Eesti Autospordi Liidu uudiskiri hoiab teid regulaarselt kursis Eesti autospordis toimuvaga.
Uudiskirjaga liitumiseks sisestage palun oma e-posti aadress.
Vaata varasemaid uudiskirju:
Uudiskiri nr 11 – 04.05.2023
Uudiskiri nr 10 – 27.04.2023
Uudiskiri nr 9 – 20.04.2023
Uudiskiri nr 8 – 13.04.2023
Uudiskiri nr 7 – 06.04.2023
Uudiskiri nr 6 – 30.03.2023
Uudiskiri nr 5 – 23.03.2023
Uudiskiri nr 4 – 16.03.2023
Uudiskiri nr 3 – 09.03.2023
Uudiskiri nr 2 – 02.03.2023
Uudiskiri nr 1 – 23.02.2023
Võimsus on auto puhul hea omadus, aga ainuüksi sellest ei piisa, et muuta auto ka võimekaks.
Rohkelt võimsust võib ju tähendada ka ebaratsionaalselt kõrget kütusekulu, vähenenud vastupidavust ja töökindlust või tänapäevastele ootustele mittevastavat ökoloogilist jalajälge. Sestap pole võimsus ja võimekus päris üks ja seesama asi.
Võtsime luubi alla Longo veebilehel müügis olevad kasutatud autod ja valisime nende seast välja viis võimeka mootoriga võimsat mudelit, mille soetamine ei too kaasa ületamatult suuri kulusid.
Boonuseks veel juurde asjaolu, et nende autode ostu finantseerimisel on võimalik võtta appi autoliising.
Diiselmootoriga Volkswagen Golf (2,0 l; 110 kW) on tõeline legend, mille ülisäästliku ja samas võimeka turbodiisli võimsus on juhi käsutuses alates sisuliselt tühikäigu pööretest ja möödasõiduks vajalik kiirendusvõime kättesaadav kohe, kui gaasipedaal põhja vajutada.
Samas pole seejuures vaja säästlikkuse arvelt lõivu maksta. Diiselmootoriga Golfi täis tankides näitab pardaarvuti prognoositavaks läbisõidu ulatuseks üldjuhul kümnendiku üle tuhande kilomeetri. Arvestades kütusepaagi ca 55-liitrist mahtu on see tulemus igati eeskujulik.
Tagaveoline kaheliitrise silindrimahuga bensiinimootoriga BMW 530 (2017; 185 kW) on just nii terav ja sportlik, kui mootori võimsuse numbrid näitavad.
Jõuallikas on elav, dünaamiline ja hästi tasakaalus ning selle võimsust on tunda kogu pööretevahemikus, ilma et tekiks ootamatuid auke, mil mootori suutlikkus valmistaks juhile pettumust.
Maanteel lubatud kiirusega sõites on Baieri autotehase noobelauto üle ootuste säästlik: keskmine kütusekulu jääb madalate mootoripöörete toel alla kuue liitri saja kilomeetri kohta. Linnasõidul ja sportlikuma sõidustiili puhul on kütusekulu numbrid mõistagi suuremad.
Selle mudeli võikski valida inimene, kellel lõviosa sõitudest toimub maanteel. Ainult linnas liikudes võivad bensiiniarved kasvada kosmiliseks.
Volvo V60 Twin Engine (2015; 2,4 l; 162 kW, pistikhübriid) on võimas ja ülimalt säästlik auto, mis sobib nii linna kui maanteele, sest Rootsi autotootja on oma niigi võimekale diiselmootorile lisanud toeks elektrimootori.
Just linnasõidul ja kiirendustel tuge pakkuv elektrimootor toob keskmise kütusekulu kohati lausa müstilise näiva kahe liitri lähedale saja kilomeetri kohta. Tundub ülimalt arukas valik tänaseid fossiilkütuse hindu silmas pidades! Pigem motorolleri kütusekulu nõudval mootoril jagub samas piisavalt rammu, et maanteel kiirelt ja ohutult mööda sõita ja manööverdada.
Mitsubishi Outlander (2014; 89 kW; pistikhübriid) on teinegi elektrimootori toel edasi liikuv sisepõlemismootoriga sõiduvahend, mille mootor lisaks elektrile ka bensiini tarbib. Olgugi et kilovatte tundub esmapilgul napilt, on elektrimootori pakutav lisajõud piisav, et linnaliikluses ei käitu auto sugugi uimaselt ja jõuetult.
Võttes arvesse liinadžiibi kogukamat suurust ja kahe liitri kanti jäävat bensiinikulu on tegemist vaat et ideaalse autoga lastega perele, kellel lisaks reisijatele vaja kaasa vedada palju muudki.
Mercedes-Benz C 200 (2018; 2,1 l; 100 kW) neljasilindriline diiselmootor on säästlik, vastupidav ja vaikne. Mootori dünaamika on eeskujulik, mitte üleliia sportlik, aga mitte ka piinavalt uimane. Kõike on täpselt vajalikul määral ja maanteel alla viie liitri jääv keskmine kütusekulu ei neela auto ülalpidamiseks pere eelarvest mõistusevastaselt palju raha.
Mercedese suurimaks plussiks on kvaliteet ja sõidumugavus. Selle autoga kannatab pikemaid otsi ette võtta ka sellel inimesel, kellel vähema ergonoomikaga konkurentide roolis olles tuleb iga saja kilomeetri tagant selja sirutamiseks sõidupaus teha.
Longo.ee
Autosport on nagu iga teine spordiala. See hõlmab enda alla treeninguid, võistlusi, rahastust, sponsorlust, reisimist ning mentorlust.
Spordialade puhul tuleb tihtipeale osta endale varustust, mille rahaline väärtus jääb keskmiselt 2200 euro väärtusesse. Motospordis on kulutuste maht suurem, sest juba sõiduk millega osaletakse võistlustel ning treeningutel maksab kordi rohkem kui mõni kergejõustikuga seotud vahend.
Kuidas leida toetajaid nii rahaliselt kui ka moraalselt autospordiks? Vahendeid selleks ning võimalusi on tuhandeid, kuid tänapäeva sportlased kasutavad kõige traditsioonilisemaid võimalusi ning need toimivad.
Rahaliselt tuleb oma karjääri panustada aastaid, kuid professionaalsel tasemel sõitjatel tuleb toetus välispidiselt ning oma rahakotist sponsoreerimine on minimaalne. Mõned sõitjad võtavad abiks ühistegevusse panustavad toetused, teised üritavad leida sponsoreid kasvavatest valdkondadest nagu finantsettevõtted, kasiinod ja tanklaketid.
Toetamine jaguneb tihti rahaliseks, moraalseks ning füüsiliseks.
Moraalse toe leidmiseks:
* Tuleb oma kogemusi ning võistlushimu jagada sõprade ning perega. Kuna spordialadega tegelemine mõjutab pikemalt ka oma lähedasi, siis tuleks kaasata oma vanemad ning sõbrad võimalusel tavalise abi tarbeks. Raha välja meelitamine oma ringkonnalt ei ole eetiliselt kultuurne ning vastunäidustatud.
* Internetis leidub mitmeid foorumeid (nt Rallifoorum), kus sportlased saavad oma kogemusi teineteisega jagada. Kuna ühe ja sama hobi leidmisel saavad ühise eesmärgi nimel tegelevad sportlased toimetada nn spordiklubina, toetavad harrastajad teineteise pingutusi. Foorumite leidmiseks tuleb otsingumootorites otsida märksõnade abil klubisid, milles vesteldakse motospordist.
Füüsilise toe leidmiseks:
* Füüsilise abi leidmiseks tuleks välja selgitada kohalikud spordiklubid, mille lipu all võisteldakse kohalikel ning riigilistel võistlustel. Füüsilise abi all peetakse ka abi mõne tegevuse toetamisel; nt autoremont, raja leidmine, uue tehnika arendamine, metalli kokkuostu jne.
* Spordiklubid haaravad enda alla tippsportlased, kes on varasemalt tegutsenud motospordiga. Aktiivsete liikmete puhul toimub võistlustest osavõtmine intensiivselt.
Rahalise toe leidmiseks:
* Sponsorluse leidmiseks tuleks teha toetused aktiivsete spordialadega tegelevatesse fondidesse, kus jagatakse rahalist toetust vastavalt hooajalisele graafikule. Tähtajad on tihti seotud rahvusvaheliste fondide tegemistega.
* Rahaliselt on võimalik toetust saada ka tänu korjandustele. Populaarsemate saitide seas on lehed nagu GoFundMe või Hooandja, kus rahalistele toetuste saamiseks on võimalik läbi viia mahulisi veebikorjandusi.
Autospordis toetajate leidmiseks tuleks veebis kasutada 1-2-3 tehnikat, kus otsene lähenemine rahastusega seotud ettevõttetele toimub vaid kolme sammu abil:
Kontakt, põhjus ja rahastus
1- Rahastusega seotud toetajate leidmiseks tuleks uurida veebis välja fondid, mis panustavad kohalike spordiga tegelevate sportlaste tegevusse. Kontaktide leidmine ei ole raske, kuna iga registreeritud ettevõte ja fond peab tänu seadusele jagama oma kontaktinfot. Suurettevõtete puhul tuleks oma küsimused saata võimalusel turundusega seotud kontaktidele.
2 – Põhjuste lisamine toetusavaldusele võimaldab rahastajale selgitada, miks on vaja toetust ja ka välja tuua toetaja kasutegurid. Peamiseks põhjuseks on kindlasti propageerimine, ehk spordialaga tegeleja eesmärk ning tulevikulootused. Põhjuste sammu all tuleks kindlasti selgitada ning välja tuua varasemad kogemused ning võistlustulemused.
3 -Lahenduste all tuleks mõista kaudseid tulemusi, mis kaasnevad rahalise toetuse realiseerimisega. Kui motosportlane kasutab toetust või sponsorlust, tuleks toetaja logo või nime avalikult ka reklaamida.
Pokkerimängule ja autospordile ei ole võimalik täiesti otsest ajaloolist seost leida, kuid siiski on neil kahel üks väga suur otsene sarnasus. Autosporti ning pokkerimängu on kasutatud meelelahutusena juba sadu aastaid ning kuigi kasiinomängud on Euroopas kasutusel olnud pigem eliitgrupi seas, siis autosporti harrastasid pigem keskklassi esindajad.
Kõige suurem sarnasus autospordi ning pokkerimängu vahel on strateegiline lähenemine. Autospordis nagu ka pokkerimängus tuleb võtta riske. Kui suuri panuseid teha ja millal tunnistada kaotust. Autospordi strateegiline plaan näeb ette mitmeid komponente: millal kiirendada, millal vajutada pidurit, millal võtta kiirem lähenemine ning kuidas reageerida rasketes olukordades. Kuidas tekivad kriitilised olukorrad ning otsused neid lahendada? Sportlane läbib treeningu, kus kontrollitakse tema reageerimiskiirust, vaimse tervise olukorda ning otsustusvõimet. Oskused tulevad järgmisena ning nende lihvimine võtab aastaid.
Sama põhimõte kehtib ka pokkerimängijate suhtes. Treenitakse pidevalt sest strateegiad sõltuvad vastavalt olukorrale. Millal panustada veel, millal taganeda, kuidas teha kiireid otsuseid ning kuidas säilitada rahulik enesetunne? Küsimused, millele saab vastused vaid mentoreid jälgides ning nn töötunde realiseerides. Pokkerimängus kehtib reegel, et riskida tuleb vaid olukorras, kus tulemus tõotab positiivset tulemust. Sama võib öelda autospordi kohta.
Pokkerimängu veebisait tõmbab oma graafilise kujunduse ning reklaamiga kasutajaid, kes soovivad proovida õnne. Autospordihuvilisi meelitavad videod ning klipid vägevatest õnnestumistest radadel. Mõlemal harul toimub reklaamimine tänu visuaalsetele vahenditele.
Inimelement nii pokkerimängus kui ka autospordis
Inimelement kuulub üheks kõige tähtsamaks osaks spordis üldiselt. Pokkerimäng ei toimuks huvitavalt kui inimesed istuksid kõik oma kodudes arvuti taga ning teeksid kõike virtuaalselt. Selleks, et saada õiget kogemust, tuleb ilmuda kohale. Autospordis ei olegi muud võimalust, kui istuda sõiduki rooli ja oma sõit kohapeal ära teha.
Vaimse tervise hea olukord ning psühholoogiline lähenemine
Kindlasti ei suuda autoroolis püsida inimene, kelle emotsioonid üle keevad. Sedasama võib väita pokkerimängija kohta. Turniirilaua taga istub mängija peab säilitama rahu ka kõige kriitilisematel hetkedel. Pokkeri-nägu kui abivahend on otseselt seotud vaimse tervise treeninguga ning rahu säilitamise oskusega. Ka rallisõitjad peavad saama psühholoogilist nõustamist ning treeningut, et vastu pidada kriitilistes olukordades. Ohtlike manöövrite ajal tuleb otsustada murdsekundi jooksul, et säilitada kontroll ning võita sekundeid rallirajal.
Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult
Kas sinu auto ei taha talvisel ajal käivituda või autoaku tühjeneb kiiresti ka pärast täislaadimist? Need võivad olla ühed märgid sellest, et sinu auto aku aeg on ümber ja tuleb hakata uut otsima. Autoakud peavad tavaliselt vastu 3 kuni 5 aastat, mõnel juhul kauem, teisel juhul ka vähem. Selleks, et autoakud peaksid kauem vastu, saab igaüks ise väga palju ära teha. Kui sa oled parasjagu otsimas uut autoakut, siis järgi meie soovitusi ja pikenda enda aku eluiga.
See hetk, millal sinu auto aku on läbi saamas, tunneb pea igaüks ära. Kohe, kui sa märkad, et aku ei tööta enam nii nagu varasemalt, siis on põhjust natukene rohkem uurida, mis sellel viga on. Autoakud vajavad ümber vahetamist näiteks siis, kui aku tühjeneb mõne päeva jooksul pärast selle täis laadimist. Teine peamine põhjus võib olla selles, et autoakud on väga külmal talvel läbikülmunud ja tühjaks läinud – see on ka üks levinumaid põhjuseid meie kargetel talvedel, kui ühel päeval märkame, et auto ei käivitu. Lisaks on ohumärkideks ka see, kui akul on mõned kahjustused või auto ei käivitu lihtsalt nagu peaks.
Kui kahtled, et sinu auto aku võib olla läbi, siis pöördu professionaali poole, kes oskab seda hinnata, võib-olla tõesti tuleb hakata soetama uut autoakut.
Esimene asi, mida aku ostmisel tuleb meeles pidada on see, et see peab sobima sinu autole, see tähendab seda, et uue autoaku suurus peab mahtuma pesasse. Teiseks on oluline käivitamiseks vajaminev aku mahtuvus, mida mõõdetakse ampertundides. Viimaseks tuleb teada, millisel poolel asetsevad pluss- ja miinusklemmid, et autoaku saaks korrektselt paigaldatud. Need on kolm peamist asja, mis peavad kindlasti olema õiged, muul juhul ei saa akut ümber vahetada, sest see lihtsalt ei sobi sinu autole.
Selleks, et sellest kõigest paremini aru saada soovitame alati konsulteerida ka müüjaga, aga juhul, kui see ei ole võimalik, siis saab autoaku ostmisel rohkem aru, kui teada kõiki tähiseid, mida selle jaoks kasutatakse.
Autoaku voldid näitavad seda, kui palju on akul jõudu ning ampertunnid näitavad, kui kaua saab selle akuga töötada. Amprites mõõdetakse autoaku käivitamisvoolu. See on voolutugevus, mida peab aku välja käima, kui käivitada see -18 kraadi juures. Mida suurem on näitaja, seda kindlama tõenäosusega autoaku käivitub ja ei jää hätta ka kõige karmimal talvel. Juhul, kui sul on diiselauto, siis vajalik käivitusvool on kõrgem kui bensiiniautodel.
Selleks, et leida kiirelt õige autoaku ja sõita perepuhkusele näiteks Tartusse, siis vaata vana aku pealt üle kõik näidud, siis saad olla kindel, milline toode sobib sinu auto jaoks. Turvalist liiklemist!
Rallihooaeg hakkab kuninglikus rallisarjas WRC selleks aastaks läbi saama. Jäänud on sõita veel viimane etapp Itaalias Monza rallil ning seejärel saab tõenäoliselt prantslane Sebastien Ogier koos kaardilugejaga pea kohale tõsta rallimaailma väärtuslikuma karika.
Sebastien Ogier´le oleks see järjekorras kaheksas maailmameistritiitel ning peab tõdema, et prantslaste ülemvõim on kestnud WRC rallimaailmas juba aastast 2004, kui pea dekaadi jagu võidutses teine kuulus prantslane Sebastien Loeb. Ainuke sõitja, kes on prantslaste hegemooniat vahepeal suutnud rikkuda ning omale meistritiitli kindlustada, on Ott Tänak.
Uuel WRC hooajal on korraldajatel plaanis läbi viia enneolematuid muudatusi, mis rallimaailmaga seotud inimeste arvates võib viia autoralli kuningliku sarja aeglase surmani.
Mis siis muutub? Kuidas hakatakse rallit sõitma uuel hooajal ning mida on WRC rallisarjal pakkuda Eesti rallifännidele – sellest juba alljärgnevas ülevaates.
Autoralli MM-sarjas minnakse 2022. aastast üle hübriidautodele, mis on tekitanud pahameelt paljude sõitjate, tiimide ning ka pealtvaatajate hulgas. Ent Rahvusvaheline Autoliit (FIA) on oma otsuses kindel ning ettevalmistused 50. juubelirallihooajaks on täie hooga käimas. Aastakümnetega rallifännidele sissekulunud termin WRC-auto peab jääma minevikku ning FIA otsusega minnakse üle Rally 1 nime kandvale koondnimele.
Otsusega kaob legendaarne WRC-auto nimetus ning milliseid tagajärgi see kaasa toob, on raske ette ennustada. Kas vaatajaid ning huvi hakkab kaotama kogu rallisari või suudavad uued hübriidajamitega autod hoopis radade äärde tuua rohkem pealtvaatajaid?
Rallifännil on ikka võimalus võitjaid ennustada ning spordiennustus on selleks hea võimalus. Kas uued mootorid muudavad miskit ka võidukoefitsentides? Seda näitab aeg.
Kohalikud rallifännid saavad aga rõõmustada, sest uusi autosid ja uue nimetuse all võistlemist näeme meie lausa oma kodukamaral. Rallikarussell jõuab meie juurde 14.–17. juulil jällegi kuulsatel Lõuna-Eesti kiiruskatstetel. Loodetavasti saab ka meie oma ekipaaž Tänak-Järveoja sel rallil taas poodiumi kõige kõrgemat kohta nautida.
On äraütlemata hea, et teiseks võimaluseks, kuhu üks kirglik rallifänn saab kohale minna, on Soome ralli – pole kaugel ja veidi nagu toimuks oma tagahoovis. Nii saavad eriti suured ralliarmastajad kohapeal käia vaatamas kohe mõlemat rallit.
Loodetavasti on suvel maailmakord taas rahulikum ning piirangud ja keelud leevendatud.
Paljudes ralliga seotud inimestes on muudatused reeglistikus tekitanud pahameeletulva. Oma arvamust on avaldanud nii Thierry Neuville Hyundai meeskonnast kui ka paljud teised.
Neuville sõnul ei jätkunud rallitiimidel piisavalt julgust, et seista vastu FIA sellesisulistele otsustele. FIA ise lubab, et uued reeglid peaksid tooma rallikarusselli juurde rohkem tiime ning reeglistike muudatused toovad tiimidele tulu, kaotamata tipptehnoloogiat ja jõudlust.
Kõik üksmeelselt sellega siiski ei nõustu ning mõni rallimaailmas kõrgel kohal seisev isik on nimetanud WRC uut rallisarja elektrivormelitele sarnaseks.
Kuid keskkond ja rohepööre ehk mängibki siin kõige enam rolli – Rally 1 peaks olema palju keskkonnasõbralikum ja loodust säästvam kui seda oli vana hea WRC.
Hetkel lubatakse, et võimas mootorimüra ning agressiivne ralliautole omane välimus säilib, kuid hüvasti saame öelda 6-käigulisele käigukastile ning keskdiferentsiaalile. Kusjuures on hooaja jooksul lubatud kasutada ainult 6 komplekti käigukaste. Piirangut ületades tuleb kergitada kukrut ning maksta trahvi.
Muudatused hõlmavad ka veermikku, üldistades võib öelda, et see on varasemast lihtsama ehitusega.
Suurimaks muudatuseks kogu rallipõlvkonna jooksul on siiski hübriidajamid, mis peaksid täislaetuna andma juurde kuni 100 kW võimsust.
Kuidas see kõik muudab ralli kulgu ja kuidas suudavad tiimid uueks hooajaks ette valmistuda, näeme juba 2022. aasta jaanuaris Monte-Carlos.
Rahvusvaheline Autoliit (FIA) teatas, et käesoleva aasta oktoobri lõppu planeeritud FIA Mootorispordimängud on edasi lükatud 2022. aastasse.
Muudatuse põhjuseks on kestev Covid-19 pandeemia ja vajadus tagada osalejate, korraldajate ja kogukonna turvalisus. Otsuse tegemisel võeti arvesse ka reisipiiranguid, mis oleksid mõjutanud mängudel osalemist. Mängude toimumiskohaks oli planeeritud Prantsusmaa ja keskuseks Paul Ricardi ringrada. Siiski on toimumas 30. ja 31. oktoobril digitaalne sündmus, mille kohta annavad mängude korraldajad infot lähiajal.
„Arvestades raskusi reisimisel oli mängude edasilükkamine vältimatu otsus. FIA Mootorispordimängud on erakordne võimalus tervele mootorispordi kogukonnale tulla kokku ja jagada rõõmu, mida tunneme sellest spordialast. Ootame riikide alaliite ja meeskondi 2022. aasta mängudele,“ sõnas FIA president Jean Todt.
“Mootorispordimängudel plaanisid osaleda ka mitmed Eesti autosportlased,” sõnas Eesti Autospordi Liidu spordidivisjoni juht Kuldar Sikk. “Otsus mängude edasilükkamisest pandeemia tingimustes on aga igati mõistetav. Kavatseme kaasa lüüa järgmise aasta mängudel.”
29.-30. oktoobrini 2022. aastal toimuva ürituse kohta annab FIA infot lähinädalatel.
Eesti auto-motospordi 100. sünnipäeva ürituste sarja esimese sündmusena avati Turbas asuvas MOMU Mootorispordi Muuseumis Eesti mootorispordi Kuulsuste koda.
Kuulsuste koda sündis Eesti Autospordi Liidu, Eesti Mootorispordi Föderatsiooni ja MOMU Mootorispordi muuseumi koostöös. Esimestena valiti sinna autosportlastest Toomas Napa ja Markko Märtin ning motosportlastest Endel Kiisa ja Tanel Leok.
“Kuulsuste kojaga peame meeles neid, kes on oma panuse andnud meie tehnikaspordile, aga ka tehnika- ja spordikultuurile laiemalt. Esimene valik langes sportlastele, aga edaspidi plaanime siia juurde lisada ka taustajõude, ilma kelleta mootorispordis mootorid ei mürise,” rääkis MOMU juht Arno Sillat. “Mootorisport on oma paljude aladega Eestis edukas ja populaarne, lisaks tuleb sportlikele tulemustele juurde arvestada veel kodumaal valmistatud tehnika faktor. Seda kõike kokku võttes on Kuulsuste koja loomine ja pidev täiendamine meie aukohustus.
Lisaks MOMUs avatud Kuulsuste kojale peetakse 2021. aastal Eestis veel teisigi mootorispordi juubeliüritusi, millest suurim on 14. augustil Tallinna Lauluväljakul toimuv perepäev, kus saab näha viimase 100 aasta võidusõidutehnikat, tutvuda praeguste mootorispordialadega ning toimuvad ka võidusõidud.
Eesti Vabariigi mootorispordi sünnikuupäevaks loetakse 28. august 1921, mil marsruudil Tallinn-Rapla-Tallinn peeti võidusõit kaheksa auto ja kahe mootorratta osavõtul.
Kuulsuste kotta valitud:
Endel Kiisa (01.10.1937). Saavutas esimese eestlasena mootorratturite ringrajasõidu MM-il poodiumikoha (3. koht Soome GP-l), samal 1964. aastal saavutas MM-i kokkuvõttes kaheksanda koha. Kahekordne Nõukogude Liidu ja 23-kordne Eesti meister. 2001. aastal valiti 20. sajandi Eesti parimaks mootorrattasportlaseks.
Tanel Leok (01.06.1985). Motokrossi juunioride maailmameister 2000. ja 2001. aastal. Täiskasvanute seas on saavutanud 3 MM-etapivõitu, parimal hooajal 2006. oli ta üldkokkuvõttes viies. Meeskondlikel maailmameistrivõistlustel (Rahvuste motokross) on ta Eestit esindanud rekordilised 19 korda.
Markko Märtin (10.11.1975). Esimene eestlane, kes saavutas autoralli MM-il etapivõidu (2003. aasta Kreeka ralli). Kokku on Märtin võitnud viis MM-rallit. 2004. aastal saavutas maailmameistrivõistlustel koos Michael Parkiga hooaja kokkuvõttes kolmanda koha.
Toomas Napa (05.12.1953). Võitis 1987. aastal sotsialismimaade Sõpruse karika klassis vormel-Eastern, kolmel aastal oli samas sarjas teine (1978., 1981. ja 1985. aastal); üheksakordne Nõukogude Liidu meister. 2001. aastal valiti 20. sajandi Eesti parimaks autosportlaseks.
Auto-motospordi juubeli puhul on loodud ka eraldi koduleht automoto100.ee.
