Aasta: 2021

Ott Tänaku / Martin Järveoja (Hyundai i20 Coupe WRC) võiduga lõppenud Arctic Rally Finlandil kogusid Rally2 autodel WRC2 ja WRC3 arvestuses MM-punkte teisedki Eesti rallisõitjad.

Egon Kaur / Silver Simm (Volkswagen Polo GTI R5) saavutasid Teemu Asunmaa / Marko Salmineni (Škoda Fabia Rally2 evo) järel WRC3 klassis teise koha, kaotades vaid 4,2 sekundit. Kaur/Simm saavutasid lisaks WRC3 viiele katsevõidule ka ühe katsevõidu kogu Rally2 kategooria autode seas. Miinuspoolele jäi hilinemine ajakontrollpunkti ja sealt saadud 10-sekundiline trahv, samuti mõjutas tulemust avapäeval lumehange riivamine, mis täitis auto mootori õhuvõtu lumega ja pärssis võimsust.

“Kindlasti tuleb veel stabiilusega tööd teha, et tempo ei kõiguks, vaid oleks ühtlaselt kiire,” rääkis Kaur. “MM-ralli on selles mõttes ikka midagi muud, kui lühike kohalik ralli.”

Otepää talveralli järel mainis Kaur, et enne MM-etappi tuleb auto seadistusega veel tööd teha. “Testil saime seadistuse mugavaks, see andis enesekindluse,” sõnas ta. “Mugavus ei tähenda aga alati parimat aega katsel. R5-ga olime lumel enne Soome rallit juba omajagu sõita saanud, aga mugava seadistuse valisime ralli üldist keerukust silmas pidades.”

Kaur rääkis, et rehvitaktika päris lõpuni ei õnnestunud. “Laupäevase kuuenda kiiruskatse alguses proovisin liiga palju rehve säästa ja andsin umbes 10 sekundit ära. See ei õigustanud, sest katse lõpus tagasi võidetud aeg natuke paremas seisus rehvidega oli minimaalne,” sõnas ta. “Kiirusega oleme rahul, sest kogenud soomlastest õnnestus katsetel kiirem olla ning ka punktikatse võit võtta.”

Maailmameistrivõistluste punktitabelis on Kaur ja Simm WRC3 arvestuse kolmandal kohal.

Gregor Jeets: võtsime olukorrast maksimumi

Gregor Jeets / Andrus Toom (Škoda Fabia Rally2 evo) lõpetasid võistluse WRC3 arvestuse kuuenda kohaga. „Enamus aega kulus enesekindluse otsimisele, sest Soome MM-rallile eelnenud Otepää talveralli juhtus suur avarii,” rääkis Jeets. „Auto ei olnud samuti enda oma, vahetult enne võistlust saime kätte ja seadistus polnud päris selline nagu oleks oodanud. Ei olnud lihtne ralli, aga samas võtsime olukorrast maksimumi ja tegime oma ära.”

Esmakordselt luges Gregor Jeetsile legendi Andrus Toom, kogenud kaardilugeja, kes sõitnud aastaid koos Gregori isa Raul Jeetsiga. „Kuna mul on isaga üpris sarnane legend, kohanes Andrus kiiresti. Koostöö klappis hästi. Ma ei pidanud kordagi mõtlema sellele, kas ta ütleb ikka õigel ajal õigeid asju ja muud sellist. Ei mingit muret.”

Punktitabelis hoiavad Jeets ja Toom WRC3 klassis 12. positsiooni.

Linnamäe: stabiilsusega on vaja tööd teha

Georg Linnamäe / Volodymyr Korsia (Volkswagen Polo GTI R5) lõpetasid võistluse WRC2 arvestuse 8. kohaga ja on MM-i arvestuses 12. „Plusspoolele jääb kindlasti see, et saime kõik katsed läbi sõita ja vajalikke kilomeetreid juurde. Kui kõik klappis, polnud aegadel viga, arvestades, et tegemist oli alles teise WRC-ralliga, millel osalesin R5 autoga. Miinusena juhtus vigu natuke palju ja mitmed neist tulid katsetel, kus splittide järgi võis oodata päris head lõppaega. Stabiilsusega on vaja veel tööd teha,” rääkis Linnamäe.

Linnamäe lisas, et avapäeval mõtles liiga palju rehvide säästmisele. „Seda eriti teisel läbimisel, kus kruus oli väljas. Lõpupoole võinuks agressiivsemalt sõita, aga võtsin hoogu liiga palju maha. Teine päev oli juba parem ja kolmas hea. Õppisime, saime kogemusi juurde,” rääkis ta. „Kõige keerulisem moment? 17 minutit autot neljandal kiiruskatsel lumest välja kaevata. See oli füüsiliselt ja vaimselt kõige raskem.”

Sulailm tõmbas joone alla jäärajasõidu Eesti karikavõistlustele, käesoleva nädala laupäevale planeeritud neljas etapp jääb ära ning parimad selgusid kolme etapi kokkuvõttes.

Kõigil kolmel etapil saavutasid omas klassis esikoha neli võidusõitjat: Marko Muru (klass 2wd sport), Rainer Umbleja (tagavedu kuni 2000 cm3), Johannes Kasemaa (krosskart 125 cm3) ja Rait Sööt (krosskart 650 cm3). Teistes klassides tulid karikavõitjateks Andri Kutsar (noored), Maria Roop (naised); Dauri Demant (esivedu), Jüri Hinsberg (tagavedu üle 2000 cm3), Raik-Karl Aarma (4wd), Kristo Saar (4wd mini), Siim Aas (4wd sport) ja Sten Oja (krosskart Xtreme).

Tähelepanuväärse saavutusega sai hakkama 17-aastane Marko Muru: täiseduga võit täiskasvanute 2wd sport klassis, teine koht noorteklassis ja viies esiveoliste tänavasõiduautodega sõitvate täiskasvanute konkurentsis.

Kui sportklassis sõitis Muru umbes 270 hobujõudu arendava võidusõidu Honda Civic Type R-iga, siis teistes klassides tillukese esimese põlvkonna Nissan Micraga, millel võimsust 60 hobujõu ringis. Sportklassides kasutatakse „piikrehve”, tänavasõiduautodel aga tänavasõidurehve.

„Nende kahe autoga tuli päris erinevalt sõita: Micraga otsida paremat pidamist ja voolida kurve, Type R-iga oli gaas pidevalt põhjas. Aeglasemad rajad sobisid paremini Micrale, kiiremad Type R-ile,” rääkis Muru. „Autode ja rehvide eripäradega tuli arvestada, aga ümberkohanemine ei olnud keeruline, tuli kuidagi loomulikult, tunnetuse pealt.”

Kui Civic Type R on võidusõidus tavaline, siis esimese põlvkonna Micra kuulub nii liikluses kui autospordis harulduste sekka. 1982. aastal esitletud mudel on vaid 3,7 meetrit pikk ja kaalub 750 kilogrammi. „Tegime selle isaga korda, mootor vajas remonti ja üht-teist veel. Väga hea auto on, kerge ja erksate reaktsioonidega,” lisas Muru.

Jäärajasõidu Eesti karikavõistlusi korraldava Eesti Autospordi Liidu rallikrossikomitee esimees Mati Kask ütles, et on väga rahul sarja toimumisega. „Sõitjatel oli autod väga hästi ettevalmistatud, tehnilistel põhjustel katkestamisi juhtus harva,” rääkis Kask. „Osalejad täitsid viiruspiiranguid – oli näha, et kõik mõistavad, et võistluste toimumise eeldus on vastutustundlik käitumine.”

Sarja esimene etapp toimus 7. veebruaril Korijärvel, teine ja kolmas 13. ja 14. veebruaril Võrtsjärvel erinevatel radadel.

Klasside esikolmikud:

Noored: 1. Andri Kutsar, 2. Marko Muru, 3. Kaarel Kutsar.

Naised: 1. Maria Roop, 2. Jaanika Torop, 3. Liis Talivere.

Esivedu: 1. Dauri Demant, 2. Andres Kutsar, 3. Tom Adamson.

Tagavedu kuni 2000 cm3: 1. Rainer Umbleja, 2. Mihkel Võsa, 3. Eke Nurm.

Tagavedu üle 2000 cm3: 1. Jüri Hinsberg, 2. Kristjan Vidder, 3. Mairo Kägu.

4WD: 1. Raik-Karl Aarma, 2. Riho Kens, 3. Indrek Paluteder.

4WD mini: 1. Kristo Saar, 2. Kristjan Kutsar, 3. Edgars Popovics.

2WD sport: 1. Marko Muru, 2. Erich Unt, 3. Kristjan Kutsar.

4WD sport: 1. Siim Aas, 2. Antti Kangro, 3. Ranno Bundsen.

Krosskart XTreme: 1. Sten Oja, 2. Janar Muttik, 3. Eero Nõgene.

Krosskart 125 cm3: 1. Johannes Kasemaa, 2. Georg Steve Supper.

Krosskart 650 cm3: 1. Rait Sööt, 2. Laur Langeproon, 3. Karl Martin Miliste.

E-autospordi Eesti meistrivõistluste esimene etapp vormelite arvestuses Sepangi rajal pani sõitjad tõsiselt proovile.

Meistrivõistluste sarjas Euronics Vormel saavutas võidu Sander Kallas, esikolmikusse mahtusid veel Rait Kilk ja Alari Algpeus. Kvalifikatsioonis osales 40 sõitjat, kellest pääses põhivõistlusele 34. Kaasa tegi mitu endist ja praegust võidusõitjat: näiteks sai Kevin Korjus kuuenda ja Raimo Kulli kümnenda koha.

„Vormelisõit on keerulisem kui kereautode võidusõit,” rääkis Eesti Autospordi Liidu e-autospordi alakomitee juht Hannes Ross. „Auto nõuab rohkem seadistamist, samuti tuleb osata kasutada DRS-i. Võistlusel oligi juhus, kus sõitja ei arvestanud DRS-i aktiveerimisega kaasnevat juhitavuse halvenemist ning sõitis rivaalile tagant sisse.”

DRS (drag reduction system) hõlbustab möödasõite, kahandades lühiajaliselt auto õhutakistust.

„Sõidutase oli hea, kuid vormelivõistlusel oma eripärad, täpselt nii nagu pärisautospordis, nii ka e-autospordis. Kereautodel ei juhtu väikesest müksust sageli midagi, katmata ratastega vormelitel võib aga samalaadses olukorras minna auto spinni või juhtuda tõsisem avarii,” lisas Ross.

E-autospordi Euronics Vormeli võistlussari jätkub 7. märtsil Portimao rajal. Tänaseks on end kirja pannud 49 sõitjat. „Julgustan kõiki osalema, kui esimene kord ei lähegi kohe hästi, on kogemus saadud ja sealt on hea edasi liikuda,” sõnas Ross.

President Kersti Kaljulaid annab Eesti Vabariigi aastapäeva eel riigi teenetemärgid tänuks 152 inimesele, kelle hulgas on ka Rally Estonia korraldajad Urmo Aava, Tarmo Hõbe ja Silver Kütt.

“Teenetemärkidega tunnustatakse Eesti inimesi ja meie toetajaid välisriikides nende sihikindluse eest oma tegevuses ning lojaalsuses põhimõtetele, millele toetub kaasaegne Eesti – avatusele ja demokraatiale, teadmistele ja ettevõtlikkusele, hoolimisele ja märkamisele,” teatas Vabariigi Presidendi Kantselei.

Aava, Hõbe ja Kütt pälvisid Valgetähe V klassi teenetemärgi. Tunnustuse selgituses seisab kõigil kolmel: “Kümne aasta jooksul korraldanud Balitkumi suurimat rallivõistlust Rally Estonia, mis on andnud märkimisväärse panuse rallispordi edendamisse ning kohaliku piirkonna majandusse.”

See, millal toimub tänavuste tunnustuste üleandmine, sõltub viiruskriisi olukorrast. “Kindlasti soovime selle piduliku hetke välja mängida ja väärika sündmuse korraldada, aga see jääb ootama aega, kui viiruskriis taandub,” ütles Vabariigi Presidendi avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe.

Autospordis oma esimesi samme astuvatele noortele mõeldud sarja Noored Roolis – Zebra Cup osalejad said oskusi lihvida ja mõõtu võtta Rannaküla jäärajakeskuses.

Võistlus punktiarvestusse ei läinud. „Andsime noortele võimaluse proovida ka jäärajal sõitmist, tavaliselt toimuvad võistlused kruusal ja asfaldil,“ rääkis sarja üks eestvedaja Toomas Pärtin. „Kohavalikus ei olnud küsimustki – Rannakülas toimus ajaloo esimene Noored Roolis võistlus 2013. aastal, korraldajaks sealse jäärajakeskuse omanik Johannes Sikk.“

Talvisel võistlusel osales 49 noort, keda abistasid kogenud instruktorid, näiteks autoralli Eesti meister Ranno Bundsen ja rallikrossi Eesti meister Joosep Ralf Nõgene. „Lastel silmad särasid, jäärajasõit oli paljudele uus kogemus, õpiti palju juurde. Päeva jooksul rajaolud muutusid, tuli osata kohaneda ja sõita vastavalt uutele tingimustele,“ sõnas Pärtin.

Noored Roolis – Zebra Cupil osalemiseks pole tarvis omada võistlusautot ega muud võidusõiduvarustust, need on korraldaja poolt. Võistlustel saavad osaleda vaid päris algajad, noored, kel pole kunagi olnud Eesti Autospordi Liidu võistlejalitsentsi. Eelmisel aastal osales sarjas 107 noort.

Noored Roolis – Zebra Cup talvise võistluse tulemused:

8-12aastased poisid: 1. Karl Marek Kamla, 2. Kenneth Kamla, 3. Kregor Radiko.

8-12aastased tüdrukud: 1. Martaliisa Meindorf, 2. Grete Mia Koha, 3. Meryl Peldes.

13-15aastased poisid: 1. Kaur-Aron Alaväli, 2. Rasmus Tobias, 3. Renet Riitsalu.

13-15aastased tüdrukud: 1. Henrietta Olak, 2. Annabel Taaber, 3. Eliisa Adams.

Rahvaralli Pandivere Talv raames sõidetud noorteralli Eesti meistrivõistluste teisel etapil saavutas kuni 16aastaste arvestuses esikoha Marten Ojapõld ja 17-18aastaste seas Tony Schwarzstein. Mõlemad jõudsid kõrgetele kohtadele ka absoluutarvestuses.

Tony Schwarzstein / Mehis Kiiver (Honda Civic) lõpetasid üldjärjestuse seitsmenda kohaga 129 rahvarallil startinu seas. Omas klassis võitsid nad 11 kiiruskatsest kaheksa ja võiduaeg oli 59.32,8. Teise koha saanud Kristjan Radiko / Rainer Niinepuu (Honda Civic Type R) kaotasid neile 1.36,8 ja kolmanda koha omanikud Romet Reisin / Imre Reisin (Ford Focus ST) 8.08,7.

„Lahe ralli oli, kiiruskatsed meeldisid väga, šikaanid ei olnud kah liiga kitsad,“ rääkis Schwarzstein. „Plaan oli selge – sõita täistempoga. Rütmi leidsin kiiresti ja rahvaralli mõistes pikad kiiruskatsed meeldisid samuti – lühikesed saavadki liiga kiiresti otsa. Teisel kiiruskatsel oli ärev moment: oleksime peaaegu kraavi kinni jäänud, aga pääsesime välja.“

Kinnijäämist tuli ette paljudel: väike vääratus tähendas tihtipeale sõitu lumevalli ja takerdumist pikemaks ajaks.

Klassi J16 võitjad Marten Ojapõld / Rauno Rohtmets (Honda Civic) saavutasid üldjärjestuses 17. koha ja võitsid klassi arvestuses viis kiiruskatset. Lõpuaeg oli 1:01.25,8, Kauri Bõstrov / Jaanus Bõstrov (Honda Civic) kaotasid neile 41,3 sekundit ja Ruben Volt / Jarmo Liivak (Ford Fiesta) 1.50,1.

Ojapõllul / Rohtmetsal läks ralli lõpp ärevaks, sest auto elektrisüsteemist kadus laadimine. „Viimased kolm kilomeetrit auto puterdas ega võtnud hoogu üles. Täpselt joone peal suri välja, väga napiks läks,“ rääkis Ojapõld, kes lisas, et tegemist oli kõige raskema ralliga, millel ta osalenud. „Haardumine vaheldus, kord pidas hästi, siis oli jällegi väga libe.“

Ralli üldvõidu saavutasid Mirko Kaunis / Kristjan Lepind (VW Golf), kes olid ka nelikveoliste klassi parimad. Teistes klassides võitsid: Tarmo Lee / Tõnu Nõmmik (BMW 318), Taisto Bluum / Villi Bluum (VW Golf GTI), Tauno Saapar / Mihkel Kangur (BMW 316), Hardi Sarv / Sulev Sarv (Mitsubishi Colt), Maria Roop / Jaanus Tobias (Seat Ibiza) ja Ivar Burmeister / Raino Remmel (VAZ-2105).

129 startinust lõpetas 100.

Eesti Autospordi Liit otsustas pandeemia tõttu traditsioonilise auhinnagala ära jätta, kuid valis 2020. aasta parimad sellest hoolimata.

Eri alade parimateks osutusid liidu alakomiteede valikul:

Parim rallipaar: Ken Torn / Kauri Pannas. Autoralli Euroopa meistrid.

Parim ringrajasportlane: Jüri Vips. Red Bulli ja AlphaTauri F1 tiimide varusõitja, FIA (Rahvusvaheline Autoliit) superlitsentsi omanik.

Parim rallikrossisportlane: Andre Kiil. Eesti ja Balti meister krosskartidel.

Parim kardisportlane: Markus Kajak. Eesti meister võistlusklassis OK näitas väga head vormi ka maailmameistrivõistlustel.

Parim off-road sportlane: Hardo Mere. Eesti off-road karikavõistluste klassivõitja; Poolas peetud raske Rallye Breslau klassi teine.

Parim driftisportlane: Oliver Randalu. Pro-klassi Eesti meister.

Parim kiirendussportlane: Lauri Kuriks. Outlaw-klassi tänavusel Eesti karikavõitjal täitus 20. võistlushooaeg.

Parim veoautosportlane: Toomas Repp. Veoautokrossi Liqui Moly Eesti meistrivõistluste võitja GAZ-53 klassis.

Parim rahvasportlane: Karl-Kenneth Neuhaus. Rahvasprindi karikavõistluste klassivõitja ning rahvaralli karikasarja kolmanda koha omanik debüteeris oktoobris autoralli Eesti meistrivõistlustel.

Parim korraldaja: Urmo Aava ja Rally Estonia korraldusmeeskond. Autoralli maailmameistrivõistluste etapi korraldamine Eestis.

Parim spordikohtunik: Karin Julge. FIA nimetas Karin Julge 2020. aasta parimaks võistluste sekretäriks ja EAL valis aasta vabatahtlikuks.

Rändkarikad läksid nende sportlaste valdusse:

Karl Siitani nimeline rändkarikas aasta parimale rallimeeskonnale ja parima tulemuse eest välisvõistlustel autorallis (antakse välja alates aastast 1968) – Ott Tänak ja Martin Järveoja.

Igo Rätsepa nimeline rändkarikas “Parim seeriaauto ringrajal” (antakse välja alates aastast 1988) – Martin Rump.

Ants Seileri nimeline rändauhind “Parim vormelisõitja rahvusvahelisel areenil” (antakse välja alates aastast 1989) – Jüri Vips.

Eesti auto-motospordi 100. sünnipäeva ürituste sarja esimese sündmusena avati Turbas asuvas MOMU Mootorispordi Muuseumis Eesti mootorispordi Kuulsuste koda.

Kuulsuste koda sündis Eesti Autospordi Liidu, Eesti Mootorispordi Föderatsiooni ja MOMU Mootorispordi muuseumi koostöös. Esimestena valiti sinna autosportlastest Toomas Napa ja Markko Märtin ning motosportlastest Endel Kiisa ja Tanel Leok.

“Kuulsuste kojaga peame meeles neid, kes on oma panuse andnud meie tehnikaspordile, aga ka tehnika- ja spordikultuurile laiemalt. Esimene valik langes sportlastele, aga edaspidi plaanime siia juurde lisada ka taustajõude, ilma kelleta mootorispordis mootorid ei mürise,” rääkis MOMU juht Arno Sillat. “Mootorisport on oma paljude aladega Eestis edukas ja populaarne, lisaks tuleb sportlikele tulemustele juurde arvestada veel kodumaal valmistatud tehnika faktor. Seda kõike kokku võttes on Kuulsuste koja loomine ja pidev täiendamine meie aukohustus.

Lisaks MOMUs avatud Kuulsuste kojale peetakse 2021. aastal Eestis veel teisigi mootorispordi juubeliüritusi, millest suurim on 14. augustil Tallinna Lauluväljakul toimuv perepäev, kus saab näha viimase 100 aasta võidusõidutehnikat, tutvuda praeguste mootorispordialadega ning toimuvad ka võidusõidud.

Eesti Vabariigi mootorispordi sünnikuupäevaks loetakse 28. august 1921, mil marsruudil Tallinn-Rapla-Tallinn peeti võidusõit kaheksa auto ja kahe mootorratta osavõtul.

Kuulsuste kotta valitud:

Endel Kiisa (01.10.1937). Saavutas esimese eestlasena mootorratturite ringrajasõidu MM-il poodiumikoha (3. koht Soome GP-l), samal 1964. aastal saavutas MM-i kokkuvõttes kaheksanda koha. Kahekordne Nõukogude Liidu ja 23-kordne Eesti meister. 2001. aastal valiti 20. sajandi Eesti parimaks mootorrattasportlaseks.

Tanel Leok (01.06.1985). Motokrossi juunioride maailmameister 2000. ja 2001. aastal. Täiskasvanute seas on saavutanud 3 MM-etapivõitu, parimal hooajal 2006. oli ta üldkokkuvõttes viies. Meeskondlikel maailmameistrivõistlustel (Rahvuste motokross) on ta Eestit esindanud rekordilised 19 korda.

Markko Märtin (10.11.1975). Esimene eestlane, kes saavutas autoralli MM-il etapivõidu (2003. aasta Kreeka ralli). Kokku on Märtin võitnud viis MM-rallit. 2004. aastal saavutas maailmameistrivõistlustel koos Michael Parkiga hooaja kokkuvõttes kolmanda koha.

Toomas Napa (05.12.1953). Võitis 1987. aastal sotsialismimaade Sõpruse karika klassis vormel-Eastern, kolmel aastal oli samas sarjas teine (1978., 1981. ja 1985. aastal); üheksakordne Nõukogude Liidu meister. 2001. aastal valiti 20. sajandi Eesti parimaks autosportlaseks.

Auto-motospordi juubeli puhul on loodud ka eraldi koduleht automoto100.ee.

äärajasõidu Eesti karikavõistlustel on kõigil kolmel etapil suutnud oma klassi võita neli võidusõitjat. Sõita jääb veel üks etapp.

Kolmest kolm on võitnud Marko Muru (klass 2wd sport), Rainer Umbleja (tagavedu kuni 2000 cm3), Johannes Kasemaa (krosskart 125 cm3) ja Rait Sööt (krosskart 650 cm3). Sarja esimene etapp toimus 7. veebruaril Korijärvel, teine ja kolmas vastavalt 13. ja 14. veebruaril Võrtsjärvel erinevatel radadel.

“Kõik kolm rada olid üsna erinevad: Korijärvel väga libe ja tehniline, Võrtsjärve esimene rada kiire ja looklev ning teine taas tehniline,” rääkis kuni 2000 cm3 töömahuga tagaveolise klassi liider Rainer Umbleja, kes võistleb Eestis üsna eksootilise keskmootoriga sportautoga Toyota MR2. “Suvel olen käinud sellega hobiautode üritustel, talvel sõidan jäärada. Auto on täiesti komplektne, ei ole võistluseks kergemaks tehtud ega midagi muud taolist. Eks keskmootoriga auto nõuab harjutamist, on üsna alajuhitav ja vigu ei andesta.”

Teistes klassides on kolmanda etapi järel liidrid: Andri Kutsar (noored; Ford Fiesta), Maria Roop (2wd naised; Seat Ibiza); Dauri Demant (esivedu; Volkswagen Golf), Jüri Hinsberg (tagavedu üle 2000 cm3; Toyota MR2), Raik-Karl Aarma (4wd, Mitsubishi Lancer Evo VI), Kristo Saar (4wd mini; Subaru Justy), Siim Aas (4wd sport; Mitsubishi Lancer Evo X) ja Sten Oja (krosskart Xtreme).

II etapi klassivõitjad (Võrtsjärv, Kivilõpe, 13. veebruar): Andri Kutsar (noored), Roop (naised), Andres Kutsar (esivedu; Volkswagen Golf); Rainer Umbleja (tagavedu kuni 2000 cm3; Toyota MR2), Kristjan Vidder (tagavedu üle 2000 cm3; BMW 325), Aarma (4wd), Saar (4wd mini), Muru (2wd sport), Antti Kangro (4wd sport; Mitsubishi Lancer Evo X), Oja (krosskart Xtreme), Johannes Kasemaa (krosskart 125 cm3), Rait Sööt (krosskart 650 cm3)

III etapi klassivõitjad (Võrtsjärv, Kaluri talu, 14. veebruar): Kutsar (noored), Roop (naised), Demant (esivedu), Umbleja (tagavedu kuni 2000 cm3), Vidder (tagavedu üle 2000 cm3), Lembit Nõlvak (4wd, Audi S1), Kristjan Kutsar (4wd mini; Subaru Justy), Muru (2wd sport), Aas (4wd sport), Oja (krosskart Xtreme), Kasemaa (krosskart 125 cm3), Sööt (krosskart 650 cm3).

Neljas etapp toimub heade jääolude korral 7. märtsil Võrtsjärvel.

E-autospordi Eesti meistrivõistluste esimene etapp GT-autodele oli põnev, aga samas näitasid osalejad väga puhast sõitu. Järgmisel nädalal käivitub ka vormelite meistrisari.

NB Quality GT-klassis saavutas esikoha Risto Kappet, teine oli Paul August Lääne ja kolmas Kaspar Korjus. 54-st registreerunust pääses läbi kvalifikatsiooni põhivõistlusele 34 sõitjat.

„Sõideti väga puhtalt, ütleksin, et isegi puhtamalt kui paljudel maailma tippvõistlustel. Seda kinnitas ka rahvusvaheline tagasiside,” sõnas Eesti Autospordi Liidu e-autospordi alakomitee juht Hannes Ross. „Arvan, et sõit Eesti meistritiitlile distsiplineerib, karikasarja etappidel tuleb rammimist ja muid keelatuid võtteid ikka ette.”

Sõitu näitas otseülekandes Eesti Virtuaalse Autospordi Liiga oma Youtube kanalil, samuti oli seda võimalik jälgida sõitjate endi striimide kaudu.

21. veebruaril käivitub e-autospordi Eesti meistrivõistluste sari vormelitele. „Virtuaalvormelid jäävad omadustelt vormel 1 ja vormel 2 klassi autode vahele. Uudisena kasutame sel aastal DRS-i, mille tõttu plaanime igale rajale luua kaks DRS-i tsooni,” rääkis Ross. DRS hõlbustab möödasõite, kahandades lühiajaliselt auto õhutakistust.

Esimene Eesti meistrivõistluste etapp sõidetakse Sepangi rajal. Registreeruda saab 16. veebruarini, kvalifikatsioon toimub 17.-20. veebruarini ning põhivõistlus algab 21. veebruaril kell 20.00. Kokku on kavas üheksa etappi. Lisainfo: www.simracing.ee