SPORDIALAD | DISCIPLINES

Aasta: 2021

Tõnis Kasemets sõitis Sebringi rajal LMP3 kategooria autode uueks rajarekordiks 1.56,027, mis oli ka mõistagi päeva parim ringiaeg.

Wulver Racing (Kasemets ja Bruce Hamilton) lõpetas IMSA Prototype Challenge´i teise etapi Sebringi rajal 11. kohaga. Meeskond sõitis uue autoga, mille said kätte nädal enne võistlust. Tulemust mõjutas rehvipurunemisest tingitud täiendav boksipeatus.

Sõidu võitis meeskond VOLT Racing with Archangel (Alan Brynjolfsson ja Trent Hindman), kes kasutavad sama autot, mida Kasemetsa tiim – Ligier JS P320.

Sari jätkub 14.-16. mail Lexingtonis.

Oktoobri lõpus toimuvad Prantsusmaal Rahvusvahelise Autoliidu (FIA) mootorispordimängud, millel on kavas võistlused 18 alal.

„Eesti Autospordi Liit kavandab mängudel osalemist, kuid detailid vajavad täpsustamist,“ rääkis EAL spordidivisjoni juht Kuldar Sikk. „Arutame alakomiteede juhtidega, millistel aladel võiksime olla esindatud, kes võiksid Eestit esindada, samuti majandusküsimusi. Täpsustame, millises mahus saab alaliit osalemist finantseerida, kindlasti soovime kaasata ka toetajaid. Nii loodame sportlastele osalemise muuta võimalikult taskukohaseks. Mängudele registreerimine algab juunis, hiljemalt selleks ajaks peame saama täpse plaani paika.“

Esimesed mängud toimusid 2019. aastal kuuel alal, tänavusteks mängudeks on alade arvu kolmekordistatud. Mängude keskuseks on Paul Ricardi ringrada, kuid osa võistlusi peetakse selle ümbruses. Mängudel osalejad esindavad oma riiki ja peetakse riikidevahelist arvestust. FIA eesmärk on kujundada mootorispordimängudest autospordi olümpiamängud, millega kaasneb ka lai meediakajastus.

Uueks alaks on näiteks kestvussõit, milles võisteldakse LMP3 kategooria autodel. GT-autodele lisandus tavavõistlusele sprindisõit; toimuvad võidusõidud vormel 4 ja turismiautodele. Rallialasid on kavas neli: võistlused Rally2 ja Rally4 kategooria autodele, lisaks veel ajalooliste autode ralli ja ajalooliste autode regulaarsusralli.

Kavas on krosskartide võidusõidud noortele ja täiskasvanutele. Vigursõiduvõistlus peetakse elektriautodel, kus võistkonda peab kuuluma ka naisterahvas. Kardisõitjatele toimuvad vigursõidu-, kestvussõidu- ja sprindivõistlused, viimases peetakse eraldi arvestust juunioridele ja seenioridele. Lisaks võisteldakse veel driftis ja e-autospordis.

2019. aasta mängud võitis Venemaa, teist ja kolmandat kohta jagasid Itaalia ja Austraalia. Eestist osales mängudel driftija Ao Vaida, kes sai 12. koha. Algselt oli plaanis korraldada järgmised mootorispordimängud 2020. aastal, kuid pandeemia tõttu lükati need 29.-31. oktoobrile 2021.

Seni GAZ-i tehase toodangule tuginenud veoautokrossis lubatakse käesolevast aastast rajale ka lääne tehnika.

Selleks lõi Eesti Autospordi Liidu veoautokomitee uue klassi Truck Open. „Tulime vastu sõitjate soovile kasutada ka lääne tehnikat,“ sõnab komitee esimees Erko Sibul. „Hetkel veel Vene tehnika kättesaadavusega probleeme ei ole, kuid sellega võib muresid tekkida, on ju GAZ-51/52 ja GAZ-53 päris vanad mudelid. Mõningaid detaile neile enam ei toodeta.“

Veoautode vabaklass põhineb GAZ-53-l, kuid selle kapoti alla võib paigaldada mõne muu mudeli V-6 või V-8 vabalthingava bensiinimootori töömahuga kuni 5,7 liitrit. Ka algupärase käigukasti võib asendada.

„Esialgu oli kartus, et vabaklassi autod võivad liiga kiireteks osutuda. Samas oli varem superbagidel lubatud kuni kuueliitrine mootor, nüüd 5,6-liitrine, need on ka veoautodest kergemad ning kiirused püsisid kontrolli all. Vabaklassi veokitele kehtivad rehvi- ja vedrustuspiirangud, ehk mootori liiga võimsaks ajamisel puudub mõte, sest jõudu ei õnnestu maha panna,“ sõnab Sibul.

Komitee esimees lisab, et tehnilised tingimused on alles ettevalmistamisel. Kui dokument valmis, saadab komitee selle tehnikakolleegiumile üle vaatamiseks. „Hetkel veel ühtegi autot töös ei ole, oodatakse tehnilisi tingimusi, kuid mõte liigub mitmel mehel – päris äge oleks ju GAZ-53-le „ameeriklane“ kapoti alla panna.“

Truck Open klassi autod on lubatud vaid krossis, mitte rallis. Küll aga saab ralliveoautodega osaleda krossi Truck Open klassis. „Veokiralli on popp ja küllap mõnigi sõitja tahab end ka krossis proovile panna või kasutada krossi testimiseks,“ lisab Sibul.

Eesti meistrivõistlustel jätkavad ka varasemast tuttavad GAZ-51/52, GAZ-53 ja superbagide klass. „Bagide klass toimib hästi, võidusõidud on muutunud meeldivalt võrdseks. Möödunud aastal tuli meistriks Markus Häidberg GAZ-53 mootoriga bagil, jättes selja taha mitmed võimsamate Tšaika mootoritega sõitjad,“ lisab küsitletu. „Ka GAZ-53 klassi osalejaid jätkub. GAZ-51/52 detaile on kõige keerulisem hankida, kuid tean, et vähemalt kolm täiesti uut autot on ehitamisel. Ei kao need R-6 mootoriga veoautod võistlusradadelt kuhugi.“

Liqui Moly Eesti meistrivõistlustel on kavas kuus etappi, mis sõidetakse Tapa, Hinsa, Misso, Matsi ja Smiltene (Läti) radadel. Ühe etapi toimumispaik on veel lahtine: Vasalemma või Piiroja.

Eesti meistrivõistluste etappide korralduses tehtud uuendus muudab võistlused atraktiivsemaks. „Startide arv on suurem, aga lähe on ju ühisstardist võistluse kõige atraktiivsem osa nii publikule kui sõitjatele. Kui varem eelnes finaalile kaks poolfinaali, siis nüüd pääseb finaali läbi kolme eelsõidu, mis on ringide arvult poolfinaalidest lühemad. Lisaks uuendasime ka punktisüsteemi.“

Balti karikavõistluste toimumine on veel ebaselge, sõltudes pandeemiast johtuvatest piirangutest. „Ei ole mõtet korraldada Balti karikavõistlusi kui üle piiride liikuda ei saa. Kui saab, tuleb ka Balti sari.“

Enne Eesti meistrivõistluste algust korraldab veoautokomitee testipäeva. „Kindlasti on see hea võimalus autosid häälestada, aga samas saab teha ka sõpradele ja sponsoritele sõitu. Veoautokrossi populariseerimine on veoautokomitee üks prioriteete,“ lausub alakomitee juht.

Meistrivõistluste esimene etapp toimub praeguse plaani kohaselt 1. mail Missos.

Robert Virves / Sander Pruul lõpetasid karjääri esimese asfaldiralli Itaalias klassi kolmanda kohaga. „Nii keerulistel teedel ei ole ma varem sõitnud,“ nendib Virves.

Rally Il Ciocco e Valle del Serchio klassi R2B kaks kiiremat olid itaallased: Giacomo Guglielmini / Simone Giorgio võitsid ajaga 1:08.23,8, Roberto Daprà / Chiara Lombardi kaotasid neile 1.40,4. Kolmanda kohaga lõpetanud Virves / Pruul kaotasid võitjale 1.51,1. Kõik kolm sõitsid Rally4 kategooria Ford Fiestadel. Ralli üldvõidu saavutasid Thierry Neuville / Martijn Wydaeghe (Hyundai i20 R5).

Kuidas saite paika auto seadistused karjääri esimeseks asfaldiralliks?

Autot ja teenust rentisime kohalikult kogenud JME Rally Teamilt. Auto seadistus oli sarnane sellele, mida kasutatakse JWRC sarjas. Kuna autod on üsna samas seades kõikidel sõitjatel, siis endal üleliia palju muuta polegi.

Kuidas iseloomustad rada ja kui hästi õnnestus see tutvumisel kirja saada?

Nii keerulistel teedel mina kindlasti varem sõitnud ei ole. Vaeva tuleb legendi kallal kõvasti näha. Õnneks oli sel rallil lubatud rajaga tutvuda tavapärase kahe korra asemel kolm korda. Tänu sellele saime legendi palju paremaks.

Milline oli plaan ralliks?

Sõita puhtalt lõpuni ja läbida kõik kilomeetrid.

Kuidas leidsite keerulisel rajal sõidurütmi?

Kuna eesmärk oli koguda kilomeetreid, mitte võita, siis saime rütmi kätte üsna ruttu. Kui pidamine oli ühtlane, siis sõitsime pisut kiiremini ja muutlikes oludes, kus pidamist tuli ära arvata, võtsime hoo maha, et aru saada mis juhtuma hakkab. Üllatusi jagus ka väiksema hooga sõites.

Mis oli karjääri esimesel asfaldirallil kõige keerulisem?

Kõige keerulisem oli aru saada, kus eespool startinud teele muda ja kruusa toovad. Kuna slikkrehviga sellise sodi peal sõitmine on võrreldav jääl sõiduga, siis ootamatu muda teel kindlasti meeldiv ei olnud. Õnneks suutsime teele jääda ja järgmisel korral oleme kindlasti targemad.

Millega oled kõige rohkem rahul pärast esimest asfaldikogemust?

Kõige enam rahulolu pakub see, et nii vähese kogemusega oli kaotus kiireimatele väga mõistlik ja seda väga turvalise tempoga sõites.

Eesti Autospordi Liit (EAL) käivitas ennekõike ambitsioonikate noorsportlaste toetamiseks projekti Autosport Team Estonia 2021.

“Eesmärk on tunnustada ja abistada neid (noor)sportlasi, kes osalevad või plaanivad osaleda autospordi tiitlivõistlustel ambitsiooni ja potentsiaaliga saavutada medalikohti,” sõnas EAL juhatuse esimees Janis Kaal. “Autosport Team Estonia 2021 liikmed saavad tasuta rahvusvahelise litsentsi. Võimaluste piires toetame rahaliselt Autosport Team Estonia 2021 liikmete osalemist tiitlivõistlustel.”

Autosport Team Estonia 2021-s on kohti 12 sportlasele, kuid autospordiliit otsib võimalusi sportlaste arvu suurendamiseks. “Liikmete valimisel arvestame sportlase potentsiaali ja varasemate tulemustega, samuti sportlase võistlus- ja treeningplaaniga ning mitme muu asjaoluga,” lisas EAL spordidivisjoni juht Kuldar Sikk. “Valikvooru viib läbi EAL hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad kandideerivate sportlaste spordialade alakomiteede esindajad ja EAL juhatuse liikmed. Samuti kaasame vajadusel teisi eksperte.”

Autosport Team Estonia 2021 taotlusi võtab EAL vastu alates tänasest kuni 19. märtsini siin. 

Autosport Team Estonia on osa Eesti Olümpiakomitee Eesti tippspordi rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamise nimel rajatud Team Estonia süsteemist. Team Estonia kaudu täiendab EOK tipp- ja noorsportlaste ja treenerite toetussüsteemi. Samuti tagatakse kõrgtasemel tingimuste ja tugiteenuste kättesaadavus, et võita medaleid olümpiamängudelt ja rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt.

2021. aastal toimuvad Eesti meistrivõistlused ajaloolistele vormelautodele, mitmel varasemal aastal on võisteldud Eesti karikavõitja tiitlile.

Möödunud aastal osales Eesti karikavõistlustel kahes ajalooliste vormelite klassis kokku 14 sõitjat. Samades klassides, Eastern ja Mondial, peetakse tänavu ka Eesti meistrivõistlusi. Möödunud aastal võideti sari mõlemas klassis Estonia-21-10-ga, Easternil oli parim Jaak Kuul, Mondialil Andris Grikis. Easternil kasutakse 1,3-liitriseid mootoreid, Mondialil 1,6-liitriseid.

Meistrivõistluste kavva kuulub üks võistlus Riias ja kolm Eestis, etappe on kokku kaheksa, igal võistlusel toimub kaks sõitu. Täpne kalenderplaan ei ole veel paigas, kuid ilmselt tehakse algust 18.-20. juunini toimuva Estonian Grand Prix´ga Audruringil.

Meistrivõistluste toimumise tingimuseks on, et klassis vormel-Mondial osaleb hooaja jooksul vähemalt kümme võistlejat ja klassis vormel-Eastern vähemalt kaheksa võistlejat. Väiksema arvu võistlejate puhul nimetatakse sari karikavõistluseks.

„Eelmisel aastal oli ajalooliste vormelite Eesti karikasarjas kaheksa etappi ja need kõik olid tõsised võidusõidud – huvitavad ja pingelised,“ rääkis ajalooliste vormelite eestvedaja Jaak Kuul. „Sügisesel võidusõidul oli Eestist üheksa autot stardis tolle hetke võimalikust 12-st.“

Meistrivõistlused on lahtised, ehk Eesti meistriks võib tulla ka mõne muu riigi kodanik. „Ootame lätlaste, leedulaste ja teistegi väliskülaliste osavõttu. Tegime punktisüsteemi nii, et see väärtustab osavõttu. Tegemist on ju ajalooliste autodega ja oluline on traditsiooni hoidmine,“ lisas Kuul. „Saksamaa sarjas antakse punkte isegi treeninglaagris osalemise eest.“

Uuel hooajal on Kuuli andmetel Eestist sarja lisandumas kolm või neli autot. „Ka Lätist tuleb sõitjaid juurde. Kõik ei pruugi oma autosid siiski esimeseks võistluseks valmis jõuda,“ täpsustas ta.

Ajalooliste vormelite sari sobib inimesele, kellele meeldib ise autot ehitada. „Või peab tal olema väga hea mehaanik. Alustada tasub Easterniga, sest selle tehnilised piirangud on rangemad. Väiksema võimsusega mootor ei koorma nii palju jõuülekannet ja töökindlus on parem. Kui üldiselt öelda, siis käelised oskused ja tehniline taip tulevad ajalooliste vormelite sõidus ainult kasuks.“

Kuul ütleb, et teab mitut sarja sobivat vormelit müügil Poolas, Saksamaal ja Leedus. „Leedust ja Poolast saaks peaaegu stardivalmis Mondial-klassi vormeli umbes 15 000 euro eest. Tasub muidugi ringi vaadata, vahel pakutakse autosid ka 10 000 euro eest. Varuosade otsingul on mõne detailiga keerulisem, mõnega lihtsam. Näiteks mitmeid käigukastikomponente teeme ise, aga mitmeid mootoridetaile saab hõlpsalt osta – kasutatakse ju Lada mootoreid.“

Samade autodega, millega sõidetakse Eesti meistrivõistlustel on võimalik kaasa teha näiteks ka endise idabloki riikide ajalooliste ringrajaautode sarjas HAIGO (haigo.net)

Eesti Autospordi Liidu ringrajasõidu alakomitee juht Raimo Kulli nendib, et Eestil on küll mitu rahvusvahelist tippsõitjat, kuid kohalik ringrajaelu kiratseb. Miks on nii ja mida ta plaanib ette võtta?

Ringrajaeluga oled ju aastaid kursis, kui aga eelmisel aastal alajuhiks said, kas oli ka millegi üle üllatuda?

Alakomitee juhiks sain viiruskriisi mulluses haripunktis. Eks teadsin muidugi, et kohalik ringrajasõit on hääbumas ja minu ametisse asudes sel alal Eesti meistrivõistlusi ei peetagi. Selge, et tuleb tegutsema hakata, et Eesti ringrajasõit tõuseks taas ja selguksid Eesti meistrid.

Millised on esimesed sammud?

Oleme otsustanud, et läheme kaasa Läti sarjaga BaTCC ja klassiga BMW 325 Cup. Lätis sõidab umbes 20 autot ja praeguse info järgi lisandub Eestist viis või kuus. Otsustasime, et anname BMW 325 Cupile Eesti meistrivõistluste staatuse. Võistluskalender kattub BaTCC kalendriga, seejuures võisteldakse kaks korda suve jooksul ka Audruringil. Lisaks sõidetakse Eesti meistritiitlile ajalooliste vormelautodega. Kindlasti soovime populariseerida ringrajasporti ja meedia abil kasvatada teadlikkust ning huvi.

Kui palju peab kulutama, et saaks alustada võistlemist BMW 325 Cupis?

Mõeldud on see sisenemisklassina, ehk et ringrajamõistes on tegemist odava klassiga. Esialgne plaan oli lätlastel eriti hea, et 5000 euroga saab stardikõlbuliku võidusõiduauto, kuid päris nii roosiline olukord ei ole. Hinnanguliselt kulub auto soetamisele ja ettevalmistusele alates 15 000 eurost.

Kas varasema BMW 325 Cupi autod on uude kuidagi kohandatavad?

Ei, kasutatakse uuemat keretüüpi, aga vanematega saab sõita Soome sarja.

Odavate autodega harrastatav meelelahutuslik ringrajasündmus Mannergute Mõõduvõtt on väga populaarne. Mannergud on veel odavamad, aga kas päris ringrajasõidu vaates oleks 5000-euroste autode klass täielik utoopia?

Mannergud on teadupärast tavaautod, millel puudub võidusõiduauto turvavarustus. Ma täitsa pelgan nende pärast, ühel hetkel võib midagi halba juhtuda. Aga 5000 euroga ringrajaauto… Ma ei näe, kuidas see võimalik oleks. Varustus, turvapuur, auto ise, no ei ole võimalik. Lätlased hakkasid soomlaste eeskujul harrastama V1600 klassi, plussideks on suhteliselt madal kulu ja palju eri tootjate autosid, miinuseks 1,6-liitrine mootor. Ehk et täiskasvanutele on need igavad sõita, noortele oleksid aga alustamiseks väga head.

Loogiline oli oodata, et kui Eestis valmib lõpuks ometi korralik rada, lööb ringrajasõit õitsele. Läks vastupidi. Midagi pidi 2010-ndate alguses juhtuma?

Tuli euro. Elu muutus kallimaks, autospordi harrastamine läks aga väga palju kallimaks. Krooniajal sõitsin toonast BMW-sarja. Ise ehitades oli võimalik palgast kõrvale panna ja võidusõitu harrastada. Tänapäeval ei mängi välja, võidusõit on muutunud tavainimese jaoks liiga kalliks. Seepärast peabki leidma võimalusi selle kättesaadavaks muutmiseks.

Kuidas?

Väljapääsuna näen näiteks ka Renault Clio Cupi sarnast sarja, kus tehaseettevalmistusega auto maksab küll 40 000 eurot, aga sõitja seda välja ostma ei pea ja üks väga suur kulutus jääb tal ära. Tarvis läheks autofirmade abi, et saaks kriitilise massi autosid kokku. Autosid omaksid autofirmad, kes neid välja rendiks. Kunagi toimis Yaris Cup sarnasel põhimõttel ja ka vormel 4 soomlaste eestvedamisel.

Ajalooliste vormelite sari meil on, aga kui realistlik oleks käivitada kaasaegsete vormelite sari?

Eestile üksi see jõukohane ei ole. Soomeski ei ole ühtegi n-ö täiemõõdulist vormeliklassi, mitme klassi autod sõidavad ühes stardis, et saada mingisugunegi hulk autosid korraga rajale.

Kas ringrajasõidu vähese populaarsuse põhjuseks võib olla ka ainult üks rada – Audruring on küll hea, aga ainult seal sõitmine läheb igavaks, välisvõistlused tunduvad algajale keerulised ja kallid?

Tallinlase vaatevinklist ei ole Riiga võistlema minek kuigivõrd kallim Pärnusse minekust. Meie kalendrid sisaldavad juba ammu Lätis, Leedus ja Soomes toimuvaid etappe, mis tõsi teevad osalemise kallimaks, aga pakuvad vaheldust. Kunagi sõideti tõesti Raadi lennuväljal, oli Upa rada, oli Tallinnas linnaring… Oleme õnnelikud, et meil Audruring olemas on, see on väga hea rada.

Milliseid võistlusi on tänavu Audruringil oodata?

Lätlastel on plaanis korraldada kaks suuremat BaTCC võistlust, lisaks peaks minu andmetel toimuma ka Porsche-festival, kindlasti ka mõni väiksem võistlus.

Autoralli Soome meistrivõistluste teisel etapil M-Sporti Rally3 Ford Fiestaga võistelnud Ken Torn hindab uue mudeli debüüdi kordaläinuks, kuid leidis ka nüansse, mida autol parandada. Ken Torn / Timo Taniel lõpetasid Kouvolas peetud ralli 11. kohaga.

Oled seotud Rally3 auto arendustööga. Milles sinu roll täpsemalt seisneb?

Positiivne, et saan kaasa rääkida selle auto arendamisel, millega ise võistlema hakkan. Täismahus ma arendustöös siiski osalenud ei ole, kuid olen sõitnud teste ja andnud oma tagasisidet. Tänu sellele kogemusele tulid Soome rallil mitmed nüansid välja, mida auto juures edasi arendada.

Palun täpsusta.

Baasmudel on väga hea, aga väikseid asju, millega tööd teha, siiski leidub. Täna ei oska öelda, kas muutused on võimalikud, sest auto on homologeerimisjärgus.

Kas olid Rally3 autot varem talvistes oludes testinud?

Soomes tehtud test ja ralli olid esimesed päris talvistes tingimustes. Poolas sõidetud testil oli hommikul natuke miinuskraade, aga lõunast oli temperatuur plussis ja teed porised. Arvan, et sellele autole oli Soomes üldse esimene kord kohtuda päris talviste tingimustega.

Kas üllatusi oli palju?

Testitee oli veidi veidi teistsuguse profiiliga kui rallikatsed. Test oli suhteliselt lühike ja mõned puudujäägid tulid välja just rallil, mitte sellele eelnenud testil.

Ralli oli kiire. Kuidas seda tüüpi ralli Rally3 autole sobis?

Auto on kiiretel katsetel konkurentsivõimeline. Võrdlesime aega N-rühma autodega, mis oli ka M-Sporti soov. Suutsime N-idega võidu sõita, aga arvan, et aeglasematel mägiteedel võib Rally3 auto olla N-rühma autost märgatavalt kiirem.

Kas võib tõlgendada nii, et mis võimsusest puudu jääb, tuleb juhitavusega tagasi?

Võimsust, jah, ülearu ei ole, kuid samas pean ütlema, et mootori madalamal töökiirusel on moment hea. Just kõrgematel käikudel saaks aga vedu juurde leida.

Mis oli Soome rallil teie ülesanne?

Auto tervelt lõpuni tuua ja samas näidata võimalikult head kiirust. Ei olnud kerge sõita kohalike ässadega samas tempos, aga samas vältida vigu. Kokkuvõttes saime ülesandega hakkama.

Mis edasi saab?

Loodetavasti saab auto peagi FIA homologeeringu ning maikuus algavad Euroopa meistrivõistlused, kus sõidame sellega kaasa täishooaja.

Rahvusvahelise Autoliidu (FIA) Mootorispordinõukogu kiitis reedesel istungil heaks mitmed muutused, mille eesmärk on rallisüsteemi korrastamine. Muutused rakenduvad 2022. aastast.

Muutuste mõte on ka selles, et autode kategooriate nimetused klapiksid meistrivõistluste klasside nimedega – näiteks, et Rally2 autodega sõidetakse WRC2 arvestuses – ning ralli Euroopa meistrivõistluste positsiooni tugevdamine nii MM-i n-ö eelsarjana kui eesmärgina omaette.

WRC2 ja WRC3 sarjades (sõidetakse vastavalt Rally2 ja Rally3 autodega) antakse punkte kahes arvestuses: avatud meistrivõistlused (Open Championship) ja juuniorid. WRC2-s saavad juunioride arvestuses osaleda alla 30-aastased sõitjad WRC3-s alla 29-aastased.

Euroopa meistrivõistluste ERC3 arvestuses Rally3 autodele on samuti avatud meistrivõistlused ja juunioride meistrivõistlused alla 28-aastastele sõitjatele. ERC4 arvestuses (Rally4 ja Rally5 autod) on jagunemine sama, kuid juuniorid on alla 27-aastased.

Rally4 ja Rally5 autodele MM-il punktiarvestust ei peeta, mis tähendab, et punktidele saab alates 2022. aastast sõita vaid nelikveolise autoga Rally1, Rally2 või Rally3 kategooriast.

Lisaks vanusepiirangutele arvestatakse juunioride seas ka kogemust. Meistritiitlit kaitsta ei saa, vaid tuleb edasi liikuda. Küll aga võib näiteks Rally3 juunioride tiitli võitmise järel sõita sama autoga Rally3 avatud meistrivõistlustel. Lisaks autasustatakse nii WRC-s kui ERC-s eraldi uustulnukaid (vähem kui kolm starti enne hooaega) ning meistersõitjaid (vanemad kui 40-aastased FIA regionaalse prioriteedita).

Tootjate meistritiitel on mängus vaid WRC-s, kõigis teistes arvestustes sõidetakse lisaks individuaalsetele ka meeskondlikule meistritiitlile.

Järgmise sammuna kirjutab FIA nimetatud üldpõhimõtted võistlusmäärustesse.

Eesti meistrivõistluste klassid on juba käesolevast aastast kohandatud uute tähistuste järgi, loodud on ka klass Rally3 autodele. „Jätkub EAL-i ja M-Sporti koostöö. EAL viib läbi Estonian Junior Challenge´i algusega Rapla rallist ning võitja saab loodetavasti osaleda Rally3 autoga MMil juunioride arvestuses,“ rääkis Eesti Autospordi Liidu spordidivisjoni juht Kuldar Sikk. „Lisaks on M-Sporti Rally3 auto arendusega tihedalt seotud Ken Torn.“

Mis on mis?

Rally1 autod osalevad MM-il WRC kategoorias.

Rally2 autod osalevad MM-il WRC2 kategoorias (avatud ja juunioride arvestus) ja EM-il ERC kategoorias.

Rally3 autod osalevad MM-il WRC3 kategoorias (avatud ja juunioride arvestus) ja EM-il ERC3 kategoorias (avatud ja juunioride arvestus).

Rally4 ja Rally5 autod osalevad EM-il ERC4 kategoorias (avatud ja juunioride arvestus).

Maastikusõitjad võistlevad alanud aastal lisaks teada-tuntud sarjadele superkarikale ning rajale on oodata ka uusi autosid.

Superkarika kalender liidab offroad ringrajasõidu ja orienteerumise võistlused, ehk võitmiseks peab ekipaaž olema tugev nii kiiruslikult kui navigeerimisoskuselt. „Tänavu on see sari vaid TR-1 klassi autodele, sest nende tehnilised tingimused on mõlemas distsipliinis samad,” rääkis Eesti Autospordi Liidu 4×4 komitee esimees Arto Künnapas. „Proovime, kuidas eri alasid ühendav sari sobib erineva sõidustiiliga võistlejatele.”

Offroad ringrajasõidus sõidetakse nii Eesti meistri- kui karikavõistluste punktidele, orienteerumises toimuvad Eesti karikavõistlused. Võistluskalender koosneb kaheksast võistlusest, neli orienteerumist, neli ringrajasõitu.

„Võistlused on suuremas osas juba varasemast tuttavad, uudseks on aga Jaanikese motokompleksis toimuv. Varem on seal peetud Klaperjahti, kuid nüüd tuleb Jaanikeses uus sõit uute korraldajatega,” rääkis Künnapas. „Ridala Off-Road muutis juba eelmisel aastal toimumispaika ja peetakse tänavugi sealsamas.”

Künnapas nendib, et suuri maa-alasid haaravate orienteerumisvõistluste korraldamine on muutunud keerulisemaks. „Maaomanikud vahetuvad ja uued ei pruugi alati olla huvitatud maastikusõidust. Hästi saame kaubale RMK ja suuremate metsaomanikega. Neilt tuleb info raietest ja meie kasutame palju just raielanke. Hea koht võistluseks on Sirgala – osaliselt polügoon, osaliselt kaevandus ja mingis osas rekultiveeritud maa-ala. Mõnel pool on võistlus pika traditsiooniga, näiteks Suur Maasturite Suvesõit toimub tänavu 20. korda, ja kohalikud pakuvad ise oma maid kasutusse. Kui peakski juhtuma, et mõni tee roopasse sõidetakse, siis mõistagi taastame selle.”

Maastikusõiduvõistlustega liituvad tänavu UTV-dega (Utility Task Vehicle) sõitjad, kes on Künnapase sõnul rohkem huvitatud kiiruslikest ringrajavõistlustest, ehkki lõid kaasa ka hooaja avanud orienteerumisel Suurel Maasturite Talvesprindil.

Aasta offroad sportlaseks valitud Hardo Mere osales mullu Poolas maastikurallil Rally Breslau, kus saavutas oma 420 hj spetsiaalautol klassi teise koha. „Üks või kaks sellist autot on TR-3 klassi lisandumas, mehed ehitavad. Parema stabiilsuse saavutamiseks suurematel kiirustel ehitatakse need pikema telgede vahega. Klassikalised maastikusõiduks ehitatud võistlusautod on reeglina lühikesed ja hea manööverdusvõimega, kuid kiiruslikel sõitudel ei mängi see rolli, juhitavusstabiilsus aga küll.”

Maastikusõitjate hooaja avavõistlus Suur Maasturite Talvesprint toimus 27. veebruaril keskusega Paunkülas.

Klasside esikolmikud:

ATV: 1. MR Seiklejad (Madis Nael, Rainer Rüütli), 2. Mehed Marsilt (Raido Välk, Andres Raag), Silindia (Ivo Leiaru, Peep Juust).

TR-3: 1. Mulkland (Joel Purga, Kiur Ojala), 2. Porgand (Tarvo Klaasimäe, Joonas Oja), 3. Silverbeast (Erik Metsis, Kristjan Kotkas).

Vaba: 1. Samru (Urmas Uffert, Kaido Kallavus), 2. Mudakoll (Üllar Ahi, Indrek Paluteder), 3. Vuran Team (Alvar Rannula, Kaido Kool).

TR-1: 1. Team Saarlased (Rait Mändla, Rauno Lahi), 2. Konnapoeg (Kris Männama, Simo Lind), 3. Team Samukas (Hendrik Lillipuu, Karl Viimsalu).

Järgmine võistlus on plaaneritud 14.-16. maile ja kannab nime Jaanikese Kuningas.