Superkrossi karikasarja uue hooaja avavõistlus sõideti Taali krossirajal Opitransi karikatele 28 võistleja osavõtul.
Noorteklassi finaalis edestas Ruudi Reinumägi Albert Pärtelsoni ja Toivo Uusnat. “Kui said hea stardi, siis olid kõik eeldused võiduks loodud, sest rajal ei leidu eriti möödasõidukohti,” rääkis Reinumägi. Võistlusel ei kasutatud jokkeritaskut. “Kui oled esimene, siis on jokkerita sõit lihtsam, kui tagapool, siis teeb jokkeri puudumine olukorra pigem raskemaks.”
Tagaveoliste võitjal Kris Hahnil õnnestus treeningutel teha vaid kaks ringi. “Oma vea tõttu sõitsin esimeses kurvis lumehange ja jäin kinni. Kvalifikatsioonis sain kolmanda tulemuse, mis tagas esimeses eelsõidus teise stardikoha. Pärast seda kulges päev ilusti ja kõik oma sõidud võitsin,” rääkis ta. Teise koha sai Margus Suigusaar ja kolmanda Jan Schär.
Esiveolistel saavutas võidu Dauri Demant, teine koht kuulsus Sander Järvekülale ja kolmas Toomas Lõhmusele. “Tähtis oli kvalifikatsioon ära võita ja piisavalt hea stardikoht saada. Kuna jokkerit ei olnud, pidi start õnnestuma, et võidukalt lõpuni tulla,” kommenteeris Demant.
Superfinaali võitis Sander Järveküla, järgnesid Marek Künnapas ja Toomas Lõhmus.
Superkrossi karikasarja teine etapp toimub samuti Taali rajal 6. märtsil.
Vaatamata sellele, et samal ajal toimus Eestis mitmeid autospordivõistlusi, oli Piiroja rajale kogunenud seekord kokku siiski 74 sportlast (krossis 23 ja sprindis 51).
Rajameistrite tubli töö ja ilmaolude toel oli rada ideaalses korras kuni võistluste lõpuni. Ladusalt kulgenud võistlus võimaldas enne pimeda saabumist seekord ka superfinaali läbi viia, kus pinevust jagus lõpumeetriteni.
Seekordsed parimad.
Krossiklassid
Esivedu: 1. Tanel Raudsepp, Kevin Allik, 3. Sander Järveküla.
Tagavedu S: 1. Magnus Kallikorm, 2. Rene Klesment.
Tagavedu V: 1. Marko Laanesaar, 2. Mihkel Võsa.
Lada Klassik 1. Keio Priimats, 2. Aivo Metsaots.
Superfinaal: 1. Rainis Tiri, 2. Jürgen Järveküla, 3. Alar Allik.
Sprindiklassid
Noored: 1. Kaarel Kutsar, 2. Ruudi Reinumägi, 3. Toivo Uusna.
Tulevik: 1. Ruudi Reinumägi, 2. Bairon Kuusik, 3. Albert Ako Kokk.
Naised: 1. Kärolin Soolepp, 2. Sarah Lee, 3. Sandra Tõnisson.
Esivedu: 1. Tom Adamson, 2. Tanel Raudsepp, 3. Kaarel Kutsar.
Tagavedu S: 1. Kristen Priilinn, 2. Kristjan Priilinn, 3. Rene Klesment.
Laupäeval Matsi krossirajal toimunud autokrossi Liqui Moly Eesti meistrivõistluste avaetapil osales kokku 14 võistlejat nii Eestist kui ka Lätist.
Viimati võistlesid veoautod talvistes oludes 2015. aastal ning veobagid 2010. aastal. Talviselt külma võistlust alustasid taaskord eelsõidud, kus põnevat vaatamist jagus kõikidesse võistlusklassidesse, seejärel sõideti finaalsõidud. Esimesena selgitati finaalsõitudes välja võitja GAZ-51/52 ning GAZ-53 klassides ning seejärel selgusid parimad veobagide võistlusklassis.
GAZ-51/52 klassivõitja Veiko Hirsniku sõnul oli võistluspäev tingimusi arvestades ideaalne ja sujus algusest lõpuni suurepäraselt. “Sõit läks hästi, rada oli küll ootamatult libe, aga sain nendes tingimustes suurepäraselt hakkama. Rehvivalik oli samuti ideaalne, konkurentsitult parimad. Nautisin igat sõitu ning kõik sõidud sujusid stardist finišini ideaalilähedaselt”
Klassi GAZ-51/52 paremusjärjestus:
1. Veiko Hirsnik
2. Mikk Mäesaar
3. Andre Mõttus
GAZ-53 klassivõitja Mait Mäesaar sõnas võistlust kokkuvõttes, et võistlusrada oli ootamatult libe, mistõttu tuli teha ka mõned muudatused. Siiski kulges võistlus üldjoontes tõusvas joones. “Rada oli üle ootuste libe, mistõttu tuli ka rehvitaktikat palju muuta. Võistlus siiski läks tõusvas joones – ajasõidus teine, poolfinaalides kolmas ja teine ning finaalis panin mängu kõik enda talvesõidu oskused ning pimedust trotsides suutsin sõidu võita.“
Klassi GAZ-53 paremusjärjestus:
1. Mait Mäesaar
2. Heigo Ojasaar
3. Tauri Toime
Veobagide klassi võistluspäeva lõpetas parimana elu esimesel autokrossivõistlusel osalenud Martin Talv, kes ajasõitudes ning poolfinaalides näitas pigem tagasihoidlikku sõidujoont, kuid finaalides suutis edestada ka juba kogenenud võistlejaid.
Veobagide paremusjärjestus:
1. Martin Talv
2. Janis Kozlovskis
3. Ainars Ramats
Võistluste juhi Erko Sibula sõnul kulges võistlus üldiselt nii nagu korraldajad olid planeerinud – rada oli korralik ja meeldis ka võistlejatele väga. Siiski muutus rada libedaks ning seetõttu tuli teha võistluses korralduslikke muudatusi ja vähendada nii eelsõitude kui ka sõidetavate ringide arvu. “Võistlus kulges üldjoontes nii nagu planeerisime. Rada oli hästi ettevalmistatud ja meeldis võistlejatele väga. Enne lõunat said sprindiklasside võistlused läbi ja lõunast alates alustasime ühisstartidega (veoautod ja rahvakross). Kõik sujus üldiselt hästi, kuid me ei osanud arvata, et rada veoautode ja bagide jaoks liiga libedaks muutub ning ka seda, et ring võiks olla liiga pikk, mistõttu sõidud venisid pikale. Seega tuli teha otsus, et veoautod sõidavad kolme eelsõidu asemel kaks, samuti vähendasime sõidetavate ringide arvu. Sellest omakorda tingituna lõppes võistlus juba suhteliselt hämarates tingimustest, kuid lõpuks olid kõik väga rahul ning hämarus tekitas isegi mõneti positiivset elevust. Tahaksin tänada korraldajaid , pealtvaatajaid ja ka kõiki sõitjaid. Erilised tänud veoauto- ja bagimeestele, kes võtsid vaevaks ja talvisele etapile kohale tulid.“
Autokrossi järgmine etapp sõidetakse 7.mail Misso krossirajal.
Tekst: Marleen Maask
Veiko Hirsnik võitis GAZ-51/52 klassi. Foto: Helari KoobakeneMartin Talv saavutas debüütvõistlusel esikoha. Foto: Helari Koobakene
Nädalavahetusel sõideti Itaalias Lonatos tänavuse aasta WSK Super Masters Series esimene osavõistlus. 50 riigist pärit 265 võistleja seas avasid oma hooaja ka neli Eesti kardisportlast.
WSK erinevad võistlused ja võistlussarjad on kardispordimaailma olulisemad pärast EM-i ja MM-i. WSK Super Masters Series avaetapi puhul kinnitab sarja kõrgetasemelisust muu hulgas kõigi kolme valitseva maailmameistri ehk Noah Milelli, Tuukka Taponeni ja Kean Nakamura-Berta stardis olek.
South Garda kardirajal peetud võistlusel olid Eesti sõitjad esindatud neljast võistlusklassist kahes. Klassis Mini tegid oma debüüdi läinud hooaja Micro-sõitjad Meryl Peldes, Albert Tamm ja Maximus Unt (kõik Aqua Racing), klassis OK oli stardis kogenud Carmen Kraav (Ward Racing).
Klassi Mini oli Eesti sõitjatest ajasõitudes kiireim Tamm, kohe tema kannul Peldes ja Unt. Kahes eelsõidus saadud 5-sekundilised ajakaristused koos ühe DNS-ga ei andnud paraku võimalust põhisõitudeks. Meryl Peldes edenes eelsõitudes paremini, tõustes kahes neist koguni 6 ja 7 kohta ettepoole, kuid paraku oli ajasõidu tagasihoidlik aeg jätnud temagi tulemusele pitseri. Maximus Unti võistlus jäi aga pooleli tervislikel põhjustel.
Klassis OK võistelnud Carmen Kraavi tulemuse määras paraku suuresti juba reedene päev. Tehnilistest probleemidest tingituna ei õnnestunud ajasõidus ringiaega kirja saada, see aga jättis ta eelsõitude stardirivvi viimasele positsioonile.
Vaatamata sellele suutis Kraav kolmes eelsõidus tõusta piisavalt, et jõuda eelfinaali ning nende järel omakorda välja 42. kohale. Kuivõrd finaali pääseb 36 võistlejat, oli võistluspäev sellega läbi, kuid tubli tagasitulek oli sellegipoolest märkimist väärt.
Eestlane Romet Jürgenson võitis Saksamaal Esteringil toimunud FIA Rally Star programmi Euroopa finaali.
Euroopa finaal oli esimene kuuest finaalist, lisaks selgitatakse paremad veel Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Aasia-Vaikse ookeani, Aafrika ning Lähis-Ida/Põhja-Aafrika regioonis. Neist selgub kokku kuus edasipääsejat, seitsmes tuleb naiste finaalist, mis peetakse käesoleval aastal Ameerika Ühendriikides.
Regionaalse finaali võit tähendab pääsu 2023. aasta FIA Rally Stari treeninghooajale, mis sisaldab kuut rallit M-Sport Ford Fiesta Rally3 autoga, teste ja juhendamist, samuti sõitja võimete hindamist.
2023. aasta lõpus selgub neli FIA Rally Star Team liiget, kes saavad sõita teise JWRC hooaja 2024. aastal. 2025. aasta JWRC hooaja teevad kaasa neist omakorda kolm paremat. Kui keegi neist võidab 2025. aastal JWRC-tiitli, saab ta osaleda 2026. aastal Rally2 autol WRC2-hooajal. Järgmiseks sammuks on võistlemine Rally1 autoga.
“Olen auhinna üle väga uhke. Kogemus oli suurepärane, tänan FIA-t ning kõiki inimesi, kes sellise programmi kokku panid,“ sõnas 22aastane Jürgenson. „Suure võistluspinge kogemine ja sellest võidukalt väljatulek on hea treening minu edaspidiseks karjääriks.“
Euroopa finaali pääsenud valiti välja 22 riigi 89 osaleja seast vanuses 17-26 eluaastat. Finaal kestis kolm päeva tuulistes ja vihmastes oludes. Võisteldi LifeLive TN5 krossikartidel rajal, lisaks toimus digitaalne võistlus, oskuste test ning intervjuu ja hindamine žürii poolt.
Žürii esimees oli FIA asepresident spordi alal Roberti Reid, liikmed rallisõitja, 2003. aasta maailmameistri Petter Solbergi abikaasa ja WRC-sõitja Oliver Solbergi ema Pernilla Solberg, M-Sporti juht Malcolm Wilson, Pirelli esindaja Terenzio Testoni ja rallisõitja Thierry Neuville.
„Spordi kasvatamiseks peame kasvatama kogu püramiidi. Selleks on vaja laia kandepinda ja tugevat alust,“ sõnas Robert Reid. „Muidugi on võistlusel võitjad, kuid kõigile osalejatele oli edasiseks arenguks oluline saada tagasisidet oma sooritusele.“
FIA Rally Stari projektijuht Jérôme Roussel: „Rometi lugu on imeline: alustas ta ju simulaatoril, edenes Rally Stari online võistlustel ning nüüd võitis Euroopa finaali. Rally Star on loodud sellisteks muinasjuttudeks.“
Žürii liige Thierry Neuville: „Valiku tegemine ei olnud lihtne, mõistagi on kiirus tähtis, kuid mitte ainult: oluline on auto valitsemine, suhtumine ja motivatsioon. Sõitjale tähendab selline programm ainukordset võimalust. Tegin Belgias läbi samasuguse programmi ja see muutis mu elu.“
Naiste Euroopa finaalis võit läks jagamisele rootslanna Maja Hallén Felleniuse ja Suurbritannia esindaja Katie Milneri vahel.
29. jaanuaril sõideti Otepää lähiümbruse teedel autoralli Terminal Oil Eesti meistrivõistluste esimene etapp – A1000Market sprintralli „Otepää talv 2022“. LaupäevalõunalTehvandi spordikeskuse juurest startinud võistlusel oli kavas kokku 6 kiiruskatset kogupikkusega 58,47km. Hooaja esimesel rallil startis kokku 67 võistluspaari.
A1000Market sprintralli „Otepää talv 2022“ üldvõidu ja EMV2 klassivõidu kindlustasid omale pingelise võitluse tulemusena Volkswagen Polo R5 masinal sõitnud Georg Linnamäe – James Morgan. Absoluutarvestuse poodiumi teise astme hõivasid kogu ralli vältel head kiirust näidanud Ken Torn – Kauri Pannas (Ford Fiesta Rally2), kaotades liidritele vaid 3,1 sekundit. Kolmandale kohale platseerusid vanema generatsiooni WRC masinal sõitnud Valerii Gorban – Sergei Larens, viimase katse lõppedes oli ralli võitjatele kaotust kogunenud 13,1 sekundit.
EMV1 arvestuse parimad olid Gorban – Larens, kes edestasid teisele kohale tulnud Karl-Martin Volver – Margus Jõeranda (Škoda Fabia Proto) 1 minuti ja 15,7 sekundiga. Klassi kolmandale kohale platseerusid Mareks Svarcs Svampans – Armands Lukins (Subaru Impreza), kes kaotasid klassi võitjatele 4 minutit ja 31,6 sekundit.
EMV2 ehk Rally2 masinate arvestuses kindlustasid esikoha ralli võitnud Linnamäe – Morgan, kellele järgnesid Torn – Pannas, kaotades liidritele vaid 3,1 sekundit. Kolmandaks tulid Ford Fiestaga sõitnud Roland Murakas – Kalle Adler, kaotades Linnamäe – Morganile kokku 39,4 sekundit.
EMV3 klassis läks rajale 2 ekipaaži, kuid lahingust väljusid ainsatena ja seega ka võitjatena oma debüütvõistluse Ford Fiesta Rally3 masinal teinud Kaspar Kasari – Rainis Raidma.
Juuniorite ehk esiveoliste autode EMV4 arvestuses võttis kindla võidu ekipaaž Jasper Vaher – Marti Halling (Ford Fiesta Rally4), kes edestasid Karl-Markus Sei – Martin Leotootsi (Peugeot 208 Rally4) 13,9 sekundiga. Klassi kolmanda koha saavutasid Joosep Ralf Nõgene – Simo Koskinen (Ford Fiesta Rally4), kes kaotasid Vaher – Hallingule 28,8 sekundit.
EMV5 ehk 4WD E12 klassi parimad olid Aiko Aigro – Arro Vahtra (Mitsubishi Lancer EVO9), kelle edu Raik-Karl Aarma – Allar Heina (Mitsubishi Lancer EVO8) ees oli peale viimast katset vaid 8,7 sekundit. Nelikveoliste E12 klassi kolmandaks platseerusid Kristo Subi – Erki Pints (Mitsubishi Lancer EVO9), kes jäid klassi liidritest maha 15,4 sekundiga.
Tiheda konkurentsiga EMV6 klassist väljusid võitjatena saarlased Robert Virves – Tiit Põlluäär (BMW M3), kes edestasid endisi veokamehi Taavi Niinemets – Esko Allikat (BMW M3) 28,2 sekundiga. Klassi kolmandale kohale platseerusid samuti tavapäraselt veokiga võistlevad Tarmo Silt – Raido Loel, kaotades liidritele 3 minutit ja 10,9 sekundit.
EMV7 ehk 2WD – R3, A7, N3, E10 autode arvestuses olid parimad Mark-Egert Tiits – Sander Pruul (Volkswagen Golf 2), kes edestasid 25,2 sekundiga Ronald Jürgenson – Marko Kaasikut (Honda Civic Type-R). Klassi kolmanda koha võitles välja ekipaaž Robert Kikkatalo – Robin Mark (Ford Fiesta), jäädes klassivõitjatest maha 1 minut ja 26,4 sekundit.
EMV8 ehk E9 arvestuse kiireim võistluspaar oli üle pika aja jälle Eestisse võistlema tulnud Klim Baikov – Andrey Kleshchev (Lada 2105), kelle edu lätlaste Ivo Kilpis – Artis Cerins (Toyota Corolla) ees oli 20,7 sekundit ja kolmandaks tulnud Karl-Kenneth Neuhaus – Inga Reimali (Honda Civic) ees 1 minut ja 21,6 sekundit.
Autoralli Terminal Oil Eesti meistrivõistluste sari jätkub 12. veebruaril 2022, kui toimub Lätimaa ralliradadel Sarma Rally, mis kuulub ka Eesti meistrivõistluste arvestusse. Kodustel teedel jätkub võistlussari aga 14. – 15. mail sõidetava Rapla ralliga.
Absoluutarvestuse kümme parimat:
1. Georg Linnamäe – James Morgan (Volkswagen Polo R5) 35:47.0 2. Ken Torn – Kauri Pannas (Ford Fiesta R5 MKII) +3,1 3. Valerii Gorban – Sergei Larens (BMW-Mini John Cooper Works WRC) +13,1 4. Roland Murakas – Kalle Adler (Ford Fiesta) +39,4 5. Gregor Jeets – Timo Taniel (Škoda Fabia Rally2 EVO) +1:01,8 6. Karl-Martin Volver – Margus Jõerand (Škoda Fabia Proto) +1:28,8 7. Priit Koik – Kristo Tamm (Ford Fiesta R5 MKII) +1:43.9 8. Kaspar Kasari – Rainis Raidma (Ford Fiesta Rally3) +2:31,8 9. Aiko Aigro – Arro Vahtra (Mitsubishi Lancer EVO9) +3:03,9 10. Raik-Karl Aarma – Allar Heina (Mitsubishi EVO8) +3:12,6
Kas sinu auto ei taha talvisel ajal käivituda või autoaku tühjeneb kiiresti ka pärast täislaadimist? Need võivad olla ühed märgid sellest, et sinu auto aku aeg on ümber ja tuleb hakata uut otsima. Autoakud peavad tavaliselt vastu 3 kuni 5 aastat, mõnel juhul kauem, teisel juhul ka vähem. Selleks, et autoakud peaksid kauem vastu, saab igaüks ise väga palju ära teha. Kui sa oled parasjagu otsimas uut autoakut, siis järgi meie soovitusi ja pikenda enda aku eluiga.
Millal tuleb autoaku ümber vahetada?
See hetk, millal sinu auto aku on läbi saamas, tunneb pea igaüks ära. Kohe, kui sa märkad, et aku ei tööta enam nii nagu varasemalt, siis on põhjust natukene rohkem uurida, mis sellel viga on. Autoakud vajavad ümber vahetamist näiteks siis, kui aku tühjeneb mõne päeva jooksul pärast selle täis laadimist. Teine peamine põhjus võib olla selles, et autoakud on väga külmal talvel läbikülmunud ja tühjaks läinud – see on ka üks levinumaid põhjuseid meie kargetel talvedel, kui ühel päeval märkame, et auto ei käivitu. Lisaks on ohumärkideks ka see, kui akul on mõned kahjustused või auto ei käivitu lihtsalt nagu peaks.
Kui kahtled, et sinu auto aku võib olla läbi, siis pöördu professionaali poole, kes oskab seda hinnata, võib-olla tõesti tuleb hakata soetama uut autoakut.
Mida arvestada uue autoaku ostmisel?
Esimene asi, mida aku ostmisel tuleb meeles pidada on see, et see peab sobima sinu autole, see tähendab seda, et uue autoaku suurus peab mahtuma pesasse. Teiseks on oluline käivitamiseks vajaminev aku mahtuvus, mida mõõdetakse ampertundides. Viimaseks tuleb teada, millisel poolel asetsevad pluss- ja miinusklemmid, et autoaku saaks korrektselt paigaldatud. Need on kolm peamist asja, mis peavad kindlasti olema õiged, muul juhul ei saa akut ümber vahetada, sest see lihtsalt ei sobi sinu autole.
Selleks, et sellest kõigest paremini aru saada soovitame alati konsulteerida ka müüjaga, aga juhul, kui see ei ole võimalik, siis saab autoaku ostmisel rohkem aru, kui teada kõiki tähiseid, mida selle jaoks kasutatakse.
Autoaku voldid näitavad seda, kui palju on akul jõudu ning ampertunnid näitavad, kui kaua saab selle akuga töötada. Amprites mõõdetakse autoaku käivitamisvoolu. See on voolutugevus, mida peab aku välja käima, kui käivitada see -18 kraadi juures. Mida suurem on näitaja, seda kindlama tõenäosusega autoaku käivitub ja ei jää hätta ka kõige karmimal talvel. Juhul, kui sul on diiselauto, siis vajalik käivitusvool on kõrgem kui bensiiniautodel.
Selleks, et leida kiirelt õige autoaku ja sõita perepuhkusele näiteks Tartusse, siis vaata vana aku pealt üle kõik näidud, siis saad olla kindel, milline toode sobib sinu auto jaoks. Turvalist liiklemist!
Nädalavahetusel toimub Eestis arvukalt võistlusi, rahvusvahelisel areenil käivitub aga elektrivormelite MM-sari.
Kolmel kohalikul võistlusel on mängus Eesti meistrivõistluste punktid. Laupäeval toimuv A1000 Market sprintralli Otepää Talv 2022 avab autoralli Terminal Oil Eesti meistrivõistlused. Võistlus algab kell 12.30 Otepäält ja lõpeb samas kell 17.53. Võistlust on võimalik jälgida ka Delfi TV vahendusel.
Liqui Moly Eesti meistrivõistlused autokrossis algavad laupäeval Võrumaal Matsil. Veoautodele ja -veobagide finaalid algavad kell 12.30. Samal hommikul toimub rahvasprindivõistlus.
E-autospordi ringrajasõidu Eesti meistrivõistlused jätkuvad pühapäeval NB Quality GT-sarja võistlusega. Sõidetakse Watkins Gleni virtuaalrajal.
Maastikusõitjate Suur Maasturite Talvesprint kestab reedest pühapäevani ning kuulub Eesti karikasarja. Võistluskeskus asub Harjumaal Kose vallas Paunküla Heaolukeskuses.
Laupäeval jätkub Piiroja rallikrossirajal teise etapiga Piiroja karikasari. Võistlussõidud algavad kell 9.45.
Pühapäeval alustab Taalis uut hooaega superkrossi karikasari. Võistlus Optitransi karikatele algab orienteeruvalt kell 12.00.
Dubais jätkub Formula Regionali Aasia meistrisari, kus eestlastest on osalemas Paul Aron. Laupäeval algab võistlus kell 13.45 (siin ja edaspidi Eesti ajad), pühapäevased sõidud on kavas kell 7.50 ja 12.05. Ülekannet on võimalik vaadata kodulehekülje vahendusel.
MM-tasemel on nädalavahetusel kavas elektrivormelite kaks esimest etappi Saudi Araabias. Esimene sõit toimub reedel ja teine laupäeval kell 19.00. Võistlust on võimalik jälgida Eurosport 2 ja TV3 Sport Openi vahendusel.
Pühapäeval algava superkrossisarja kalendrisse kuuluvad etapid mitu aastat kasutuseta seisnud Taali rallikrossirajal.
“Rajal on uus ja autospordisõbralik omanik, korraldame Taalis kaks talvist etappi ja ühe suvise,” rääkis superkrossi korraldava spordiklubi Erki Sport juht Eiki Eriste. “Võrreldes varasemaga on muudetud stardi asukohta ning rajatud jokkeritasku.”
Pühapäeval Optitransi karikatele toimuval võistlusel jokkerit siiski ei kasutada. Erinevalt tavapärasest ei ole superkrossi avavõistlusel kavas ka rahvasprinti. “Võistluspäev läheks liiga pikaks, me ei mahuks valgesse aega ära. Kindlasti kuulub rahvasprint kõigi teiste etappide kavva.”
Lisaks Taali rajale kuuluvad superkrossi kalenderplaani võidusõidud LaitseRallyPark´is ning Porsche Ringil. “Reeglites mingeid olulisi muutusi ei ole,” lisas Eriste. Tavapäraselt kombineerib superkrossi karikasari kolm autospordiala: jäärajasõidu, autokrossi ja ringrajasõidu. Võitmiseks on seega vaja mitmekülgseid oskusi.
Pühapäevase võistluse treening- ja kvalifikatsioonisõidud algavad kell 10.45, võistlussõidud orienteeruvalt kell 12.00.
Superkrossi kalender:
30. jaanuar – Taali, jää-/lumerada
6. märts – Taali, jää-/lumerada
15. mai – LaitseRallyPark, autokross
12. juuni – Taali, autokross
28. august – Porsche Ring, ringrada
18.september – Porsche Ring, ringrada
Erinevalt mitmest varasemast aastast algavad autokrossi Liqui Moly Eesti meistrivõistlused tänavu juba talvel.
Viimati sõitsid veoautod talvel Eesti meistrivõistluste punktidele 2015. aastal ja veobagid 2010. aastal.
Tänavu seitsmest etapist koosneva sarja avavõistlus toimub Võrumaal Matsil, kuid mitte n-ö tavarajal. “Talvine etapp peetakse põllule lükatud rajal. See on väga hästi ettevalmistatud ja ka piisavalt lai,” rääkis Eesti Autospordi Liidu veoautokomitee esimees Erko Sibul. “Naastude, “piikide”, kettide ja muude taoliste libisemisvastaste vahendite kasutamine on keelatud, seega sõidavad veoautod ja -bagid kas maastikuautode lamellrehvidega või rehvidega, millele on ise lamellid sisse lõigatud.”
Eesti meistrivõistlustel on tänavu kavas seitse etappi, lisaks Matsi talverajale võisteldakse veel Missos, Ohekatkul, Taalis või Hinsas, Lätis Smiltenes, Matsi põhirajal ja Tapal. Suvistel etappidel liituvad veoautode- ja bagidega ka väikesed maastikusõidukid SSV-d.
Võimalus on antud ka vabaklassi veoautodele (Truck Open) ja veobagide standardklassile. “Nende klasside käivitumine sõltub puhtalt osalejatest,” lisas Sibul. “Kui huvilisi on, saavad nad ka võidu sõita.”
Laupäeval algab Matsil võistlus kell 9 sõiduautode rahvasprindiga, veoautode kontrollsõitudega tehakse algust kell 10.55 ja finaalsõitudega kell 12.30.
