19. märtsil lahkus meie hulgast 85. eluaastal Eesti üks edukamaid mootorrattasportlasi ja teenekas sporditegelane Jüri Randla seenior (sündis 7. novembril 1936). Tema panus Eesti mootorispordi arendamisel on olnud hindamatu ja meie motomaastikul oli tal mitmeid erinevaid rolle, mis nõudsid häid organiseerimisvõimeid.
Mootorispordiga tegi Randla tutvust 1950-ndate aastate alguses Tööjõureservide motoklubis, juhendajateks Olev Kaseorg ja Johannes Tomson. 1954. aastal Tallinnas toimunud vabariigi motokrossi meistrivõistlustel võitis ta oma esimese medali, finišeerides 125 cm³ noorte masinaklassi sõidus teisena. Kolm aastat hiljem pälvis Jüri Randla oma esimese Eesti meistritiitli, olles kindlama käega tsiklitaltsutaja talimotokrossi tšempionaadil võrri (125 cm³) sadulas. Talvistel krossiradadel võitis ta ajavahemikul 1957-1966 üheksa meistrikulda, aastatel 1962 ja 1963 kahes võistlusklassis. Vabariigi motokrossi meistrivõistlustel võitis ta kaks ja oma hilisemal meelisalal, ringrajasõidus kolm tšempionitiitlit.
Nõukogude Liidu ringrajasõidu meistrivõistlustel noppis ta asfaldiradadelt võite ja medaleid ajavahemikul 1959 – 1970, pälvides 2 kuld-, 5 hõbe ja 2 pronksmedalit viies erinevas masinaklassis. Esimese etapivõidu Nõukogude Liidu ringrajasõidu tšempionaadil pälvis 1959. aasta teisel osavõistlusel Tartus Ojaküla-Vanamõisa ringrajal 125 cm³ masinaklassis, olles ühtlasi esimene Eesti motosportlane, kes Tartu ringrajal sõiduvõiduni jõudis. Kokku finišeeris ta NSV Liidu meistrivõistlustel seitsmes võidukihutamises esimesena. 1970. aasta 5. üleliidulisel tehniliste spordialade spartakiaadil võitis ta ringrajasõidus 350 cm³ B masinaklassis esikoha ning 1959. aastal omistati Jüri Randlale NSV Liidu meistersportlase aunimetus.
Jüri Randla seenior kuulus Nõukogude Liidu koondisesse mootorratturite ringrajasõidus, tehes häid sõite mitme välisriigi asfaldiradadel. 1964. aasta ringrajasõidu MM-etapil Soomes Imatra tänavarajal kihutas ta 350 cm³ masinaklassi sõidus üle finišijoone seitsmendana.
1961. aasta Nõukogude Liidu jäärajasõidu tšempionaadil võitis ta 175 cm³ masinaklassis pronksmedali, olles ainus Eesti motosportlane, kes sellel spordialal jõudnud üleliidulisel areenil medalivõiduni. Jüri Randla oli 7-l korral spordiühing Tööjõureservid üleliiduline meister. Eesti mainekamal ringrajasõidu võidukihutamistel, Kalevi Suursõitudel, pandi ajavahemikul 1961 – 1970 talle kuuel korral kaela võitja tammepärg.
Jüri Randla seenior töötas ajavahemikul 1959-1967 Tööjõureservide Motoklubis treeneri ja mehaanikuna, teenides hiljem leiba võidusõitjana. Jüri Randla eestvedamisel sündis 1974. aastal ringrajasõidu mootorrattaid tootvaid tootmiskoondis Vihur ning ta oli seal kuni 1988. aastani peakonstruktor. Aastatel 1988-1991 töötas ta Nõukogude Liidu ja Saksa DV ühisettevõttes „Esttec“ ja oli spordiklubi „RaCo Racing“ direktor.
1989. aastal pävis Jüri Randla Eesti NSV teeneline treeneri aunimetuse. Ajavahemikul 1982-1990 kuulus ta NSV Liidu Mootorrattaspordi Föderatsiooni, oli ENSV Auto-Motospordi Föderatsiooni presiidiumi liige ja ajavahemikul 1984-1990 Eesti NSV Mootorrattaspordi Föderatsiooni presiidiumi esimees. Peale Eesti taasiseseisvumist taastas Randla Eesti Mootorrattaspordi Föderatsiooni (EMF) esimese presidendina EMF-i liikmelisuse FIM-is.
Jüri Randla seeniori poeg ja pojapoeg, kes kannavad samuti eesnime Jüri, on tegelenud samuti ringrajasõiduga ja neist esimesena mainitud võidutses nii sotsialismimaade Sõpruse karikasarjas kui ka NSV Liidu meistrivõistlustel.
Eesti Autospordi Liit avaldab kaastunnet lahkunu omastele.
Allikas: EMF
