Aasta: 2022

Eelolev nädalavahetus autospordis tuleb sündmusterohke: Eesti rallisõitjad osalevad Arctic Lapland Rallyl, e-autosportlased virtuaalsel Le Mans´i ööpäevasõidul ning toimub mitu kohalikku võistlust.

Laupäeval sõidetakse Raassilla rajal Tarvastu ja Lõuna-Eesti karikavõistluste esimene etapp. Esimene võistlussõit algab kell 9.35.

Pühapäeval toimub Savernas jäärjavõistlus, mille algus on samuti kell 9.35.

Reedel ja laupäeval sõidetavale Arctic Lapland Rallyle on registreerunud arvukalt Eesti rallisõitjaid: Egon Kaur / Silver Simm (Volkswagen Polo), Roland Murakas / Kalle Adler (Ford Fiesta), Priit Koik / Kristo Tamm (Ford Fiesta R5), Martin Absalon / Jakko Viilo (Ford Fiesta), Kristjan Kajakas / Anni Villikka (Ford Fiesta Rally3) ja Ott Kuurberg / Saimon Köst (BMW 330iM).

Keskusega Rovanienimis toimuv ralli algab reedel kell 11.00 ja lõpeb laupäeval kell 20.10. Kavas on kümme kiiruskatset kogupikkusega 222,8 kilomeetrit. Tulemusi on võimalik jälgida siit.

Nädalavahetusel toimuval e-autospordi 24-tunni sõidul Le Mans Virtual osalevad Eestist Risto Kappet ja Henri Sinik, rivaalide seast nimekaim on vormel 1 maailmameister Max Verstappen. Võidusõit algab laupäeval kell 15.00 ning seda saab jälgida kodulehe vahendusel. Kvalifikatsioon toimub päev varem.

Reedel jõuab finišisse maratonrallide MM-etapp Dakari ralli.

Eesti Autospordi Liidu äsja ilmunud aastaraamat käsitleb nii ala saja-aastast ajalugu kui 2021. aasta hooaega.

2021. aastal möödus 100 aastat esimesest mootorispordivõistlusest Eesti Vabariigis. 320leheküljelise raamatu ajalooteemad algavad tegelikult juba varasemast ajast, sest võidusõite toimus Eesti pinnal varem ja eestlasedki võistlesid varem.

Raamat annab kontsentreeritud kujul ülevaate Eestis harrastatavate alade ajaloost ning käsitleb neidki, millega tänapäeval enam ei tegeleta. Eraldi lood on legendaarsetest radadest, samuti mitmest Eesti autospordile olulisest persoonist.

Ajaloo-osale järgneb tavapärane kokkuvõte 2021. aasta hooajast.

Raamatut “Autosport 2021” on võimalik osta EAL veebipoest ja Apollo ning Rahva Raamatu kauplustest.

Populaarne rahvakrossi ja -sprindisari Tarvastu Karikas alustab laupäeval Raassilla rajal uut hooaega.

Peeter Peek sarja korraldavast Tarvastu Motoklubist ütles, et vaatamata ilmselt juba märtsis algavatele Raassilla raja ümberehitustöödele toimub sarjas vähemalt viis etappi.

“Talvisele hooajale oleme planeerinud kolm võistlust, need teeme ära enne ehituse algust. Suvised etapid toimuvad külalisvõistlustena teistel radadel, üks tõenäoliselt Porsche Ringil, teise koht on veel lahtine,” rääkis ta.

Raassilla raja ümberehituse tulemusena valmib seal Rahvusvahelise Autoliidu (FIA) nõuetele vastav mootorispordikompleks, kus on võimalik korraldada muuhulgas maailma tipptasemel rallikrossi- ja supermotovõistlusi.

Laupäeval algavad Tarvastu Karika võistlussõidud kell 9.45. “Ilm läks küll sulale, kuid rada on hästi ette valmistatud, korralik jääkiht peale kasvatatud, ning võistlus toimub kindlasti. Sõltuvalt ilmast võib rada olla tavapärasest libedam.”

Möödunud hooajal osales Tarvastu karikasarjas krossi- ja sprindiklassides kokku 195 võistlejat.

Eesti Autospordi Liit (EAL) andis Tallinna raekojas üle alaliidu teenetemärgid teenekatele autosportlastele ja teistele Eesti autospordi arengusse panustanud inimestele.

Teenetemärk on tunnustus autospordialase erakordse saavutuse või silmapaistva tegevuse eest autospordi erinevates valdkondades.

„100 aastat autosporti on tegelikult väga pikk aeg. On tohutult palju suuremaid ja väiksemaid saavutusi ja seda mitte ainult sportlike tulemuste poolelt. On ka tohutu pühendumisega ja väga suur kogukond, kellest igaühe panus on ääretult tähtis, olgu tegemist siis spordiametniku, võistluste korraldaja, autospordi toetaja või muul viisil panustajaga,“ sõnas EAL volinike kogu esimees Arvo Ojaperv. „Teise sajandi künnisel leidsime, et just praegu on see õige hetk luua Eesti Autospordi Liidu teenetemärk. Luua selleks, et tähtsustada täna ja mäletada tulevikus neid inimesi, kelle panus autosporti on olnud erakordne. Inimesi, kes on inspiratsiooniks nii tänasele kui tulevasele autospordikogukonnale.“

EAL teenetemärkide omistamisest saab iga-aastane traditsioon. „Eesti autospordi hüvanguks on pingutanud palju rohkem inimesi, kui tunnustasime tänasel üritusel,“ sõnas EAL juhatuse esimees Janis Kaal. „Peame kõigi panust väga oluliseks ning seepärast saab teenetemärkide üleandmisest tava.“

Teenetemärgid andsid üle Riigikogu aseesimees Hanno Pevkur ja EAL volinike kogu esimees Arvo Ojaperv.

EAL teenetemärk omistati (tähestiku järjekorras):

URMO AAVA. Teenetemärk on omistatud autoralli MM-etapi korraldamise eest Eestis.

UNO AAVA. Teenetemärk on omistatud mitmekülgse panuse eest Eesti autospordi arengusse.

MARKO ASMER. Teenetemärk on omistatud sportlike saavutuste eest kardi- ja ringrajaspordis.

TOIVO ASMER. Teenetemärk on omistatud mitmekülgse panuse eest Eesti autospordi arengusse.

VOLDEMAR BORKMAN. Teenetemärk on omistatud kauaaegse töö eest autospordikohtunikuna.

PEETER BÖCKLER. Teenetemärk on omistatud kauaaegse töö eest Eesti kardispordi juhtimisel.

TOOMAS DIENER. Teenetemärk on omistatud mitmekülgse panuse eest Eesti autospordi arengusse.

VIKTOR DITMANN. Teenetemärk on omistatud kauaaegse töö eest autosporditreenerina.

ARE ELLER. Teenetemärk on omistatud kauaaegse töö eest autospordiajakirjanikuna.

EIKI ERISTE. Teenetemärk on omistatud kauaaegse töö eest autospordiorganisaatorina.

OLEG GROSS. Teenetemärk on omistatud erakordse panuse eest autosporditoetajana.

TARMO HÕBE. Teenetemärk on omistatud autoralli MM-etapi korraldamise eest Eestis.

HEIKKI HÕBEMÄGI. Teenetemärk on omistatud kauaaegse töö eest Eesti kardispordi juhtimisel.

INDREK ILOMETS. Teenetemärk on omistatud mitmekülgse panuse eest Eesti autospordi arengusse.

MARTIN JÄRVEOJA. Teenetemärk on omistatud maailmameistritiitli eest autorallis.

RAINER KALLAS. Teenetemärk on omistatud kauaaegse töö eest autospordikohtunikuna.

PEETER KALLASMAA.  Teenetemärk on omistatud panuse eest Eesti kardispordi arengusse.

MART KONGO. Teenetemärk on omistatud sportlike saavutuste eest ringrajasõidus.

MARGUS-HANS KUUSE. Teenetemärk on omistatud pikaajalise töö eest auto- ja autospordiajakirjanikuna.

SILVER KÜTT. Teenetemärk on omistatud autoralli MM-etapi korraldamise eest Eestis.

PEEP LAANSOO. Teenetemärk on omistatud sportlike saavutuste eest ringrajasõidus.

MADIS LAIV. Teenetemärk on omistatud sportlike saavutuste eest ringrajasõidus.

EVA LAMBIN. Teenetemärk on omistatud kauaaegse töö eest autospordikohtunikuna.

JAANUS LIGUR. Teenetemärk on omistatud mitmekülgse panuse eest Eesti autospordi arengusse.

REIN LUIK. Teenetemärk on omistatud pikaajalise töö eest autospordiajakirjanikuna.

HELVI MERIRAND. Teenetemärk on omistatud kauaaegse töö eest autospordikohtunikuna.

JUHAN MÄND. Teenetemärk on omistatud mitmekülgse panuse eest Eesti autospordi arengusse.

MARKKO MÄRTIN. Teenetemärk on omistatud sportlike saavutuste eest autorallis.

ANDRUS MÕSOVSKI. Teenetemärk on omistatud panuse eest kiirendusspordi arengusse.

VILLU MÄTTIK. Teenetemärk on omistatud mitmekülgse panuse eest Eesti autospordi arengusse.

TOOMAS NAPA. Teenetemärk on omistatud sportlike saavutuste eest ringrajasõidus.

PRIIT PALLO (postuumselt). Teenetemärk on omistatud kauaaegse töö eest Eesti autospordi juhtimisel.

AIVAR PARTS. Teenetemärk on omistatud kauaaegse töö eest autospordiorganisaatorina.

RAIN PILVE. Teenetemärk on omistatud sportlike saavutuste eest ringrajasõidus.

TOOMAS PUTMAKER. Teenetemärk on omistatud sportlike saavutuste eest autorallis.

VAIKO PÜTTSEPP. Teenetemärk on omistatud panuse eest offroad-spordi arengusse.

IVAR RAIDAM. Teenetemärk on omistatud sportlike saavutuste eest autorallis.

MARGUS REINSALU. Teenetemärk on omistatud töö eest Eesti Autospordi Liidu presidendina.

VALDUR REINSALU. Teenetemärk on omistatud panuse eest rallikrossi arengusse.

TOOMAS RISTLAAN. Teenetemärk on omistatud kauaaegse töö eest autospordiorganisaatorina.

RAIDO RÜÜTEL. Teenetemärk on omistatud mitmekülgse panuse eest Eesti autospordi arengusse.

HENRY SAARM. Teenetemärk on omistatud sportlike saavutuste eest ringrajasõidus.

KRISTJAN SALMRE. Teenetemärk on omistatud panuse eest driftispordi arengusse.

RAUL SARAP. Teenetemärk on omistatud sportlike saavutuste ja konstruktoritöö eest ringrajasõidus.

RIHO SILD. Teenetemärk on omistatud töö eest Eesti Autospordi Liidu presidendina.

TOOMAS SILDMÄE. Teenetemärk on omistatud töö eest Eesti Autospordi Liidu presidendina.

ARNO SILLAT. Teenetemärk on omistatud kui Eesti autospordi ajaloo talletajale.

VALLO SOOTS. Teenetemärk on omistatud sportlike saavutuste eest autorallis.

ÜLLAR SUVEMAA. Teenetemärk on omistatud ainulaadse autospordikompleksi rajamise eest.

TARVO TAMM. Teenetemärk on omistatud kauaaegse töö eest autospordiametnikuna.

JOEL TAMMEKA. Teenetemärk on omistatud sportlike saavutuste eest autorallis.

AARNE TIMUSK. Teenetemärk on omistatud sportlike saavutuste eest autorallis.

OTT TÄNAK. Teenetemärk on omistatud maailmameistritiitli eest autorallis.

ARI VATANEN. Teenetemärk on omistatud töö eest Eesti Autospordi Liidu presidendina.

VELLO ÕUNPUU. Teenetemärk on omistatud sportlike saavutuste eest autorallis.

Nädalavahetusel toimuval e-autospordi 24-tunni sõidul Le Mans Virtual osalevad Eestist Risto Kappet ja Henri Sinik, rivaalide seast nimekaim on vormel 1 maailmameister Max Verstappen.

Kappet võistleb LMP-kategoorias R8G Esports võistkonnas koos Arthur Rougier´, Job Van Uiterti ja Thibault Cazauboniga, kõik selle klassi osalejad kasutavad Oreca 07 LMP autot. Sinik sõidab Corvette C8-R-iga GTE-klassis koos Gabby Chavesi, James Frenchi ja Jimi Nisulaga.

Max Verstappen kuulub võistkonda Team Redline koos IndyCari sõitja Felix Rosenqvistiga. Tuntud võidusõitjaid leiab stardinimekirjast veelgi: olgu nimetatud näiteks Juan Pablo Montoya (LMVS Guest Car), Oliver Rowland (Realteam Hydrogen Redline) ja Alex Palou (Team Fordzilla), aga see loetelu ei ole kaugeltki lõplik.

Võidusõit algab laupäeval kell 15.00 ning seda saab jälgida kodulehe vahendusel. Kvalifikatsioon toimub päev varem.

Täna suri kauaaegne autospordijuht Priit Pallo (24.04.1954 – 11.01.2022).

Priit Pallo töötas Eesti Autospordi Liidu sekretariaadis Eesti taasiseseisvumise ajast alates, kuid autospordi korraldamise ja juhtimisega tegeles ta palju varem. Pallo on projekteerinud mitmed Eesti kardi- ja rallikrossirajad, kirjutanud autospordist artikleid paljudele väljaannetele ning kuulunud Tallinna ralli korraldusmeeskonda.

Keskkooli lõpetamise järel 1972. aastal valis ta kõrgkoolis omandatava eriala innustatuna just autospordist. Ringraja projekteerimine oli ainus ajend, miks ma TPI-sse (praegune Tallinna Tehnikaülikool) teedeehitust õppima läksin, on ta ise öelnud.

Juba kõrgkoolis õppides võistles Priit Pallo rahvarallidel ja oli mitmel võistlusel ametis kohtunikuna.

Asunud kooli lõpetamise järel 1977. aastal tööle Eesti Maanteeprojektis, leidis Priit samal ajal tee ringrajasporti, hakates tegutsema Eesti NSV ringrajakoondise treeneri-esindajana. Lisaks sai temast praktiliselt samaaegselt ringrajakomitee aseesimees (1978-1986), hiljem esimees (1987-1994), samuti kuulus ta autospordiföderatsiooni presiidiumisse (1981-1989).

1991. aastal lõpetas Pallo töö Maanteeprojektis ning asus põhikohaga ametisse Eesti Autospordi Liitu.

Eesti Autospordi Liit avaldab kaastunnet Priit Pallo lähedastele.

Põltsamaa lähedal Piiroja rallikrossirajal toimunud Piiroja karika avaetapil osales 96 võistlejat.

„Piiroja karikasarja on sõidetud juba 14 aastat. Suunatud on see eelkõige rahvasportlastele, kuid väga oluline on ka noortele võistlemisvõimaluse pakkumine. Tuleviku-klassis sõidavad juba 8-12 aastased lapsed,“ rääkis Eesti Autospordi Liidu rallikrossikomitee esimees Mati Kask, kes on ka Piiroja karikavõistluste üks korraldaja. „Praeguseks on rõõm tõdeda, et Tuleviku-klassi n-ö esimesest lennust on üks poiss osalemas superkrossisarjas ja tõenäoliselt alustab ka rallikrossi meistrisarjas oma teekonda.“

Kask lisas, et rallikrossikomitee vaatevinklist on kõik väiksemad krossisarjad – Piiroja, Tarvastu, Aluvere, Misso ja superkross – väga suure tähtsusega. „Neist sarjadest kasvavad välja meistrisarja osalejad,“ lisas ta. „Väikeste sarjade olulist suures autospordipildis ei tohi alahinnata.“

Lisaks harrastajatele pakuvad kohalikud võistlused ka Eesti tippsõitjatele võimalust talvel kätt soojas hoida. Nii näiteks osales Piiroja sarja avaetapil nelikveolise Volkswagen Passatiga rallikrossi Eesti meistrivõistluste SuperCar-i neljas mees Maiko Tamm. „Alustasin ise võistlemist Tarvastu karikal neli hooaega tagasi ja Piirojal sõitsin esmakordselt kolm aastat tagasi,“ rääkis ta. „Pean väga oluliseks, et selliseid sarju korraldatakse, need annavad tugeva põhja edasi liikumiseks.“

Ilmselt kõige eksootilisema auto tõid rajale Kristen ja Kristjan Priilinn, kes osalesid Pontiac Fieroga, kaheistmelise, keskmootoriga sportautoga, mida toodeti aastatel 1983-1988. „Keskmootoriga Toyota MR2-sid on osalemas mitmeid, mõtlesime, et miks mitte proovida siis Ameerika autoga,“ rääkis Kristen Priilinn. „Varem olen võidu sõitnud Ladade ja BMW-dega, ei ütleks, et keskmootoriga autoga midagi väga teistmoodi oleks, kaalujaotus on Fierol suhteliselt hea.“

Lõuna-Eesti karikasari, kuhu kuuluvad valitud võistlused Piiroja ja Tarvastu karikasarjast ning Aluvere ringilt, stardib käesoleva nädala laupäeval Tarvastu karikaga Raassilla rajal. (Lõik muudetud 11.01.2022).

Tulemused

Rahvakross

Esivedu: 1. Veiko Pomber, 2. Urmas Visk, 3. Toomas Lõhmus.

Tagavedu V: 1. Marko Laanesaar, 2. Caspar Pärn.

Tagavedu S: 1. Magnus Kallikorm, 2. Margus Olle, 3. Rasmus Arras.

Lada Klassik: 1. Keio Priimats, 2. Aivo Metsaots.

Sprint

Naised: 1. Kärolin Soolepp, 2. Chrislin Metsanurm, 3. Sarah Lee.

Noored: 1. Sander-Erik Tiits, 2. Henri Põld, 3. Ruudi Reinumägi.

Tulevik: 1. Toivo Uusna, 2. Ruudi Reinumägi, 3. Bairon Kuusik.

Esivedu: 1. Tom Adamson, 2. Raimo Lilleorg, 3. Martin Vatter

Tagavedu V: 1. Rainer Umbleja, 2. Marko Laanesaar, 3. Raul Komp.

Tagavedu S: 1. Maiko Tiits, 2. Magnus Kallikorm, 3. Rasmus Arras.

4WD: 1. Lembit Nõlvak, 2. Maiko Tamm, 3. Janar Kadak.

4WD Mini: 1. Kristo Saar, 2. Kristjan Kutsar, 3. Henri Kutsar.

Lada Klassik: 1. Eerik Hunt, 2. Jaan Saar.

Fotod: Pille Russi

Maiko Tamm hoiab talvel nelikveolise Passatiga kätt soojas.
Pontiac Fiero oli võistluse üks eksootilisemaid autosid.

8. jaanuaril saab 75-aastaseks Eesti Autospordi Liidu rallikomitee kauaaegne liige Juhan Mänd.

Kogenud autospordikohtunik, mitmete rallide žürii liige Juhan Mänd on olnud ka ise autosportlane. 1979. aastal osales ta esmakordselt autoorienteerumisvõistlusel, hiljem, kuni 1990. aastani ka autorallidel.

Palju õnne!

8. jaanuaril saab 75-aastaseks Eesti Autospordi Liidu president, endine võidusõitja Toivo Asmer.

Katkend peagi ilmuvast raamatust „Autosport 2021“, millest on suur osa pühendatud Eesti autospordi ajaloole. Raamatuteksti autor on Rein Luik.

Järvamaal sündinud Toivo Asmer innustus esmalt hoopis kihutamisest mootorratastel. Vanust oli tal esimeste katsetuste ajal alles 16 aastat ja juhendajaks kuulus ringrajaäss Johannes Tomson. Juba aasta hiljem riputati Toivole kaela meistripärg hipodroomisõidus ja hiljem veel mitu kuldmedalit talikrossi. Aga 1973. aastal meelitas Vello Vaaderpass ta proovima vormelautot ja möödus vaid kaks aastat, kui Asmer jõudis esimeste NSV Liidu meistritiitliteni ka vormelitel.

Möödus veel paar kahvatumaid medaleid võidetud hooaega ja alates 1979. aastast kinnitati Toivo Asmer ka NSV Liidu koondisse, mis avas uksed võistlemaks piiri taga, mis kahjuks tol aegadel piirdus vaid sotsialismimaades toimuvate võidusõitudega. Klassid ja nende nimetused vahetusid, esmalt vormel-4, seejärel vormel-3, vormel-Eastern ning vormel F-1600, aga nii NSV Liidu kui ka Eesti meistritiitleid kogunes aina enam. Kokku jõudis Toivo Asmer oma karjääri jooksul võita NSV Liidu meistrivõistlustelt viis kuldmedalit, millele lisas veel viis hõbedat ja neli pronksi. Lisaks veel võit NSV Liidu Rahvaste Spartakiaadil. Eesti meistrikarikaid kogunes auhinnakappi kümme. Sotsialismimaade karikavõistlustel võitis Toivo Asmer 1988. aastal ja 1989. aastal hõbeda.

Toivo Asmer on olnud Eesti Kardispordi Liidu (1993-1996) ja Eesti Kardiliidu (2011-2014) president.

Palju õnne!

FK Keskuses ELMO Rendi kaugjuhitava Nissan Leafiga toimunud kaugjuhtimise võidusõidu võitis Eesti ralliparemikku kuuluv Georg Linnamäe.

Linnamäe võiduaeg oli 1.40,4, e-autospordi Eesti meister Risto Kappet kaotas talle ühe sekundiga ning Neddy-Martin Toom kümne sekundiga. Kõik osalejad läbisid esmalt Õismäe kardirajal prooviringi ning seejärel ajavõtuga ringi.

Auto rooli, pedaalide ja ekraaniga juhikoht asus FK Keskuse ootesaalis, kardirajal sõitnud autos istus vaid turvajuht, kes oli valmis sekkuma ohtlikes olukordades. Kõige ohtlikumad, kui nii võib öelda, olukorrad olid väikesel kiirusel hangesõidud, mis ei olnud tingitud auto kontrolli alt väljumisest, vaid peamiselt värskelt sadanud lumest tingitud halvast nähtavusest.

„Meie idee oli kokku panna päris võidusõitjad ja e-autosportlased neile mõlemale tundmatus olukorras,“ rääkis ELMO Rendi asutaja Enn Laansoo, Jr.. „Öösel sadanud värske lumi tegi kindlasti võistlejatele olukorra raskemaks, sest raja piire oli raskem näha. Ühtlasi kasutame kogutud andmeid ja sõitjate tagasisidet tehnoloogia arendamiseks.“

Eelmisel hooajal WRC2-s 12. koha saanud Georg Linnamäe sõnas, et kaugjuhtimise võidusõidus oligi kõige keerulisem kurvide nägemine. „Lisaks ka ajaline nihe auto reageerimises. See oli küll vaid 0,1 sekundit, aga tundus nagu 0,1 minutit ning vajas harjumist.“

Linnamäe lisas, et oli äsja kodus paika saanud sõidusimulaatori. „Hakkan sellega päris sõitude kõrvalt tööd tegema, et oma sõidutehnikat parandada. Simulaator on ka hea tööriist enda teravana hoidmiseks.“

Nii päris autosporti kui e-autosporti harrastav Tanel Kasesalu tõi välja, et tänapäevased simulaator-mängud on auto tunnetuse mõttes muutunud päris realistlikuks. „Aga eks põhierinevus ole, et virtuaalmaailmas pole ohutunnetust, kui sõidad seina ei juhtu midagi muud kui kannatab tulemus. Vigastuste võimalus ja rahaline kahju puuduvad.“

E-autospordi ralli Eesti meistrivõistlused koosnevad tänavu 14 etapist, millest esimene sõidetakse 4.-11. veebruarini Monte Carlo virtuaalteedel. „Kasutame meistrivõistluste WRC ametlikku mängu, mis tähendab, et kavas on ka Rally Estonia,“ rääkis Eesti Autospordi Liidu e-autospordi alakomitee juht Hannes Ross. „Igal rallil sõidetakse kaheksa kiiruskatset, võistlus toimub kahes klassis. Osalejad on jagatud klassidesse sõitjate taseme järgi, see lisab algajatele motivatsiooni edasi pürgimiseks.“

Nii nagu mullugi, on iga ralli läbimiseks aega mitu päeva ja harjutada saab piiramatu arvu kordi. „Võistlusel aja kirja saamiseks on aga igal kiiruskatsel vaid üks võimalus, täpselt nii nagu päris rallis. Kui võistlusläbimisel eksida, siis uut katset ei saa,“ lausus Ross.

Miks tegeleb ELMO Rent kaugjuhitava auto arendamisega?

Autode lühirenti pakkuva ettevõtte asutaja Enn Laansoo, Jr. toob arendustöö põhjusena välja vajaduse pakkuda klientidele mugavat teenust efektiivselt. „Pakume tänagi võimalust tellida auto ukse ette, kuid praegu on ühe tellimusega hõivatud kaks inimest kahe autoga. Kaugjuht saaks tegutseda üksi: toimetaks auto kliendile kohale ja saaks asuda ruumist lahkumata täitma järgmist tellimust,“ sõnas ta.

Laansoo lisas, et ELMO Rendi kaugjuhitav sõiduk on läbimas Transpordiameti ametlikku platsitesti. „Esimene osa on tehtud ja loodame, et jaanuariga saame läbitud ka teise osa. Seejärel saame alustada tänavatestiga. Teeme seda tavaliikluses, turvalisus on mõistagi esmatähtis,“ rääkis ta. „Täna pingutame, et kaasata Nasdaq börsilt rahastust täiendava 20 auto tänavale toomiseks. Saame sel viisil kiiremini erinevatest situatsioonidest õppetunde, samuti saame tulemuslikumalt tehnoloogiat lihvida.“

Ettevõtte asutaja sõnul toetab tänane seadusandlus ELMO Rendi arendatava tehnoloogia kasutusevõttu. „Täna on kaugjuhitavad autod Eesti teedel lubatud, kuid on võimalik, et tuleb siiski teha mõningaid marginaalseid täiendusi liiklusseadusesse.“

E-autospordi ralli Eesti meistrivõistluste kalenderplaan

4.-12. veebruar – Monte Carlo

18.-25. veebruar – Rootsi

11.-18. märts – Horvaatia

1.-8. aprill – Portugal

15.-22. aprill – Itaalia

6.-13. mai – Keenia

27.mai – 3. juuni – Eesti

10.-17. juuni – Soome

29. juuli – 5. august – Kreeka

19.-26. august – Belgia

9.-16. september – Tšiili

30. september – 7. oktoober – Wales

21.-28. oktoober – Hispaania

11.-18. november – Jaapan