20. sajandi parimaks rallisportlaseks valitud Uno Aava sai täna, 22. novembril 95-aastaseks, Eesti Autospordi Liit soovib juubilarile palju õnne.
Alljärgnev tekst on ilmunud raamatus Eesti autosport – 100. Autoriks Rein Luik.
1928. aastal sündinud Uno Aava unistus oli saada lenduriks. Ta läbiski edukalt ALMAVÜ lennukursused ning sai 1948. aastal kätte piloodipaberid. Ametit Aava lennunduses ei leidnud, kuid huvi tehnika ja autonduse vastu viisid ta 1957. aastal tööle Tallinna Autoremonditehasesse, kus parajasti oli Ants Seileri eestvedamisel alustatud esimese vormel-Estonia konstrueerimist.
Juba 1950-ndate algul innustus Aava võidusõidust ning esialgu aitas mootorrattaga kihutamine kustutada kirge kiiruse järele. Autoremonditehases tehnoloogina töötades pööras Aava pilgu autospordi poole ja kui 1958. aastal hakati Eestis korraldama nii vigur- kui ka ökonoomsussõite ning autorallisid, vahetaski ta tsiklisadula autoistme vastu.
Löönud innukalt kaasa esimeste vormel-Estoniate arendamisel, käis Aava nendega ka võistlemas, aga rallisport tõmbas lõpuks siiski rohkem. 1959. aastal korraldati Eestis esimest korda autoralli meistrivõistlused, kus Aava koos sõber Väino Paasikuga võitis meistritiitli Pobedade klassis. Veel samal aastal krooniti sõbrad ka NSV Liidu meistriteks. Kui Aavale järgmisel aastal NSVL-i meistrivõistlustel veel hõbemedal kaela riputati, anti talle NSV Liidu meistersportlase nimetus.
Edu avas Aavale tee NSV Liidu koondisesse ja juba 1961. aastal kihutas ta rahvusvahelises konkurentsis sotsialismimaade karikavõistlustel, kus saavutas koos Mihkel Margiga neljanda koha. Samal ajal jätkas ta Autoremonditehases tööd ka vormel-Estoniaid konstrueerivas meeskonnas ja ihkas proovida kätt ringrajal. 1963. aastal võitis Aava NSV Liidu meistrivõistlustel Enn Griffeli järel vormel-Juniori klassis hõbemedali.
Kuna kahe alaga üheaegselt oli siiski keeruline tegeleda, pühendus Aava lõpuks autorallile. NSV Liidu koondisega pääses ta võistlema ka mainekatele välisvõistlustele. Nõukogude Liidu rallisõitjad olid hakanud juba 1961. aastal osalema näiteks kuulsal Jyväskylä rallil, mis tol ajal oli EM-võistluste etapp, ja teiste seas oli tookord seal esimese eestlasena stardis ka Aleksander Tõkke. 1964. aastal sai koondise kutse Jyväskylä rallile ka Uno Aava, kes osales Soomes koos Alfred Saarmiga. Kahjuks pidid Volgaga sõitnud eestlased võistluse pooleli jätma. Aga nii Volga kui ka Moskvitši roolis pääses Aava ka mitmel järgneval aastal Jyväskyläs võistlema.
1969. aastal võistles ta Jyväskylä rallil koos Leonti Potaptšikuga ning saavutas Moskvitš-412-ga absoluutarvestuses 15. koha. Selle tulemuse ületasid Jyväskyläs alles veerandsada aastat hiljem vennad Kasakud (12. koht) ning veel hiljem juba Markko Märtin ja Ott Tänak.
Aasta varem oli välja kuulutatud tol hetkel „sajandi ralliks“ kutsutud Londoni-Sydney ralli ja sellest plaanis osa võtta ka NSV Liidu koondis. Kutse sai ka Aava ja ta käis ühena vähestest eelnevalt Austraalias rajalegendi koostamas. Võistlusel osales ta koos Juri Lessovskiga. Vaevalt uskus keegi enne rallit, et Moskvitšiga on võimalik finišini jõuda. Kanged mehed said sellega hakkama ja seda absoluutarvestuses koguni 22. kohaga.
Kaks aastat hiljem toimunud järgmisel pikamaarallil Londoni-Mexico võistlusel Aava küll ei osalenud, aga oli ametis treenerina ja Lõuna-Ameerika poolel legendi koostajana. Muide, treeneri ja tehnilise juhi rollis oli Aava NSV Liidu koondises ametis ka kuulsal Monte Carlo rallil 1965. aastal.
Oma autosportlase karjääri jooksul võitis Aava NSV Liidu meistrivõistlustelt kaks kulda, neli hõbedat ja kaks pronksi. Eesti meistrivõistlustelt on tema auhinnakapis neli meistrikarikat, poodiumikohti on lisaks veel kuus. Samuti teenis ta välja mitu aunimetust ja talle omistati juba 1964. aastal NSV Liidu aumeistersportlase ja 1969. aastal teenelise meistersportlase nimetused. 1987. aastal aga sai Aava Eesti NSV teenelise sporditegelase aunimetuse. 2001. aastal valiti Aava 20. sajandi Eesti parimaks rallisportlaseks.
Kui juba kiirusepisik sees, ei hoia head meest miski rajalt eemal ja nii osales Aava ka veel 2000-ndate algul vahel rahvarallidel, kaardilugejaks tütar Anu Viks. Rahvarallid ongi olnud juba mitu aastakümmet Aavale hingelähedased, aastaid on viidud läbi rahvarallit Uno Aava rändkarikale.
Võistlemise kõrvalt aitas Aava aktiivselt edendada ka Eesti rallisporti ja kui 1966. aastal asutati Eesti Autospordiföderatsioon, sai temast selle aseesimees ning järgnevaks 17 aastaks ka rallikomitee esimees. Eesti Autospordi Liidu auliige on Aava praeguseni.
