siis täiskasvanute klassis 2WD-sport, kus sõidetakse piikrehvidega võidusõiduautodega, saavutas ta Honda Civic Type-R-iga esikoha.

Teiste klasside võitjad: Jaanika Torop (naised; VW Golf), Dauri Demant (esivedu; VW Golf), Rainer Umbleja (tagavedu kuni 2000 cm3; Toyota MR2), Jüri Hinsberg (tavavedu üle 2000 cm3; Toyota MR2), Kristo Saar (4WD mini; Subaru Justy), Raik-Karl Aarma (4wd, Mitsubishi Lancer Evo VI), Ranno Bundsen (4wd sport; Mitsubishi Lancer Evo), Johannes Kasemaa (krosskart 125 cm3), Rait Sööt (krosskart 650 cm3), Karl-Markus Sei (krosskart Xtrem; Speedcar Xtreme).

„Korraldusmeeskond tänab Korijärve ümbruse elanikke mõistva suhtumise ja kaasabi ees,” sõnas sarja läbiviiva Eesti Autospordi Liidu rallikrossikomitee esimees Mati Kask. „Eriti suur tänu Kuritse kinnistu peremehele Kaupo Kutsarile hoolduspargi ettevalmistamise eest.”

Jäärajasõidu karikavõistlused jätkuvad 13. veebruaril Võrtsjärvel.