Eesti autoringrajasõit tähistab 90 aasta juubelit

Autod 1934. aasta Eesti Suursõidu stardis. Nr. 2 klaasivabrikant Johannes Lorup, edasi sõidu võitja Heinrich Tael, Arno Koch, Tom Ferrier, Johannes Mannert ja Kurt Stadie. Foto: Aare Arula arhiiv

90 aastat tagasi, 16. septembril Tallinnas Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrajal toimunud teisel Eesti Suursõidul, mis kandis ka nime Estonian TT, kihutati esmakordselt Eestis ringrajasõidus ka autodel.

Eesti Suursõidu korraldas Eesti Autoklubi Mootorratta Sektsioon ja autod pidid võistlema ka aasta varem toimunud esimesel Suursõidul. Kuna registreerus vaid kolm autodel võistlejat vajaliku nelja asemel, siis autode võidukihutamist ei toimunud.

1934. aastal oli autode stardis seitse sõidukit, mis olid vastavalt autode võimsusele jaotatud kahe võistlusklassi: B-klass, autod kuni 1500 cm³ ja D-klass, autod üle 1500 cm³.

Autode võidukihutamise esimesel ringil katkestas sõidu Arno Koch, kes sõitis oma väikesel MG-l. Viiendal ringil pidi tehniliste probleemide tõttu sõidu pooleli Julius Johanson oma võimsal Buickil.

Juhtpositsiooni haaranud Heinrich Tael (Chevrolet) ei andnud oma edu käest, lõpetades esimesena kümne ringi pikkuse sõidu. Võimsamate autode klassis võistelnud Taela keskmine kiirus oli 78,72 km/h. Teisena finišeeris väiksemate autode konkurentsis ehk B-klassis võistelnud Eestis elanud inglane Tom Ferrier (Singer), kelle kiirus oli 74,05 km/h. Kolmas koht ja D-klassi teise koha pälvis klaasitööstur Johannes Lorup, kellel jätkus oma Auburni roolis aega mõnes aeglases kurvis daamidele taskurätikuga lehvitamiseks. Viimasena ehk viiendana finišeeris väiksemas klassis sõitnud sakslane Kurt Stadie (Hanomag). Lorup oli aasta hiljem Suursõidul autovõistluse erikomissar.

16. septembrit 1934 võib lugeda autode ringrajasõidu sünnipäevaks. Autodel sõideti Eesti Suursõitudel veel kahel järgneval aastal. 1935. aastal võidutses Soome selle aja edukaim autosportlane Karl Ebb. Võimsal Mercedes-Benzil sõites oli tema keskmine kiirus 98,87 km/h tunduvalt parem eelmise aasta autode kiireima sõitja omast. Ainsa eestlasena võistelnud Julius Johanson (Studebaker) finišeeris kuuendana.

Kolmanda Suursõidu võistluse kavas olid küll Heinrich Taela (Alfa-Romeo), Arno Kochi (Amilcar), varjunime Rony Rocy nime all motovõistlustel võistelnud ehk pankur Klaus Sheeli poja Patrik (MG) ja Lepo Markovichi (Aero) nimed, aga kahjuks võistluspäeval nende masinaid stardipaigas ei olnud.

1936. aastal eestlasi sõitmas ei olnud, kuigi võistlusele registreerus neid kolm ja osalesid vaid kuus soomlast, neist vaid pooled jõudsid finišisse. Võidukarika viis üle lahe Aleksis Patama (Ford).

Paarikümne aastase vaheaja järel võisteldi autode ringrajasõidus 30.-31. mail 1959. aastal Tartu lähistel Ojaküla-Vanamõisa ringrajal toimunud hooaja avavõistlustel ringrajasõidus. Esmakordselt Eestis sõideti võidusõiduautodel ja pealtvaatajatel oli võimalus näha rajal kihutamas Eestis ehitatud vormelautosid Estonia (roolis Ants Seiler), Sitikas (Ants Promet) ja Vana Toomas (Raimond Esner).

LOE KA NEID UUDISEID:

30. detsember 2024

VIDEO. Mida kujutab endast rallikrossi uus noorteklassi auto?

EAL rallikrossikomitee esimees Mati Kask ja noor võidusõitja Ott Kristofer Kask tutvustavad videos rallikrossi Eesti meistrivõistluste uue klassi Yaris...
23. detsember 2024

EAL-i presidendi Toivo Asmeri jõulutervitus

Head sõbrad! Jõulud on hingerahu ja hinge sisse vaatamise aeg. On aeg anda aus hinnang oma mööduva aasta tegemistele...
23. detsember 2024

Rahvakrossi EKV ja Misso Karika 4. jaanuari etapp jääb ära

Rahvakrossi ja krossisprindi Eesti karikavõistluste ning Misso Karika etapp 4. jaanuaril Misso rallikrossirajal jääb sulailmade tõttu ära. Võistluse juht...
18. detsember 2024

Autospordi ja autonduse aastaraamat 2024 jõudis müügile

Autospordi ja autoaastat kokku võttev raamat “Auto 2024” on müügil Eesti Autospordi Liidu kontoris (Vana-Tartu mnt 79a, Peetri, III...