20. novembril avaldati Monte-Carlo MM-ralli 2025 võistlusjuhend, kus FIA ametnike nimekirjast leiab lisaks Karmo Uusmaale veel ühe eestlase nime. Nimelt võtab Priit Priimägi uuest hooajast MM-rallidel üle legendaarse Michèle Moutoni ohutusdelegaadi töö. Kuidas avastas senine Rally Estonia ohutusjuht enda jaoks autoralli ja kuidas jõudis ta otsaga FIA ametnikuks? Sellest lähemalt järgnevas intervjuus värske FIA ohtusdelegaadi asetäitjaga (selline on Priimäe ametinimetus, koos Moutoni lahkumisega muutus mõnevõrra ka süsteem, kuid töö, mida eestlane tegema hakkab on sama, mida tegi Mouton).
Kuidas sa autoralli ja Rally Estonian tiimi jõudsid?
Autoralli on mind huvitanud juba varasest noorusest. Lapsepõlves sai elatud Tallinnas, Viljandi maantee ääres ja sealt läks mööda Old Toomas Rally ülesõit ja ma mäletan, et ma istusin aiaposti otsas ja vaatasin neid Lada VFTS-e ja muid autosid ja see huvitas mind. Toonased nimed Raissar, Tammeka, Mets ja teised on sellest ajast saati meeles. Hiljem Markko Märtini ajal sai vahetundidel arvutiklassis käidud piilumas lehte rally-live.com, kuhu tulid viitega katseajad. Mul oli endal ka esimene Ericssoni telefon, millel oli Wapi võimekus ja sealt said ka viitega neid katsete aegu vaadatud. Siis kui juba endal peale kooli võimalused tekkisid, sai esimene Mosseliiga auto ostetud ja sõidetud rahvarallit.
2010. aastal lõpetasin oma rahvarallikarjääri ära ja peale seda hakkas Silver Kütt keda ma tundsin juba eelnevalt korraldama Rally Estoniat, mida ma ka vaatamas käisin oma sõpruskonnaga. Pärast rallit juhtus selline põnev asi, et ma käisin Lõuna-Eestis oma kliendi juures, mis oli täpselt praeguse Kanepi katse ääres ja leidsin sealt nädal peale rallit unustatud reklaambännerid. Kuna ma teadsin, et kellele need kuuluvad, siis mõtlesin, et okei, mis nad seal ikka vedelevad viskasin auto peale ja viisin Silverile kontorisse. Jäime seal jutustama ja ütlesin, et äge asi, mis te teete ja kui peaks mingit abi vaja olema, siis anna mulle teada, sest oleks hea meel korraldusmeeskonnaga liituda ja oma nõu ja jõuga abiks olla. Sealt läkski juba asi veerema ja kui esimesed aastad saingi nende reklaambänneritega tegeleda, siis mingil hetkel hakkasime organisatsiooni seest inimesi nö. koolitama ja Silver tegi mulle ettepaneku, et mis oleks, kui hakkaksin ohutusega tegelema. Seejärel hakkasin vaikselt turvaplaane koostama ja õppima ja nii ta kasvas. Tundus, et tuli vist hästi välja ja teistele ka meeldis, kuidas ma hakkama sain ja nii ma Rally Estonia ohutusjuhiks saingi.
2015. aastal tegi ka Eesti Autospordi Liit ettepaneku, et kas ma oleks nõus ka meistrivõistluste rallidel ohutusvaatleja olema ja olen sellest ajast ka seda tööd teinud. Järgmisest hooajast nüüd need positsioonid seoses uue väljakutsega FIA-s minu jaoks peatuvad sest ajalises mõttes ei suuda kõike katta.
Millal FIA sinu poole esimest korda tuli pakkumisega hakata tööle MM-rallide ohutusdelegaadina?
Esimene kord oli aastal 2021 peale teist WRC Rally Estoniat. See võis olla millalgi sügisel, kui helistas tänane FIA ohutusdelegaat Michèle Mouton, kes sõnas, et Priit me soovime ohutusvaatlejaid juurde koolitada ja kas sulle võiks see huvi pakkuda. Ütlesin, et jah, see pakuks huvi küll, mille peale sain vastuseks, et neil on veel kolm kandidaati, kuid konkreetsemaks me tookord rohkem ei läinud, kui, et tule minuga Soome rallile kaasa. Käisime Soomes kahekesi ühe teise kandidaadiga ja nii see tookord jäi. Oleme küll igal aastal kontaktis olnud, kuid ei läinud konkreetseks, kuni siis selle aasta alguses sain taas kõne, kus Michele ütles, et teeme nüüd asja ametlikumaks, sest ta on hooaja lõpus sellest rollist taandumas.
See tähendas seda, et käisin Lätis ja Kreekas kaasas juba ametliku treenitava kandidaadina ja peale Kreekat lõime ametlikult käed võtmaks üle Michele rolli, kes oli juba Portugalis teatanud ametlikult, et ta lõpetab tänavuse aasta järel FIA ohutusvaatleja töö.
Mis on FIA ohutusvaatleja töö peamised ülesanded ja kuidas sa valmistud rallideks?
FIA ohutusvaatleja roll on eelkõige olla korraldajale tugi, kuna korraldajaid on meil erinevaid ja nende tasemed on erinevad. Mõned on korraldanud MM-rallisid aastakümneid, mõned on täiesti uued, kus puudub ühene arusaam WRC ja FIA soovitest, WRC sarja iseärasustest jne. Lisaks on kindlasti erinevad kultuuriline taust, traditsioonid. Lihtne näide on, et kes kasutab rajaääres punast ja rohelist linti, kes kasutab keeluala silte. Kui korraldaja on võistlustrassi ära valinud, siis kaks kuud enne saadab ta FIA-le ohutusplaani, mille me üle vaatame. Kui midagi on ebaselget, siis küsime küsimusi ja teeme ettepanekuid. Kui on täitsa uued etapid, siis minnakse kohapeale ja tehakse koos korraldajaga eeltutvumine. Lisaks sõidetakse kõik katsed ohutusplaani järgi läbi ja tehakse ettepanekuid.
Kui on juba vanemad kalendris olnud rallid, kuid võetakse kasutusele uued katsed, siis FIA käib nendega eeltutvumas hiljemalt ralli nädalal ja sõidab need kõik läbi, et kõik vastaks ohutusnõuetele. Minu ametinimetus saab olema ohtusudelegaadi asetäitja ehk inglise keeles Deputy Safety Delegate ehk Michele Moutoni pensionile minekuga süsteem veidi muutub.
FIA ohutusdelegaat saab olema Nicolas Klinger, kuid tema roll jääb võistluse ajal samaks ehk ta istub edasi võistluskeskuses ja jälgib läbi autode onboard piltide seisu katsetel. Lisaks on ta teinud ja jääb ka tegema võistluste eeltutvumisi, kuid kindlasti hakkan mina samuti rallide eel enda jaoks kõiki katseid ja ülesõite läbi sõitma. Töö mida teeb Michelle hetkel veel sel nädalavahetusel Jaapanis ja on teinud teistel rallidel võtan mina üle.
Milline on ohutusdelegaadi argipäev WRC etapil?
Rallinädalal toimuvad mitmed ohutusbriifinguid näiteks fotograafide ja ka ohutusautode omad. Seal räägime üle, et mismoodi me ohutuskaravaniga töötame ja millist infot kellelt soovime ja kes mida jälgib.
Kui Eesti meistrivõistluste etappidel läheb ohutusvaatleja suhteliselt vara katsele, siis WRC etappidel läheb FIA ohutusvaatleja kolme ja kahe nullauto vahel ja stardiaeg on 30 minutit enne esimese võistlusauto starti. Ohutusdelegaat on see, kes annab viimase heakskiidu katsele ja kui on vaja teeme kiired muudatused. Näiteks paluda linti liigutada, paluda publikul seista õiges kohas jne.. Kogu see info läheb raadio teel ka võistluskeskusele.
Kuidas käib selliste kohtade ja rallipubliku jälgimine, kes on keelualades ja peidavad end ohutusautode eest?
Kui me näeme sellist potentsiaalset kohta, kus näiteks on hulk lippe aga inimesi pole näha, siis see info läheb võistluskeskusesse ja seda kohta hakatakse katse ajal monitoorima ja jälgitakse, et oleks kontrolli all. Lisaks läheb see info ka teistele 0 autodele, kes veel tulemas. Kõikidel Rally1 autodel ja ka esiotsa WRC2 autodel on peal kaamerad, mille pildi annab promootor võistluskeskuses Nicolas´le, kes saab korraga vaadata nelja auto kaameraid ja neid pilte siis vastavalt seisma panna, kerida jne.
Olenevalt rallidest, kuid näiteks Kreekas on olemas ka ohutus helikopter, kes läheb vajadusel olukorda lahendama ja sealt pilti edastama. Sellise mittekorrektse käitumisega rajaääres panevad inimesed ohtu katse toimumise ja neid on korduvalt ju nii seisma pandud, kui ka ära tühistatud. Selle aasta Poola MM-ralli on see, mis on hea näide sellest, et mis siis juhtub.
Sinu esimene ametlik MM-ralli ohutusdelegaadi assistendina on Monte-Carlo. Kas sellise legendaarse etapi eel on aukartus ka?
Monte-Carlo on kindlasti aukartust äratav ja kindlasti üks hooaja väljakutsuvamaid etappe. Mägedes kitsad olud, pimedas sõidetavad katsed, muutuv ilm ja keevaline publik. Tänaseks on minu jaoks Monte eeltutvumine juba tehtud ja olen kõik järgmise aasta katsed läbi sõitnud. Tegin enda jaoks palju märkmeid ja vaatasin kodus läbi kõikide katsete onboard videod kuni aastani 2020.
Millised on sinu soovitused eelseisva MM-hooaja eel nii Eesti, kui ka teistele rallisõpradele, et rajaääres kõik turvaliselt laabuks?
Eelkõige ikkagi ralliohutuse tavapärane A ja O ehk turvalisus ennekõike ja monitoorimine on katse olukorra osas pidev. Kui ohutusauto on andnud kuskil lisajuhised, et palun olge seal või ärge liikuge sinna, siis see kõik on tehtud mitte fännide kiusamiseks vms, vaid selleks, et kõik saaks toimuda võimalikult ohutult. Me saame väga hästi fännidest aru, et mida lähemal saab rajale olla, seda parem vaadata on, kuid piisava distantsi hoidmine on turvalisuse osas eluliselt oluline. Kui me räägime näiteks kruusarallidest, siis täna on igal kruusaetapil olnud juhtumeid, kus keegi saab kiviga pihta. Tänased Rally1 autod ja ka Rally2 autod on nii võimsad ja rataste alt lendavad kivid kaugele. Täna on meeskondadele edastatud palve, et uuel hooajal oleks võimalike kivide lendamine rahvasse rohkem piiratud olla, mis tähendab, et tõenäoliselt tulevad tagasi porilapakad. See on olnud arutusel ja selle probleemiga tegeletakse tehnilise komisjoni poolel.
Tänapäeva ralliautode kurvikiirused on vedrustuse ja aero tõttu läinud väga suureks. Näiteks, kui WRC2 tuleb kuuenda käiguga ja peab pidurdama ja käigu alla vahetama kurvi läbimiseks, siis Rally1 auto jääb kuuenda käigu peale ja ehk natuke pidurdab. Selles osas on autod üliohtlikud, et nad seisavad küll väga hästi teel, kuid suure kiiruse tõttu, kui midagi läheb valesti, lähevad nad teest väga kaugele. Seda on näha olnud kasvõi Kesk-Euroopa rallil, kus olid suured muru alad ja seal oli auto üle kontrolli tagasi saada keeruline. Sama ka üle katuse käinud autoga, mis lendab päris kaugele, kui midagi ette ei jää ja samuti lendab ära palju tükke, millega on oht pihta saada. Seega panen kõigile südamele, et palun jälgige korraldaja poolt määratud turvaalasid, linte jne, sest need on sinna pandud meie kõigi ohutuse tagamiseks.
Väga hästi on toiminud ka rallirahva enda sisene korrale kutsumine, kui ühed on mõistliku koha peal ja teised pole, siis on nad palunud neil sealt ära liikuda, sest muidu jääb katse kõigil vaatamata.
