Veoautokross

Nädalavahetusel sõidetakse Eestis autoralli maailmameistrivõistluste etapp Rally Estonia, lisaks võistlevad Eesti autosportlased ringrajavõistlustel Riias, Palangas ja Silverstone’is. Lätis toimub meie sõitjate osavõtul autokrossivõistlus.

Rally Estonia on lisaks MM-ile ka Eesti meistrivõistluste etapiks klassidele EMV2, EMV3 ja EMV4. Võistlus avatakse täna kell 19.30 ERM-i juures Tartus. Rallit on võimalik jälgida kohapeal ja ka TV3 kanalite ning WRC+ All Live vahendusel.

Eesti meistrivõistluse punktid on mängus Riias Bikernieki rajal laupäeval toimuval ajalooliste vormelite võidusõidul.

Kolm Eesti meeskonda on registreerunud 1006 kilomeetri kestvussõidule Palangas. Kirjas on Erki Sport (Romet Tsirna ja Erko Eriste), KSB Racing by Jõujaam (Raimo Kesseli ja Magnus Collin) ning Jõujaam (Sven Karuse, Andres Altpere, Kristo Mägi ja Tarmo Sild). Sündmused Palanga rajal on juba alanud, kuid põhisõidule antakse start laupäeval kell 12.00.

Pühapäeval sõidetakse Pilskalni rajal Lätis autokrossi Balti karikavõistluste ja Läti meistrivõistluste etapp. Eestlased osalevad mitmes masinaklassis.

Silverstone´i rajal sõidetakse koos vormel 1 maailmameistrivõistluste etapiga ka vormel 2 sarja osavõistlus, kus eestlastest osaleb Jüri Vips. Vormel 2 kvalifikatsioon algab reedel kell 18.50 (siin ja edaspidi Eesti ajad), sprindid laupäeval kell 10.50 ja 16.45 ning põhisõit pühapäeval kell 12.50.

Vormel 1 Briti GP-l on esmakordselt kavas sprindivõistlus. Kvalifikatsioon sõidetakse reedel kell 20.00, sprint laupäeval kell 18.30 ja võistlus pühapäeval kell 17.00. Nii F1 kui F2 sõite näitavad Viaplay Sport ja F1 TV.

MM-punktid on mängus ka kestvussõitude sarjas (WEC). Etapp toimub Monza rajal, kus kuue tunni sõidule antakse start pühapäeval kell 13.00. Näitab Eurosport.

Hobiautode üritustest on laupäeval Tartus tulemas Hansaretro, mille raames toimub kell 11.00-17.00 Vabaduse puiesteel vanasõidukite näitus. Paraadsõit näitusele algab kell 10.00 Eesti Maaülikooli spordihoone parklast.

Laupäeval Misso krossirajal toimunud autokrossi Liqui Moly Eesti meistrivõistluste ning Balti karikavõistluse avaetapil osales kokku 15 võistlejat nii Eestist kui ka Lätist.

Vaatamata hooaja hilisele algusele, tuli uuenduskuuri läbinud autokrossile võistlejaid ning pealtvaatajaid nii Eestist kui ka Lätist. Uuendusena on nüüdsest veoautokrossis starte rohkem, mis muudab võistluse ka pealtvaatajatele põnevamaks. Varasema kahe poolfinaali ja ühe finaali asemel toimus seekord kolm eelsõitu ning seejärel ülipõnevad finaalsõidud.

Päikeselist ning palavat võistluspäeva alustasid eelsõidud, kus põnevat vaatamist jagus kõikidesse võistlusklassidesse. Finaalsõitudeks tehti parandusi nii tehnikale, rehvidele kui ka võistlejatele endile, kõik pidid seekord toime tulema erakordse kuumusega. Esimesena selgitati finaalsõitudes välja võitja GAZ-51/52 ning GAZ-53 klassides ning seejärel selgusid parimad veobagide võistlusklassis.

GAZ-51/52 klassivõitja Veiko Hirsniku sõnul oli võistluspäev põnev ning pakkus pinget kõigis sõitudes.  “Võistluspäev algas nagu praegusel ajal ikka – kuumalt. Eelsõitudega peab ikka väga rahul olema, kui suutsin GAZ-53-dega sama kiiresti sõita.  Esimene eelsõit oli rabe, kuna esimest korda suurte ja võimsamate GAZ-53-dega koos ja pikk sõidupaus on ka olnud. Teises eelsõidus klappisid kõik komponendid  – tehnika, sõit ise kui ka rehvid. Rehvid olid natuke teistsugused kui vastastel, aga märjal pinnasel toimisid väga hästi. Samal ajal kui teised uisutasid, siis mina sõitsin. Endalegi üllatuseks tegime isegi GAZ-53-dele ära. Kolmandas eelsõidus oli stardikoht väga hea, aga eksisin käiguvahetusega ning kohe näitas vene tehnika koha kätte,  kaks küünalt läksid sellega rivist välja ja seetõttu tuli natuke kehvema tehnikaga lõppu tulla. Finaaliks tegime väikese rehvimuudatuse ning esimesed viis ringi kulusid nendega mööda valle ja kraave käies sõitmise õppimiseks. Pärast viiendat ringi tuli juba parem sõidurütm ja viimasel ringil oli sõit nii hea, et võit oligi vormistatud.“

Klassi GAZ-51/52 paremusjärjestus:

  1. Veiko Hirsnik
  2. Andre Mõttus
  3.  Markus Varrik

GAZ-53 klassivõitja Mait Mäesaar sõnas võistluspäeva kokku võttes, et kuum ilm muutis olud autos keeruliseks. Autos oli tema sõnul niivõrd kuum, et sõidu ajal jalgu põrandale panna ei olnud lihtsalt võimalik. “Algus oli ootuspärane, esimene start oli nii ja naa, aga üldiselt võib rahule jääda. Teine start oli samuti hea, aga käigukastiga tekkisid probleemid – tahtsin kasutada neljandat käiku, aga mida polnud, oli neljas käik ja sellega minu sõit selles voorus  lõppes. Kolmandas sõidus pidin seetõttu startima tagantpoolt, aga stardist sain õnneks ilusti minema ja olin teine. Kohustusliku jokkeriringi abil sain vastasest mööda ja lõpetasin sõidu siiski esimesena. Finaalis läks kõik nii nagu pidi minema – sain stardis hästi minema, kontrollisin sõitu, kõik toimis. Tänan muidugi ka enda mehaanikuid, kes olid väga tublid ning said auto ilusti toimima.“

Klassi GAZ-53 paremusjärjestus:

  1. Mait Mäesaar
  2. Tajo Aasaroht
  3. Tauri Toime

Veobagide võistluspäeva muutis ärevaks eelsõitudes põlema süttinud Mart Henningu auto, õnneks aga pääsesid nii sõitja kui ka tehnika suuremate kahjustusteta ning oli võimalus võistluspäeva siiski jätkata. Veobagide klassivõit läks seekord naabritele Lätti ja parima tulemuse saavutas Dinars Ramats. Hoolimata ehmatavatest sündmusest saavutas eestlastest parimana võistlusklassi kolmanda koha Mart Henning.

Veobagide paremusjärjestus:

  1. Dinars Ramats
  2. Ainars Ramats
  3. Mart Henning

Kuigi korraldajaid tegi murelikuks tavapäratu võistlejate vähesus, siis võistluste juhi Erko Sibula arvates oli kõiki asjaolusid arvestades vägagi korralik võistluspäev. Hoolimata kuumast ilmast oli pealtvaatajaidki võistlust vaatama tulnud hulgaliselt. “Ma arvan, et täna läks meil üllatavalt hästi. Kui võtta arvesse, et võistlejaid oli kokku ainult 15, siis see natuke tekitas alguses meile muret, aga kuna tegemist oli esimese etapiga, siis liiga palju ei tasu veel muretseda. Ma usun, et hooaja edenedes tulevad ka teised võistlejad ikka uuenduskuuri läbinud võistlustele osalema. Võistluslikult mulle tundub, et uus formaat kõigile meeldib, eriti aga just pealtvaatajatele, kuna starte on rohkem, siis on rohkem mida vaadata ja jälgida – põnevam on!”

Autokrossi järgmine etapp sõidetakse 22.augustil Lätis Smiltenes.

Tekst: Marleen Maask

Fotod: Pille Russi

Missos algas autokrossi Liqui Moly Eesti meistrivõistluste ja Balti karikavõistluste hooaeg. Videos räägib EAL veoautokomitee esimees Erko Sibul alanud hooajast ning GAZ-53 võitja Mait Mäesaar, GAZ-51 võitja Veiko Hirsnik ning superbagide Eesti parim Mart Henning kommenteerivad oma sõite.

Autokrossi Liqui Moly Eesti meistrivõistlused ning Balti karikavõistlused algavad laupäeval Misso rajal Võrumaal.

Hooaja tavatult hilise alguse põhjustasid viiruspiirangud, kuid sellele vaatamata on kavas Eesti meistrivõistlustel läbi viia viis etappi. 22. augustil toimub teine etapp Lätis Smiltenes, järgnevad võistlused 4. septembril Vasalemmas või Hinsas, 18. septembril Matsil ning 10. oktoobril Tapal.

Superbagide (B6000) Balti karikavõistlustel sõidetakse teine osavõistlus aga juba 18. juulil Lätis Pilskalni rajal. Eespool nimetatud võistlustest kuuluvad Balti sarja veel Smiltene ja Tapa võistlused.

Laupäevasel Misso võistlusel algavad kontrollsõidud kell 10.15, finaalid kell 12.00, autasustamine on kavas kell 16.00. „Osalejate registreerimine käib ja paljud panevad end kirja päris viimasel hetkel,“ sõnas Eesti Autospordi Liidu veoautokomitee esimees Erko Sibul. „Kindlasti tuleb hea võidusõit.“

Nädalavahetusel jätkuvad mitmed Eesti meistri- ja karikasarjad, MM-punktidele sõidetakse elektrivormelitel ja toimuvad mitmed hobiautode üritused. /Täiendatud rallikrossi NEZ Balti meistrivõistluste etapi infoga./

Reedest pühapäevani toimuv Suur Maasturite Suvesõit Viljandimaal on Eesti Off-Road karikavõistluste teine etapp. Orienteerumis- ja kestvusvõistlusel on kavas ka publikukatse, mis toimub laupäeval kell 11.00 Holstre-Nõmme krossirajal.

Rahvaralli EAL karikavõistlused ja noorteralli Eesti meistrivõistlused jätkuvad Saaremaal reedel ja laupäeval toimuva Island of Pets Kihelkonna rahvaralliga. Võistluskeskus asub Kihelkonna koolis.

Laupäeval toimub Misso rajal autokrossi Liqui Moly Eesti meistri- ja Balti karikavõistluste esimene etapp. Kontrollsõidud algavad kell 10.15, finaalid 12.00.

Eesti meistrivõistluste punktidele võisteldakse ka Lätis Daugavpilsi driftifestivalil. Klassis Semipro on see võistlus Eesti meistrivõistluste ja klassis Street Eesti karikavõistluste etapiks. Võistlus toimub reedel ja laupäeval.

Mitmed Eesti sõitjad osalevad Riias toimuval rallikrossi NEZ Balti meistrivõistluste avaetapil. Laupäeval sõidetakse Bikrenieki rajal Läti meistrivõistluste etapp, pühapäeval algusega kell 9.30 Balti meistrivõistluste etapp.

Auto- ja tehnikaharrastuse muudes valdkondades toimub laupäeval Pärnumaal Maima masinapäev, kell 10.00 algava ürituse fookuses on Belarus-traktorid.

Laupäeval toimub ka Haapsalu lossihoovis American Beauty Summer Meet. Lossihoovi väravad avatakse publikule kell 16.00.

MM-punktid on mängus elektrivormelitel. Formula E MM-võistluste 10. ja 11. etapp sõidetakse vastavalt 10. ja 11. juulil New Yorgis. Laupäevane sõit algab Eesti aja järgi kell 23.34, pühapäevane 20.34. Sõite näitavad TV3 Sport Open ja Eurosport.

Viljandi Sakala Keskuse jalutussaalis on 29. juunini avatud fotonäitus „Veoautokross läbi aegade“.

Veoautokrossi sünd ning arengu seondub paljuski Viljandimaaga. Viljandi Autobaasi nr 8 mehed korraldasid esimesena Holstre-Nõmmel Eesti meistrivõistluste I etapi ning viljandlane Tõnu Evert selle ka võitis. Hiljem sai esimeseks eestlasest NSV Liidu meistriks bagikrossis Viljandimaa mees Matti Villemson. Ainus eestlasest kahekordne Euroopa karikavõitja bagikrossis oli samuti Viljandimaa mees Jaanus Ligur.

Veoautokrossi veteran Kalle Allik on kolleegidega pühendunud juba üle viie aasta veoautokrossi ajaloo uurimisele, jäädvustamisele ning ala populariseerimisele. Kuna Eesti auto- ja motosport tähistab sel aasta oma sajandat sünnipäeva, otsustasid mehed ka veoautokrossi lipu üles tõmmata. Kogunenud värvikas materjal vormus käesolevaks näituseks. Teemadeks on pöörased algusaastad, tippaeg 1960-1970ndatel, veobagikrossi sünd 1980ndatel ja tänapäev.

„Kes näitusele tuleb ja seal kajastatust põhjalikumalt teada tahab saada, võib minuga eelnevalt ühendust võtta telefonil 50 39823,“ sõnab näituse eestvedaja Kalle Allik. „Saame kokku ja suhtleme pikemalt.“

Näituse avamisel osalesid paljud Eestile ja Viljandimaale kuulsust toonud auto- ja motosportlased. Teiste seas meistersportlane nii moto- kui autospordis, Nõukogude Liidu meistrivõistluste kahekordne pronksiomanik veoautokrossis, kaheksakordne Eesti meister Jüri Treimuth, üks nii veoautokrossi kui bagikrossi pioneeridest Eestis Johan Tõhk, kunagise Nuia EPT juhataja ja tollase Eesti Autospordi Föderatsiooni krossikomitee juht Heino Nõgu, Nõukogude Liidu meister ja medalivõitja ning kaheksakordne Eesti meister autorallis Endel Kabral, mitmekordsed Eesti meistrid autokrossis Aare Teder ja Olev Helü jt. Lisaks Viljandi Linnavalitsuse ja EAL-i esindajad ning Allik Racingu liikmed.

Keskuse õues on välja pandud viimastel aastatel ainsa Viljandimaa esindajana Eesti veoautokrossi sarjas osaleva Andres Alliku võistlusauto.

Sakala Keskus asub Tallinna tn 5 Viljandis, avatud E-R 12-17 või sündmuste ajal.

Kangsti Külaseltsi algatusel pannakse näitus 24. juulil üles 20. aastapäeva tähistaval Matsi krossirajal.

Pandeemia tõttu nihkus mitme ala paremate autasustamine kevadesse. Eile andis Eesti Autospordi Liit MOMU Mootorispordi Muuseumis üle auhinnad autokrossi, autoralli, Noored Roolis, rahvaspordi, ringrajasõidu ja veoautokrossi parematele.

Autospordifänn Helari Koobakene on valmistanud mitme Eesti veoautokrossi sõitja autost pabermudeli ning kavatseb vähendatud mõõtkavas sõidukeid veelgi juurde teha.

Lisaks nokitsemisele säilitab Koobakene sellega omal viisil ka tükikese spordiala ajaloost – autod muutuvad, võistlusdisain muutub, kuid mudel jääb. Pealegi, mudelite kogumine on autospordifännide seas üsna levinud harrastus, kuid veoautokrossimudelid ju ühegi suurtootja valikusse ei kuulu. Jääbki üle vaid isetegemine.

„Pärast aastavahetust hakkasin proovima, pime aeg, igav niisama istuda, mõtlesin, et katsetan. Võtsin käsile tänavapäevased veoautokrossi võistlusautod,“ räägib Koobakene. „Nüüd on ka mõni varasema aja võidusõitja tellinud oma autost mudeli. Eks mälestuste ja fotode järgi tuleb teha, samas näitaks mudel, millised krossiautod varasematel aegadel välja nägid.“

Paberveoauto kandvaks osaks on tugevast papist raam, sillad valmistab Koobakene tikutopsidest, puidust treitud rattad kinnituvad sukavarda otstesse. „Kumeraid poritiibu on keerukas teha, samuti turvaraamistikku. Viimase valmistamine võttis ühel mudelil oma viis tundi aega, ei saanud kuidagi õigesse mõõtu ja proportsiooni. Eks see nii käibki: nikerdad, läheb viltu, teed uuesti, vahel mitu korda.“

Üks mudel valmib muude tegemiste kõrval umbes nädalaga. „Ühe mudeli tegin ka jutiga, öösel kell kaks hakkasin pihta ja järgmisel päeval pool neli lõpetasin. Üldiselt ehitangi mudeleid peamiselt öösel,“ sõnab küsitletu. „GAZ-53 on raskem teha kui GAZ-51, esiosa kuju on teine ja selle jäljendamine pabermudelil keerukam. Plaanis on teha ka veobagide mudeleid, kuid need tunduvad hoopis keerulised.“

Autospordivõistlustel hakkas Koobakene käima juba 1980-ndatel aastatel. “Hakkas meeldima ja ega see pisik enam kuhugi kao. Loodan, et uus hooaeg saab ikka varsti pihta hakata,“ ütleb Koobakene, kelle harrastuste hulka kuulub ka autospordi pildistamine.

Meie seast on lahkunud Eesti veoautokrossi üks rajajaid, Eesti esimene meister (1967. a) veoautokrossis Tõnu Evert.

Tõnu Evert alustas oma tehnikasportlase karjääri mootorrattaspordis, võites aastatel 1962 ja 1963 Eesti NSV meistrivõistlustel motodroomisõidus 350 cm3 masinaklassis meistritiitli.

Tõnu oli 1971. aasta NSV Liidu meister veoautokrossis klassis ZIL-130, olles esimene Eesti autosportlane, kes sellel alal Nõukogude Liidu tšempioniks krooniti. Ta oli samuti esimene Eesti veoautokrossisõitja, kes võitnud NSV Liidu autokrossi meistrivõistlustel medali, seda aastal 1968, hõbeda klassis GAZ-51. Teise hõbemedali pälvis ta kaks aastat hiljem (1970) ZIL-130 veoautode klassis, võites ühtlasi hõbeda ka NSV Liidu rahvaste viiendal spartakiaadil.

Tõnu Evert oli kahekordne Balti meister veoautokrossis aastatel 1967 ja 1968 klassis GAZ-51, ning aastatel 1968 (GAZ) ja 1973 (ZIL-130) hõbeda võitja.

Ta oli Venemaal Rjazanis korraldatud üleliiduliste veoautokrossivõistluste kolmekordne võitja aastatel 1968, 1975 ja 1976. Esimesel tollasel N.Liidu ühel suurimal veoautokrossivõistlusel, mis toimus 1964. aastal, pälvis klassis GAZ-51 kolmanda koha. Oli üleliidulise spordiühingu „Spartak” meister veoautokrossis 1963. aastal klassis GAZ-51.

Esimese Eesti veoautokrossisõitjana täitis Tõnu Evert 1964. aastal NSV Liidu meistersportlase normi.

Eesti Autospordi Liit avaldab kaastunnet Tõnu Everti lähedastele.

Seni GAZ-i tehase toodangule tuginenud veoautokrossis lubatakse käesolevast aastast rajale ka lääne tehnika.

Selleks lõi Eesti Autospordi Liidu veoautokomitee uue klassi Truck Open. „Tulime vastu sõitjate soovile kasutada ka lääne tehnikat,“ sõnab komitee esimees Erko Sibul. „Hetkel veel Vene tehnika kättesaadavusega probleeme ei ole, kuid sellega võib muresid tekkida, on ju GAZ-51/52 ja GAZ-53 päris vanad mudelid. Mõningaid detaile neile enam ei toodeta.“

Veoautode vabaklass põhineb GAZ-53-l, kuid selle kapoti alla võib paigaldada mõne muu mudeli V-6 või V-8 vabalthingava bensiinimootori töömahuga kuni 5,7 liitrit. Ka algupärase käigukasti võib asendada.

„Esialgu oli kartus, et vabaklassi autod võivad liiga kiireteks osutuda. Samas oli varem superbagidel lubatud kuni kuueliitrine mootor, nüüd 5,6-liitrine, need on ka veoautodest kergemad ning kiirused püsisid kontrolli all. Vabaklassi veokitele kehtivad rehvi- ja vedrustuspiirangud, ehk mootori liiga võimsaks ajamisel puudub mõte, sest jõudu ei õnnestu maha panna,“ sõnab Sibul.

Komitee esimees lisab, et tehnilised tingimused on alles ettevalmistamisel. Kui dokument valmis, saadab komitee selle tehnikakolleegiumile üle vaatamiseks. „Hetkel veel ühtegi autot töös ei ole, oodatakse tehnilisi tingimusi, kuid mõte liigub mitmel mehel – päris äge oleks ju GAZ-53-le „ameeriklane“ kapoti alla panna.“

Truck Open klassi autod on lubatud vaid krossis, mitte rallis. Küll aga saab ralliveoautodega osaleda krossi Truck Open klassis. „Veokiralli on popp ja küllap mõnigi sõitja tahab end ka krossis proovile panna või kasutada krossi testimiseks,“ lisab Sibul.

Eesti meistrivõistlustel jätkavad ka varasemast tuttavad GAZ-51/52, GAZ-53 ja superbagide klass. „Bagide klass toimib hästi, võidusõidud on muutunud meeldivalt võrdseks. Möödunud aastal tuli meistriks Markus Häidberg GAZ-53 mootoriga bagil, jättes selja taha mitmed võimsamate Tšaika mootoritega sõitjad,“ lisab küsitletu. „Ka GAZ-53 klassi osalejaid jätkub. GAZ-51/52 detaile on kõige keerulisem hankida, kuid tean, et vähemalt kolm täiesti uut autot on ehitamisel. Ei kao need R-6 mootoriga veoautod võistlusradadelt kuhugi.“

Liqui Moly Eesti meistrivõistlustel on kavas kuus etappi, mis sõidetakse Tapa, Hinsa, Misso, Matsi ja Smiltene (Läti) radadel. Ühe etapi toimumispaik on veel lahtine: Vasalemma või Piiroja.

Eesti meistrivõistluste etappide korralduses tehtud uuendus muudab võistlused atraktiivsemaks. „Startide arv on suurem, aga lähe on ju ühisstardist võistluse kõige atraktiivsem osa nii publikule kui sõitjatele. Kui varem eelnes finaalile kaks poolfinaali, siis nüüd pääseb finaali läbi kolme eelsõidu, mis on ringide arvult poolfinaalidest lühemad. Lisaks uuendasime ka punktisüsteemi.“

Balti karikavõistluste toimumine on veel ebaselge, sõltudes pandeemiast johtuvatest piirangutest. „Ei ole mõtet korraldada Balti karikavõistlusi kui üle piiride liikuda ei saa. Kui saab, tuleb ka Balti sari.“

Enne Eesti meistrivõistluste algust korraldab veoautokomitee testipäeva. „Kindlasti on see hea võimalus autosid häälestada, aga samas saab teha ka sõpradele ja sponsoritele sõitu. Veoautokrossi populariseerimine on veoautokomitee üks prioriteete,“ lausub alakomitee juht.

Meistrivõistluste esimene etapp toimub praeguse plaani kohaselt 1. mail Missos.