SPORDIALAD | DISCIPLINES

19.-20. juunini Audruringil toimuval Henkell Estonian Grand Prix´l stardivad esmakordselt sel hooajal kõik Eesti meistrivõistluste klassid.

Eesti meistritiitel on mängus kolmes klassis: BMW 325 Cup avas oma hooaja juba maikuus Riias, kuid ajaloolistele vormelautode kahele klassile on juunikuine võistlus Audruringil meistrisarja esimene.

Vormelid võistlevad ajalooliste nimetustega klassides Eastern ja Mondial. Valdavalt koosneb stardirivi Eestis toodetud Estonia vormelitest, mis tähendab, et Henkell Estonian Grand Prix pakub head võimalust näha Eesti autonduse- ja võidusõiduajaloo olulise peatüki esindajaid omavahel võidu sõitmas.

Möödunud aastal klassis Eastern Eesti karikavõitjaks tulnud Jaak Kuul ütleb, et ajalooliste vormelite sari sobib harrastamiseks inimesele, kellele meeldib ise autot ehitada. „Või peab tal olema väga hea mehaanik. Alustada tasub Easterniga, sest selle tehnilised piirangud on rangemad. Väiksema võimsusega mootor ei koorma nii palju jõuülekannet ja töökindlus on parem. Kui üldiselt öelda, siis käelised oskused ja tehniline taip tulevad ajalooliste vormelite sõidus ainult kasuks.“

Ringrajasõidu Eesti lahtiste meistrivõistluste avaetapil Riias Bikernieki rajal startis klassis BMW 325 Cup 33 autot. “Nii pikk stardirivi tähendas väga tihedat ja põnevat võidusõitu,” sõnab Eesti Autospordi Liidu ringrajakomitee esimees Raimo Kulli.

Estonian Grand Prix kuulub ka mitme masinaklassi Balti ja Põhja-Euroopa tsooni (NEZ) meistrivõistluste sarja. “Eesti võidusõitjad on esindatud ka nendes klassides ja tean, et neid tuleb starti rohkem kui oli Riias,” lisab Kulli.

Henkell Estonian Grand Prix vabatreeningud ja kvalifikatsioonid sõidetakse Audruringil 18. juunil, võistlussõidud peetakse 19.-20. juunini.

Eesti driftihooaeg algab 2.-3. juulini LaitseRallyPark´is toimuva võistlusega ja lõpeb oktoobris Kehalas. Rahvusvaheliselt seab kõrgeid sihte kogu Euroopa tippsarja kaasa sõitev Oliver Randalu.

„Driftihooaeg 2021 on olnud keerulise algusega, mitmed etapid on ära jäänud,“ ütleb Eesti Autospordi Liidu drifti alakomitee juht Kristjan Salmre. „Viiruspiirangud mõjutavad kalendrit ja rõhutan, et võimalikud on ka edasised muudatused. Tegutseme kehtivate reeglite järgi.“

Pärast Laitse võistlust jätkub kohalik hooaeg Kulbilohu rallikrossirajal. „Raja omanik võimaldas meil otsida driftile sobivat lõiku kogu trassi ulatuses, nii kasutamegi ära Kulbilohu tõusud, langused ja voolavad kurvid.“

Kui algselt oli driftijatel plaanis septembris võistelda Saku Suurhalli ümbruses, siis selle võistluse toimumispaik muutub. Kuupäevad on 10.-11. september, kuid asukoht veel lahtine.

Eesti hooaja lõpetavad 9.-10. oktoobrini Kehalas toimuvad superfinaalid. „Võistluse algusosas sõidavad kõik klassid driftivõistlusele iseloomulikus formaadis, kuid superfinaalides paneme iga klassi kaheksa paremat võistlema ühises arvestuses,“ sõnas Salmre. „Superfinaal ei lähe meistrivõistluste arvestusse.“

Eelmisel aastal võitis superfinaali Oliver Randalu Street-klassi autol „Tema umbes 800hobujõulisel Pro-klassi autol purunes enne finaali sidur ja võidu võttis ta laenatud Street-klassi 3. seeria BMW-ga.“

Lätis peetakse tänavu mitmed kõrgetasemelised driftivõistlused: 11.-13. juunini toimub Bikernieki rajal Riias FIA Intercontinental Drifting Cup ning 30. juulist 1. augustini Drift Masters European Championship´i etapp. „Drifting Cupist kavandab FIA kujundada MM-sarja,“ lisab Salmre. „Drift Mastersi Riia etapile on minemas kolm Eesti sõitjat, kellest Oliver Randalu plaanib kaasa sõita kogu hooaja.“

Randalu hooaeg algab 9.-11. juulini Austrias toimuvate Drift Mastersi esimese ja teise etapiga, järgneb eelpool nimetatud Riia võistlus, mis on kolmandaks ja neljandaks etapiks ning sari lõpeb viienda ja kuuenda osasõiduga Gruusias 4. ja 5. septembril. „Üle poole aasta oleme autot ehitanud, teinud uue turvapuuri, vedrustuse, parandanud mootorit. Auto tundub parem kui kunagi varem, on kiire ja hea juhitavusega,“ rääkis Randalu meediapäeval LaitseRallyPark´is. „Drift Mastersi tase on väga kõrge, maailmanimed koos, lihtne seal olema ei saa, aga läheme täispangale.“

Atoy Eesti meistrivõistlused driftis (Eestis toimuvad võistlused, mitmed etapid peetakse ka Lätis eri klassidele erinevalt):

26. juuni Igamehe kiirendusvõistlus ja drifti treeningpäev, Kiltsi

2.-3. juuli Jump for Drift, LaitseRallyPark

6.-7. august South Side, Kulbilohu

10.-11. september September Heat, asukoht täpsustamisel

8.-9. oktoober Superfinaalid, Kehala

Unibet kardikeskuses 30. mail sõidetud Talendid Rajale 2021 teine etapp pakkus põnevust igas võistlusklassis. Esimese etapi võitja Ramon Vlasenko (fotol) jätkas hooaega sealt, kust see LaitseRallyPark’s alguse sai: võit üheskoos kiireima ringi eest saadud väärtusliku 10 lisapunktiga tõstis ta mitte ainult Talendid Rajale 2021 edetabeli liidriks, vaid andis juba teise järjestikuse võimaluse osaleda Olerex Eesti kardispordi meistrivõistlustel klassis Mini. Etapp sõidetakse juba tuleval laupäeval Tabasalu kardirajal.

Võidu nimel pidi Vlasenko muidugi üksjagu tööd tegema, sest eelfinaalide põhjal hõivas parima stardikoha Armin Kaar. Kuid juba stardis pääses Ramon mööda ning edasine oli juba vormistamise küsimus: vahe konkurentidega oli mäekõrgune ning selle saavutamiseks ei leppinud Vlasenko vähemaga kui tänavuse rajarekordiga! Vlasenko ja Kaari järel lõpetas kolmandana Markus Jauk, kes vaatamata 5-sekundilisele ajakaristusele oli saavutanud lähimate jälitajate ees paraja edu, et kaitsta oma kolmandat kohta.

Vanemate laste vanuserühma eelsõitude põhjal osutus parimaks Artur Karu. Finaali alles viiendalt kohalt startinud Jürgen Laansoo parandas aga ring-ringi järel oma positsiooni ning ühel hetkel ta juba varitseski Karu. Laansoo sundis konkurendi eksima, hõivas liidrikoha ning tuhises uhkes üksinduses üle finišijoone, teenises sellega ilmselt ära tänavuse hooaja kõige populaarsema võidu – nii kaugelt stardikohalt pole veel keegi end esimeseks sõitnud! Võiduga tõstis Laansoo end vanemate vanusegrupi punktitabeli liidriks. Teisena jätkab selles arvestuses esimese etapi võitja Hanna-Grete Suvemaa ning kolmas on Steven Marcus Ojapõld. Teise etapi kiireima vanemate vanusegrupi kiireima ringi sõitis Indrek Siimenson, kes lõpetas A-finaali 7. kohal.

Üldarvestuse nooremate vanusegrupi parimaks tõusis Unibet kardikeskuse etapil Markus Jauk (üldarvestuses 3. koht), teiseks Ruudi Reinumägi (5.) ja kolmandaks Maario Mättik (7.). Tüdrukute arvestuse parim oli Miya Greth Visberg (üldarvestuses 14.), seda Kelli Labotkini (28.) ja Meribel Kalmi (32.) ees. Lapse ja vanema võidusõidu ehk Käbid & Kännud arvestuse parimad olid teisel etapil Andreas ja Andres Oopkaup. Teiseks tulid Romek ja Erik Allikas ning kolmandaks Joosep ja Mart Siniorg.

Talendid Rajale 2021 sarjas jääb sõita veel 4 etappi.

Ehitushindade tõus lükkab edasi Viljandimaale Raassillale rajatava tipptasemel rallikrossiraja ehituse algust ja ilmselt sunnib tegema projekti muudatusi.

“Kuna mõnede ehitusmaterjalide hinnad on jaanuari algusega võrreldes tõusnud 40 protsenti ja isegi enam, siis oleme sunnitud ehitust edasi lükkama,” sõnab Raassilla raja üks eestvedajatest Peeter Peek Tarvastu Motoklubist. “Ilmselt teeme eelarvesse mahtumiseks ka projekti mõnevõrra ringi. Sügisel üritame ehitajaga lepinguni jõuda. Jonni ei jäta enne, kui asi valmis.”

Kui Rahvusvahelise Autoliidu (FIA) nõuetele rada valmis, on seal võimalik korraldada muuhulgas maailma tipptasemel rallikrossi ja supermoto võistlusi. Raja ehitamist toetab ka EAS. “Ka pärast uue raja valmimist jätkuvad siin ka kohalikud Tarvastu karikavõistlused, järelkasvule peab see võistlemisvõimalus jääma.“

Pühapäeval sõideti Raassillal Tarvastu Karika kolmas etapp. Krossiklassides olid võitjad Sander Järveküla, Keio Priimats, Raido Tamm ja Tauri Tubli. Superfinaali võitis Rainis Tiri.

Sprindiklassides võitsid: Bairon Kuusik, Johanna Murd, Mark-Egert Tiits, Marko Kõva, Riho Loit, Maiko Tamm, Marten Teppan ja Markus Tammoja.

Nädalavahetusel võistlesid Eesti võidusõitjad Formula Regionali sarjas Prantsusmaal, Rotaxi Euro Trophy etapil Itaalias ja autoralli Soome meistrivõistlustel.

Parima tulemuse saavutas kardisõitja Ragnar Veerus, kes oli Rotax Max Challenge Euro Trophy teisel etapil Adria rajal klassis DD2 teine. Esimeses finaalis oli Veerus viies ja teises teine. Punktitabelis hoiab ta seitsmendat kohta.

Klassis Masters sai Priit Sei neljanda koha, olles mõlemas finaalis samuti neljas. Kahe etapi kokkuvõttes on Sei kaheksas.

Paul Aron sai Le Castellet´ ringrajal sõidetud Formula Regional European Championship by Alpine sarjas esimeses sõidus 14. ja teises 26. koha. Etappide kokkuvõttes jätkab Aron kuuendal kohal.

Priit Koik / Kristo Tamm katkestasid autoralli Soome meistrivõistluste kolmandal etapil, Mad-Croc Länsirannikon Rallil tehnilistel põhjustel.

Pandeemia tõttu nihkus mitme ala paremate autasustamine kevadesse. Eile andis Eesti Autospordi Liit MOMU Mootorispordi Muuseumis üle auhinnad autokrossi, autoralli, Noored Roolis, rahvaspordi, ringrajasõidu ja veoautokrossi parematele.

Eesti Autospordi Liit ja Viru ralli korraldusmeeskond teatavad, et COVID-19 viiruse levikust tingituna on otsustatud ennetava meetmena Viru ralli 2021 edasi lükata sügise algusesse. Esialgse võistluskalendri järgi oleks Viru ralli olnud autoralli Eesti lahtiste meistrivõistluste 3. etapp.

Viru ralli 2021 uueks toimumisajaks on planeeritud 18. september ja ralli toimub ühepäevasena.

Ürituse peakorraldaja Madis Halling ütles: „Võistluse edasilükkamine ei olnud kindlasti korraldusmeeskonna esimene valik, kuid pidime selle otsuse pärast pikka arutelu ja kaalumist siiski raske südamega vastu võtma. Tänased kehtivad piirangud ei anna korraldajale täielikku kindlust võistluse läbiviimise võimalikkuse osas, seetõttu pidasime mõistlikuks lükata võistlus sügise algusesse ja korraldada ralli ühepäevasena. Loodame siinkohal nii võistlejate kui ka rallisõprade mõistvale suhtumisele ja kohtume kõigiga jälle 18. septembril.“

Eesti Autospordi Liidu spordidivisjoni juht Kuldar Sikk: „Tänane epidemioloogiline olukord ei ole veel nii hea, et saaksime võistlusi normaalsetes tingimustes läbi viia. EAL on siinkohal aktiivses suhtluses nii Kultuuriministeeriumi kui ka Terviseametiga, et olla kursis viimaste arengutega. Üritame teha omalt poolt kõik selleks, et autospordi kogukonna hääl oleks esindatud ja kuuldav ka kõrgemal tasandil, kuid mõistame kehtestatud piirangute olulisust ja teeme omalt poolt kõik selleks, et viiruse leviku tõkestamisele kaasa aidata. EAL teeb tööd ka selle nimel, et võistluskalendrisse ei jääks tühimikku ja meistritiitlid saaks hooaja lõpus välja antud igas võistlusklassis. Palume siinkohal kõigi osapoolte mõistvat suhtumist ja loodetavasti saame juba õige pea jälle normaaltingimustes võistlusi läbi viia.“

Nürburgringi kestvussõitude sarjas kolmel aastal klassivõidu saavutanud Tristan Viidas võistles tänavu samas sarjas kõige kiirema klassi GT3 Porsche 911-ga Rutronik Racingu värvides. Hoolimata suurest kogemusest maailma ühel kuulsaimal ja keerukamal ringrajal, Nürburgringi Nordschleifel, leiab ta, et selle õppimine ei lõpe kunagi.

Käesoleva hooaja eel vahetasid meeskonda, autot ja võistlusklassi. Mis on muutuste taust?

Nürburgringi kestvussõitude sarjaga liitumisel oli algusest peale eesmärk liikuda aina kiirematele autodele ja üha vägevamatesse tiimidesse. Alustasin BMW M235i-ga, seejärel sõitsin kaks aastat Mercedes-AMG GT4-ga, käesoleva aasta Porsche 911 GT3 ongi kõige kiirem auto, millega selles sarjas võistelda. Talvel helistas Rutronik Racingu meeskonna pealik, kes sellise võimaluse pakkus. Meeskonnal oli koostöös Porschega ettevalmistamisel programm, kuhu kavatseti võtta kaks noort ja kaks kogenud sõitjat ning eesmärgiks seati hea tulemus juuni alguses toimuval Nürburgringi 24 tunni sõidul. Meeskonda võeti noortest mina ja mu 2019. aasta tiimikaaslane Tobias Müller ning kaks Porsche tehasesõitjat Romain Dumas ja Julien Andlauer. Varasemat kokkupuudet mul Rutronik Racinguga pole olnud, tiimijuhi telefonikõne oli positiivne üllatus. Nüüd on siiski selgunud, et 24 tunni sõidus asendatakse mind Porsche tehasesõitjaga, sest tehas soovib kõigi oma autodega kindla peale kõrget tulemust püüdma minna ja ma olen kõige väiksema GT3 kogemusega. Töötan selle nimel, et mõne teise meeskonna koosseisus 5.-6. juunini toimuval ööpäevasõidul osaleda.

Kui keeruline oli üleminek Mercedes-AMG-lt kiirema võistlusklassi ja tagamootoriga Porsche 911 GT3-le?

Päris keeruline: Porschel on tagamootor, Mercedesel ees-keskmootor, nime järgi võib tunduda, et GT3 ja GT4 erinevus pole suur, vaid üks aste, siis tegelikkus on teine. Kõige rohkem pani imestama GT3 aerodünaamiline surujõud, ehk kui hästi see auto istub teel, kui kiiresti saab sellega kurve sõita. Mida kiiremini sõidad, seda kindlamini teel püsib. Ka pidurid on äärmiselt efektiivsed, uskumatu, kui kiiresti on võimalik selle autoga seisma jääda. Üleminekule lisas keerukust pikk paus: 2020. aasta viimane sõit oli septembris, talvel ei saanud GT3-ga ühtegi testi teha ja koroonapiirangute tõttu jäid ära ametlikud hooajaeelsed testid. Nii juhtuski, et esimese kogemuse Porsche GT3-ga Nürburgringil sain esimesel võistlusnädalavahetusel. Väga kiiresti pidin end kõigi asjadega kurssi viima ja hoo üles saama.

Kuidas see käis?

Loomulikult peab end füüsiliselt vormis hoidma. Iga võistlussõit on raske, aga eriti GT3-ga ja eriti Nordschleifel. Ring (sarjas sõidetakse kombinatsiooni Nordschleifest ja GP-rajast) on 24 km pikk ja lisaks n-ö tavapärasele peab Põhjasilmusel pidevalt valmis olema näiteks raja ebatasasusteks, lõdvaks ei saa end kordagi lasta ja eksimisruumi ei ole. Kodus harjutasin simulaatoriga, et saada aimu, kui palju on GT3 GT4-st kiirem, kui kiiresti saab sellega mingeid kurve läbida. Meeskonnalt küsisin analüüsimiseks sõiduvideod ja -andmed. Enne esimest võistlust rentisin rajalt tänavalegaalse BMW M4 ja sõitsin mõned ringid alla, et tunnetus tagasi saada.

Ilmselt oled eestlastest kõige parem Nordschleife tundja. Kui kaua läks, kui tundsid, et nüüd on see maailma küllap kõige keerulisem ringrada selge?

Kaua. Ja tegelikult ei saagi kunagi öelda, et mul on nüüd Nordschleife lõplikult selge. Rada muutub, mõned kohad tõusevad, mõned vajuvad, tekivad mingid lohud, lapitakse asfalti. Uus asfalt on teistsuguse pidamisega kui vana. Ka üldise kuju õppimine võtab aega: kui 2018. aastal alustasin esimest täishooaega, olin eelnevalt kolm etappi sõitnud ja isegi selle kogemuse pealt ei olnud ikka mõnes sektoris sada protsenti kindel. Kurvide ajaloolised nimed (neid on Nordschleifel 73) õppisin selgeks käesoleva hooaja alguseks. Võtsin rajaplaani, vaatasin pardavideoid ja hakkasin saksakeelseid nimesid pähe õppima. See muudab suhtlemise meeskonnaga lihtsamaks.

Kujutan ette, et nii pikal ringil n-ö tavaraja möödasõidutaktika ei toimi. Kuidas see käib?

Möödasõitude taktika erineb tõesti. Selliseid järske pidurdusi ja mahapööramisi nagu tänapäevastel radadel Nordschleifel ei ole. Kui sõidavad GT3-d omavahel, siis, sisuliselt on ainsad möödumiskohad vana raja pikk sirge Döttinger Höhe, seal saab tuulest välja tulles mööda sõita või siis uuel GP-rajal, kus leiduvad klassikalised pidurdus-kurv-kiirendus kohad. Kui nende pakutavaid võimalusi ei õnnestunud realiseerida, tuleb Nordschleifel eessõitjast kümne küünega kinni hoida. Mööda saab suuremal osal rajast vaid siis, kui eessõitja eksib või kui juhtub ette aeglasem liiklus. Viimast tuleb ette tihti, sest võistlusel on korraga rajal 140 – 150 autot. GT3 on kõige kiirem võistlusklass, mis tähendab, et aeglasemaid jääb ette tihti ja neist möödumisel võib tohutult aega võita või kaotada. Samamoodi saab konkurendi aeglasema taha mängida, kus ta peab kiirust kahandama. Veel üks oluline detail: kuna erineva kiirusega autosid on palju, siis juhtub kahjuks ka palju avariisid. Pikal rajal ei saa võistluse juht kasutada turvaautot, kehtestatakse lokaalsed piirangud, näiteks 120 km/ või 60 km/h mingil lõigul. Sellega võib samuti tohutult võita või kaotada. Kui oled konkurendiga vahe sisse lasknud, võib juhtuda, et tema ja sinu vahele tuleb uus piirang ja kaotus kasvab kohe.

Videote järgi tundub, et suur kunst on mitte sattuda avariisse. Kuidas sõitu n-ö loed?

Sõitjate tasemed on erinevad, autode kiirused samuti. Tuleb teada kohti, kus saab aeglasemast mööda, kus pigem mitte või on see keerukas. Keeruline on see näiteks kiiretes ja voolavates sektorites, kus aeglasemad ei taha aega kaotada ja sõidavad ees keset rada. Kogu aeg tuleb jälgida, et aeglane mingis kehvas kohas ette ei jääks ja olla valmis ootamatusteks. Alustasin ise BMW-ga, mis oli kiiruselt keskmine. Kui võitled teiste oma klassi autodega, pead samal ajal ka jälgima peegleid, et kogemata kiirematele ette ei keeraks. Kahjuks ongi kõige tavalisemad katkestamised need, kui kaks eri kiirusega autot kokku põrkavad. Avariisse ei satu otsesed konkurendid, vaid just kiirem ja aeglasem.

Kuidas panete paika meeskonnasisese taktika?

Taktika erineb meeskonniti. Mõned panevad plaani ja sõitjate järjekorra paika varem ja nii teevadki, teised improviseerivad rohkem. Meie kuulume teiste hulka. Treeningsõitude järel lepime kokku ajasõiduplaani ja alles pärast ajasõitu paneme paika võistlussõidu esmase plaani: mis järjekorras sõidame ja kui pikad vahetused teeme. Plaan on dünaamiline. Kui näiteks kehtivad raja mitmes sektoris kiiruspiirangud, siis tasub boksipeatus ajastada operatiivselt sinna. Kui rada on vaba, tuleb autot võimalikult kaua väljas hoida. Normaaloludes käivad vahetused paljuski tankimise järgi, üldiselt jätkub kütust kaheksaks, äärmisel juhul üheksaks ringis.

Kestvussõitude sarjas on kaks etappi peetud (Rutronikule 9. ja 17. koht), mis oli sinu jaoks neil kõige olulisem?

Kõva õppimine. Esimesel etapil osalesime Tobias Mülleriga kahekesi, see oli meie mõlema jaoks esimene GT3 sõit ja õppida oli mõlemal palju. Tulemustest jõudsid meist ettepoole vaid tehasesõitjad tehase toega autodega. Järgmiseks etapiks liitus ülikogenud Romain Dumas, kes hindas auto seadistuse üsna kehavaks ja teise võidusõidu treeningutel ja võistlusel tegelesimegi auto seadistamisega. Võtsime seda testsõiduna, sest põhieesmärk on meeskonnal ju hea tulemus ööpäevasõidus juuni alguses. 9. mail toimus meil 24 tunni sõidu kuuetunnine kvalifikatsioonivõistlus. Lõpetasime 83 auto seas üldkokkuvõttes 13. kohal. Nädalavahetus algas hästi, sest esimeses ajasõidus saime kolmanda ning teises ajasõidust lausa teise koha. Paraku lükati sõitu alustanud Dumas teisel ringil piruetti, mistõttu langesime viimaseks ja pidime sealt jälle ette tulema hakkama.

Kuidas hooaeg edasi läheb?

Praeguse plaani järgi plaanin teha ühe või kaks starti Ameerika Ühendriikides koos Tõnis Kasemetsaga Wulver Racing meeskonnas LMP3 autoga. Alati tuleb valmis olla ka viimase hetke telefonikõnedeks, millega kutsutakse mind kedagi võistlustel asendama. Selline nägi koroonapiirangute tõttu välja sisuliselt terve mu eelmine hooaeg.

Seoses koroonapiirangute leevenemisega on 18.-20. juunini toimuvatele Henkell Estonian Grand Prix võistlustele lubatud ka pealtvaatajad. „Nüüd on tulemas tõeline võidusõit, kus võistlustulle astuvad mitmed tippsõitjad nii Baltikumist kui ka Põhjamaadest ja fännid saavad neile raja ääres kaasa elada,“ teatasid korraldajad.

BMW 325 CUP võistlusklassis on viimase kümne aasta suurim osavõtjate arv ning esindatud on kõik kolm Balti riiki. Tulemas on intensiivne võiduajamine. Viis eestlast stardivad BMW 325 CUP võistlusklassis, sealhulgas Kristo Krinpus, kes kuulub vaieldamatult favoriitide hulka.

BEC 6H on võistlus, kus maailmatasemel kiired autod võistlevad 6 tunni sõidus – mitu Lamborghini Huracani, Porsche 911 GT3, Porsche Cayman GT4, mitu TCR autot: Volkswagen, Audi, CUPRA ja paljud teised.

TCR ja GT sprindivõistlus on Baltimaade ja Soome võidusõitjate tõsine jõukatsumine kiirete ja võimsate sportautodega – Corvette, Lamborghini, Nissan GTR, Audi TTRS. Eestlastel on ootused suured. Eesti võidusõitja Mikk Maaten plaanib sel hooajal võita maineka TCR tiitli.

Põnevust pakub ajalooliste vormelite võidusõit, kus saab näha ka Eestis ehitatud Estonia vormeleid.

Estonian Grand Prix on 7. korda toimuv Põhjamaade ja Baltikumi ringrajavõistlus, millel osalejaid 9 riigist ligemale 120. 2021. aastal kuulub sündmus BaTCC (Baltic Touring Car Championship), NEZ (North European Zone) Championship võistluskavva ning kannab tänu suurtoetajale Henkell Estonian Grand Prix 2021 nime.

LaitseRallyPark´is sõidetud superkrossisarja kolmandal etapil Milworksi karikatele püstitati uus osavõturekord, sprindis ja krossis osales kokku 110 võistlejat.

Kõige osavõturohkemas krossiklassis, 25 osalejaga esiveoliste konkurentsis võitis Kevin Allik (fotol), kes oli kiireim ka superfinaalis. “Esiveoliste finaalis juhtus küll esimeses kurvis väike äpardus, aga sellele vaatamata õnnestus sõit esimesena lõpetada,” rääkis Allik. Esiveoliste finaali teine oli Kristjan Kutsar ja kolmas Erki Külvi, superfinaalis oli teine Külvi ja kolmas Alar Allik.

Tagaveolistel autodel võitis Vjatšeslav Serov, järgnesid Kris Hahn ja Andrus Vendel. “Pärast ajasõitu vahetasime rehvid ja sõit läks tunduvalt paremaks,” rääkis Serov. “Tuli targalt sõita, võtta rahulikult.”

Marko Muru oli võidukas nii päeva alustanud sprindis esiveoliste konkurentsis kui superkrossi vabaklassis õhtul. “Finaaliks oli rada kohati päris auklik, mõnda kohta ei julgenud enam täiskiirusega sõita. Jälgisin peeglitest kui kaugel on konkurendid, sain viimastel ringidel rahulikumalt võtta ja autot säästa. Jokkeritaktika oli oluline, tuli vältida tagaveoliste autode taha kinni jäämist, lisaks pidin jälgima, et mootori väikeste jahutusprobleemide tõttu ei jääks kellegi taha liiga kauaks sõitma.” Vabaklassi teine oli Arvo Kask ja kolmas Andreas Aruaas.

Noorteklassis oli superkrossi kiireim Caspar Pärn, teise koha sai Toivo Uusna ja kolmanda Marten Saar. “Päev läks igati korda, hommikul sõitsin ka sprinti, pärast õnnestus võita superkross,” rääkis Pärn. “Auto pidas hästi vastu.”

Krosskartidel võitis Karl Martin Miliste, järgnesid Laur Langeproon ja Rait Sööt. “Hooaja alguses ehitasime uue krosskardi ja täpselt ei teadnud, kuidas see Laitse raja tingimustele vastu peab, aga õnnestus võita mõlemad eelsõidud ning ka finaal,” lausus Miliste.

Sprindiklasside võitjad olid Maria Roop, Karl-Kenneth Neuhaus, Marko Muru, Kristjan Priilinn ja Urmo Kaasik.