Uncategorized

Rallihooaeg hakkab kuninglikus rallisarjas WRC selleks aastaks läbi saama. Jäänud on sõita veel viimane etapp Itaalias Monza rallil ning seejärel saab tõenäoliselt prantslane Sebastien Ogier koos kaardilugejaga pea kohale tõsta rallimaailma väärtuslikuma karika. 

Sebastien Ogier´le oleks see järjekorras kaheksas maailmameistritiitel ning peab tõdema, et prantslaste ülemvõim on kestnud WRC rallimaailmas juba aastast 2004, kui pea dekaadi jagu võidutses teine kuulus prantslane Sebastien Loeb. Ainuke sõitja, kes on prantslaste hegemooniat vahepeal suutnud rikkuda ning omale meistritiitli kindlustada, on Ott Tänak.

Uuel WRC hooajal on korraldajatel plaanis läbi viia enneolematuid muudatusi, mis rallimaailmaga seotud inimeste arvates võib viia autoralli kuningliku sarja aeglase surmani. 

Mis siis muutub? Kuidas hakatakse rallit sõitma uuel hooajal ning mida on WRC rallisarjal pakkuda Eesti rallifännidele – sellest juba alljärgnevas ülevaates. 

WRC kaob minevikku – elagu Rally 1!

Autoralli MM-sarjas minnakse 2022. aastast üle hübriidautodele, mis on tekitanud pahameelt paljude sõitjate, tiimide ning ka pealtvaatajate hulgas. Ent Rahvusvaheline Autoliit (FIA) on oma otsuses kindel ning ettevalmistused 50. juubelirallihooajaks on täie hooga käimas. Aastakümnetega rallifännidele sissekulunud termin WRC-auto peab jääma minevikku ning FIA otsusega minnakse üle Rally 1 nime kandvale koondnimele. 

Otsusega kaob legendaarne WRC-auto nimetus ning milliseid tagajärgi see kaasa toob, on raske ette ennustada. Kas vaatajaid ning huvi hakkab kaotama kogu rallisari või suudavad uued hübriidajamitega autod hoopis radade äärde tuua rohkem pealtvaatajaid? 

Rallifännil on ikka võimalus võitjaid ennustada ning spordiennustus on selleks hea võimalus. Kas uued mootorid muudavad miskit ka võidukoefitsentides? Seda näitab aeg.

Uued ralliautod meile koju kätte

Kohalikud rallifännid saavad aga rõõmustada, sest uusi autosid ja uue nimetuse all võistlemist näeme meie lausa oma kodukamaral. Rallikarussell jõuab meie juurde 14.–17. juulil jällegi kuulsatel Lõuna-Eesti kiiruskatstetel. Loodetavasti saab ka meie oma ekipaaž Tänak-Järveoja sel rallil taas poodiumi kõige kõrgemat kohta nautida.
On äraütlemata hea, et teiseks võimaluseks, kuhu üks kirglik rallifänn saab kohale minna, on Soome ralli – pole kaugel ja veidi nagu toimuks oma tagahoovis. Nii saavad eriti suured ralliarmastajad kohapeal käia vaatamas kohe mõlemat rallit.
Loodetavasti on suvel maailmakord taas rahulikum ning piirangud ja keelud leevendatud.

Kas uued reeglid muudavad rallisarja huvitavamaks?

Paljudes ralliga seotud inimestes on muudatused reeglistikus tekitanud pahameeletulva. Oma arvamust on avaldanud nii Thierry Neuville Hyundai meeskonnast kui ka paljud teised.

Neuville sõnul ei jätkunud rallitiimidel piisavalt julgust, et seista vastu FIA sellesisulistele otsustele. FIA ise lubab, et uued reeglid peaksid tooma rallikarusselli juurde rohkem tiime ning reeglistike muudatused toovad tiimidele tulu, kaotamata tipptehnoloogiat ja jõudlust. 

Kõik üksmeelselt sellega siiski ei nõustu ning mõni rallimaailmas kõrgel kohal seisev isik on nimetanud WRC uut rallisarja elektrivormelitele sarnaseks. 

Kuid keskkond ja rohepööre ehk mängibki siin kõige enam rolli – Rally 1 peaks olema palju keskkonnasõbralikum ja loodust säästvam kui seda oli vana hea WRC. 

Hetkel lubatakse, et võimas mootorimüra ning agressiivne ralliautole omane välimus säilib, kuid hüvasti saame öelda 6-käigulisele käigukastile ning keskdiferentsiaalile. Kusjuures on hooaja jooksul lubatud kasutada ainult 6 komplekti käigukaste. Piirangut ületades tuleb kergitada kukrut ning maksta trahvi. 

Muudatused hõlmavad ka veermikku, üldistades võib öelda, et see on varasemast lihtsama ehitusega.

Suurimaks muudatuseks kogu rallipõlvkonna jooksul on siiski hübriidajamid, mis peaksid täislaetuna andma juurde kuni 100 kW võimsust. 

Kuidas see kõik muudab ralli kulgu ja kuidas suudavad tiimid uueks hooajaks ette valmistuda, näeme juba 2022. aasta jaanuaris Monte-Carlos. 

Rahvusvaheline Autoliit (FIA) teatas, et käesoleva aasta oktoobri lõppu planeeritud FIA Mootorispordimängud on edasi lükatud 2022. aastasse.

Muudatuse põhjuseks on kestev Covid-19 pandeemia ja vajadus tagada osalejate, korraldajate ja kogukonna turvalisus. Otsuse tegemisel võeti arvesse ka reisipiiranguid, mis oleksid mõjutanud mängudel osalemist. Mängude toimumiskohaks oli planeeritud Prantsusmaa ja keskuseks Paul Ricardi ringrada. Siiski on toimumas 30. ja 31. oktoobril digitaalne sündmus, mille kohta annavad mängude korraldajad infot lähiajal.

„Arvestades raskusi reisimisel oli mängude edasilükkamine vältimatu otsus. FIA Mootorispordimängud on erakordne võimalus tervele mootorispordi kogukonnale tulla kokku ja jagada rõõmu, mida tunneme sellest spordialast. Ootame riikide alaliite ja meeskondi 2022. aasta mängudele,“ sõnas FIA president Jean Todt.

“Mootorispordimängudel plaanisid osaleda ka mitmed Eesti autosportlased,” sõnas Eesti Autospordi Liidu spordidivisjoni juht Kuldar Sikk. “Otsus mängude edasilükkamisest pandeemia tingimustes on aga igati mõistetav. Kavatseme kaasa lüüa järgmise aasta mängudel.”

29.-30. oktoobrini 2022. aastal toimuva ürituse kohta annab FIA infot lähinädalatel.

Eesti auto-motospordi 100. sünnipäeva ürituste sarja esimese sündmusena avati Turbas asuvas MOMU Mootorispordi Muuseumis Eesti mootorispordi Kuulsuste koda.

Kuulsuste koda sündis Eesti Autospordi Liidu, Eesti Mootorispordi Föderatsiooni ja MOMU Mootorispordi muuseumi koostöös. Esimestena valiti sinna autosportlastest Toomas Napa ja Markko Märtin ning motosportlastest Endel Kiisa ja Tanel Leok.

“Kuulsuste kojaga peame meeles neid, kes on oma panuse andnud meie tehnikaspordile, aga ka tehnika- ja spordikultuurile laiemalt. Esimene valik langes sportlastele, aga edaspidi plaanime siia juurde lisada ka taustajõude, ilma kelleta mootorispordis mootorid ei mürise,” rääkis MOMU juht Arno Sillat. “Mootorisport on oma paljude aladega Eestis edukas ja populaarne, lisaks tuleb sportlikele tulemustele juurde arvestada veel kodumaal valmistatud tehnika faktor. Seda kõike kokku võttes on Kuulsuste koja loomine ja pidev täiendamine meie aukohustus.

Lisaks MOMUs avatud Kuulsuste kojale peetakse 2021. aastal Eestis veel teisigi mootorispordi juubeliüritusi, millest suurim on 14. augustil Tallinna Lauluväljakul toimuv perepäev, kus saab näha viimase 100 aasta võidusõidutehnikat, tutvuda praeguste mootorispordialadega ning toimuvad ka võidusõidud.

Eesti Vabariigi mootorispordi sünnikuupäevaks loetakse 28. august 1921, mil marsruudil Tallinn-Rapla-Tallinn peeti võidusõit kaheksa auto ja kahe mootorratta osavõtul.

Kuulsuste kotta valitud:

Endel Kiisa (01.10.1937). Saavutas esimese eestlasena mootorratturite ringrajasõidu MM-il poodiumikoha (3. koht Soome GP-l), samal 1964. aastal saavutas MM-i kokkuvõttes kaheksanda koha. Kahekordne Nõukogude Liidu ja 23-kordne Eesti meister. 2001. aastal valiti 20. sajandi Eesti parimaks mootorrattasportlaseks.

Tanel Leok (01.06.1985). Motokrossi juunioride maailmameister 2000. ja 2001. aastal. Täiskasvanute seas on saavutanud 3 MM-etapivõitu, parimal hooajal 2006. oli ta üldkokkuvõttes viies. Meeskondlikel maailmameistrivõistlustel (Rahvuste motokross) on ta Eestit esindanud rekordilised 19 korda.

Markko Märtin (10.11.1975). Esimene eestlane, kes saavutas autoralli MM-il etapivõidu (2003. aasta Kreeka ralli). Kokku on Märtin võitnud viis MM-rallit. 2004. aastal saavutas maailmameistrivõistlustel koos Michael Parkiga hooaja kokkuvõttes kolmanda koha.

Toomas Napa (05.12.1953). Võitis 1987. aastal sotsialismimaade Sõpruse karika klassis vormel-Eastern, kolmel aastal oli samas sarjas teine (1978., 1981. ja 1985. aastal); üheksakordne Nõukogude Liidu meister. 2001. aastal valiti 20. sajandi Eesti parimaks autosportlaseks.

Auto-motospordi juubeli puhul on loodud ka eraldi koduleht automoto100.ee.